Kolgâp-uvsun mij-uv? Tágárij sanijgijn mun ain smietâm, ko luuvâm maorikielân kyeskee algâaalmugčalluid. Toh älgih jyehi tove maorikielân čallum pittáin. Esken maorikielân čallum pitá maŋa tekstâ läävee jotkuđ eŋgâlâskielân, ige veltihánnáá kihheen kuássin čielgii, mii maorikielâg uásist lohá. Puohah taam vuáháduv oroh tuhhitmin tiettuu maailmist. Muu mielâst mij-uv ferttiiččijm porgâđ siämmáánáál. Jyehi teekstân, mii almostittoo monnii eres kielân ko sämikielân, fáárun peri mottoom algâpittá já loppâsääni sämikielân. Vuárdámuš lii kuittâg tot, et teevstâ siskáldâs čiälgá teevstâ luuvâddijn.
Muu mielâst sämikielâ oinum mediast lii positiivlâš äšši, mut puohah iä lah ain siämmáá uáivilist: jis mottoom tekstâpittá lii sämikielân ovdâmerkkân YLE:st, te tállân kulluuškuát, et kolgâččij čäälliđ suomâkielân tondiet ko nuuvt maaŋgâs láá monâttâm kielâs. Nuuvt tiäđust-uv, mut liijká lii vuoigâlâš almostittiđ sämikielân-uv. Tast, kote haalij iberdiđ sämikiel uđđâsijd, lii šiev aggâ máttááttâllâđ tommit sämikielâ, et ibbeerd uđđâsij já čallui siskáldâs.
Muu mielâst ličij meid pyeri čäliškyettiđ eenâb tieđâlijd teevstâid sämikielân. Taat lii taan ääigi jo aaibâs máhđulâš, já mist lii jo sänirááju-uv ton várás. Sämikielâ já -kulttuur tutkâmseervist lii Tutkâmseervi tieđâlâš äigičaalâ, mii lii vuáđudum eidu tađe várás, et sämikielân-uv puávtáččij almostittiđ ollâ tääsi čalluid, moh láá val viärdásâšárvuštâllum. Motomij totkei mielâst kale kolgâččij leđe vijđásub luuhâmkodde ko tuše sämikielâliih totkeeh, já tondiet kolgâččij čäälliđ veik eŋgâlâskielân. Mon immâš tiet eŋgâlâskielân? mun koijâdâm. Lii-uv pyereeb luuhâđ ovdâmerkkân sämikielâ täsimolsomist eŋgâlâskielân? Jiem osko. Luuhâmkodde lii kuittâg nubbe. Já kale totkein-uv puáhtá vyerdiđ, et sij liččii tuárvi čeepih uásálistiđ mottoom sämikielâ kuursân. Sämikielâi kevttim tiettust ferttee aneškyettiđ pyereeb áárvust.
Mahtsun te Anarâš aavis kielâ? Ij kihheen lah vala iävtuttâm, et mii aavisist kolgâččii leđe mottoom eres kielân čallum artikkâleh ko anarâškielân. Eres kieláid ij kale lah eidu tääl naavcahkin. Jyehi čaalâ mannoo meid kielâlávt čoođâ, vâi kielâ ličij tuárvi čurgâd.
Mist ličij tiäđust-uv tárbu puohlágán čaalâšmân já almostitmân. Ličij hävski finniđ ovdâmerkkân reseptijd anarâškielân. Mij tarbâšiččijm kievkkânblogi, moos puávtáččij jyehiđ reseptijd. Reseptij luuhâm sátáččij mudoi-uv movtáskittiđ ulmuid sämikielâ oppâmân já kevttimân. Kielâopâlávt finniiččij šiev kiävtun imperatiiv, ko kalga koččođ: muivii, siävut, soođhâ, kuorii já nuuvt ain. Kale sämikielâ puáhtá leđe šiev kievkkânkielâ-uv.
Kove: Sämitigge