Sämmilâš tuáijár Mihku Biehtár ađai Petteri Laiti lii jáámmám

Aanaarlâš sämituáijár já silbârävdee Mihku Biehtár ađai Petteri Laiti lii jáámmám 75-ihásâžžân. Sun jaamij vuossaargâ njuhčâmáánu 24. peeivi Aanaar siijdâst jotolâhluhottesvuođâst.

Laiti lâi tuáijár já sämityeje ovdedeijee. Sun šoodâi tobdosin silbâ-, čuárvi-, tähti- já päkki- sehe taaiđâtuojijnis. Suu tyejeh uáinojii čáitálduvâin pirrâ Suomâ já pirrâ maailm.

Ärbivuáváliih sämityejeh šoddii Laitin uápisin jo suu pärnivuođâ pääihist, ko suu eeči tuoijui ärbivuáválijd sämituojijd. Lase Laiti oopâi škoovlâin. Lahti kollečeppiškoovlâst sun valmâštui silbârävden ive 1984.

Laiti lâi fáárust vuáđđudmin tááláá Sámi Duodji -seervi ive 1975 sehe Suomâ Säämi taaiđâseervi (Suoma Sámi Dáiddasearvvi) ive 1992. 1980-lovo pelimuddoost sun vuáđudij Samekki-nommâsii irâttâs já sämityejikäävpi Anarân. Ubâ Suomâ aalmugân Laiti šoodâi tobdosin ive 1992, ko sun lâi fáárust Juhla Mokka -TV-máinusist nijberähten.

Laiti uážui maŋgâ palhâšume pargostis sämityejičeppin. Ovdâmerkkân ive 1989 sun palhâšui Suomâ staatâ taaiđâráhtálâšvuotâpalhâšuumijn, já sun lii uážžum meiddei Aanaar kieldâ kulttuurpalhâšume. Kiđđuv 2019 sun nomâttui Laapi ollâopâttuv kunneetuáhtárin.

Laiti paasij iäláttâhân ive 2015, já čuávuváá ive sunjin mieđettui taidâriäláttâh. Ton rääjist Laiti eellimpargo já tyejiärbivyevi lii tuálvum ovdâskulij suu kandâ Sami Laiti. Sami lii meid hoittám Samekki-käävpi Anarist.

Petteri Laiti juovij mielâstis tiäđuidis já mátuidis eres ulmuid já lâi viššâl máttááttiđ nuorâid.

Käldeeh:

– Saamen käsityöntekijä ja hopeaseppä Petteri Laiti on kuollut (yle.fi)

– Sámeduojár Petteri Laiti lea vádjolan (yle.fi)

Kove: Goran Horvat (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Elina Gustafsson lii Aanaar Pride suojâleijee

Aanaar Pride uárnejuvvoo Aanaar markkânist lávurduv porgemáánu 2. peeivi 2025. Taan ive tábáhtus virgálâžžân suojâleijen lii čurmâdâttee Elina Gustafsson. Sun puátá pääihi oolâ tábáhtusân. Aanaar...

Tahojiermi sáttá išediđ ainu-algâaalmug kielâiäláskitmist

Ainuh, kiäh láá historjálávt aassâm Jaapaan tavesuolluin tego Hokkaidōst, láá algâaalmug. Onnáá peeivi sij iä lah ennuv. Sii jieijâs kielâ, ainukielâ, sárnooh láá vala...

Eestieennâm laavlâjuhleh uárnejuvvojii moonnâm oholoopâ

Eestieennâm ärbivuáváliih laavlâ- já tanssâjuhleh (eestikielân üldlaulupidu) uárnejuvvojii 3.7.–6.7. Tallinnast. Njunoškonsert lâi pasepeeivi. Tábáhtus, mii uárnejuvvoo jyehi viiđâd ive, kulá UNESCO immateriaallii kulttuuräärbi luvâttâlmân. Laavlâjuhleh...

Jennifer Geerlings-Simons lii Suriname vuossâmuš nissoonpresident

Jennifer Geerlings-Simons väljejui Suriname presidentin moonnâm pasepeeivi. 71-ihásâš Geerlings-Simons kulá aalmuglâšdemokraatlii piäládâhân. Suu já väripresident Gregory Rusland viirgánlavkkiimeh uárnejuvvojeh syeinimáánu 16. peeivi. Čähhejeijee president,...

Ulmuu tiervâsvuođâ mittedeijee fiätturustigij máhđulâšvuođah lasaneh – vaarah-uv láá

Jieškote-uvlágáneh pajalist onnum fiätturustigeh láá ain almoluboh. Maaŋgah tain mittedeh kevttee tiervâsvuotâtiäđuid tego sporkkâs, liegâsvuođâ nubástusâid já nahhaar kvaliteet. Rustigij já toi jiešvuođâi lasanem uáinoo...