Täsnitietteeh láá kavnâm 128 uđđâ máánnud, moh joreh Saturnus pirrâ

Täsnitietteeh láá kavnâm 128 uđđâ máánnud, moh joreh jietânâsplaaneet Saturnus pirrâ. Aalmugijkoskâsâš täsnitieđâlâš litto (IAU) lii virgálávt nanodâm kávnus. Saturnus juurrâmroođijn láá tääl ohtsis 274 máánnud, moh láá masa siämmáá ennuv ko piäiváškode eres planetijn láá máánuh ohtsis. Nubben enâmustáá máánuh láá Jupiterist, mon pirrâ láá kavnum taan räi 95 máánnud.

Máánuh kávnojii Canada France Havaiji -teleskoopáin Havaijist. Tain teleskoopáin siämmáš totkeejuávkku tuuđhâi Saturnus pirrâs jo iivij 2019–2021. Talle kávnojii 62 uđđâ máánnud sehe meerhah tast, ete Saturnus pirrâ joreh vala ennuv eenâb uccâ máánuh. Tondiet täsnitietteeh halijdii-uv tutkâđ siämmáid kuávluid lase.

Uđđâ máánuh láá tuođânálásávt šoddâm stuárráábij máánui suoččâmij peht, ađai toh láá uásih stuárráábijn máánuin. Nubbe máhđulâšvuotâ lii tot, ete koomeet lii tovle suoččâm máánun tâi máánu kometân, jeđe máánu lii tuššâm pitážin.

Puoh tääl kavnum máánuh annojeh epinjuolgâduslâžžân máánnun. Tot meerhâš tom, ete toi čoođâmitto lii enâmustáá muáddi kilomeetter, iäge toh lah aldagin páálu hámásiih. Tutkâmuš njunoštotkee Edward Ashton taiwanlii Academia Sinican -instituutist muštâl, ete puoh tääl kavnum máánui čoođâmitto lii enâmustáá 2−4 kilomeetter. Ashton ij osko, ete taanáigásij rustigijguin kavnuuččii innig ennuv lase uđđâ máánuh. Já jis kávnojeh, te toh láá vala ucebeh.

Motomin ferttiš meridiđ, mon matsii pitá puáhtá koččođ máánnun. Planetij totkeeh láá-uv jo sooppâm, ete tagareh pitáh, mon čoođâmitto lii vuálá kilomeetter, iä finnii jieijâs noomâ. Mutâ taid-uv uážžu taan ääigi vala koččođ máánnun.

Tuáistáážân Saturnus uđđâ máánoid láá adelum tuše nummeer- já puustavrááiđuh. Maŋeláá toid adeluvvojeh olmâ noomah, moh vuáđuduveh gallialij, skandinaavisij já Kanada inuitij imeláid. Nuuvt lii sooppum almolávt Saturnus máánui nomâiguin. Stuárráámus uási uđđâ máánuin láá taggaar kuávlust, ete toid kolgâččij adeliđ skandinaavisij imelij noomâid. Tot meerhâš tom, ete täsnitietteeh láá tääl ucâmin luuvijd viikiŋgáigásijd imelijd, moh iä lah kenski nuuvtkin tobdoseh. Ashton iätá, ete nommâadelemkriterijd ferttee máhđulávt váhá ložžiđ taan tááhust.

Käldeeh:

– Saturnuksen ympäriltä löytyi 128 uutta kuuta (www.hs.fi)

– Astronomers discover 128 new moons orbiting Saturn (www.theguardian.com)

Kove: NASA / JPL / Space Science Institute (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Irene Fofonoff lii väljejum nuort­tâlij luáttámuš­olmožin – Lâi áinoo iävtuk­kâs

Čevetjávrálâš Irene Fofonoff väljejui nuorttâlij luáttámušolmožin pajan 2027–2029. Sun lâi vaaljâin áinoo iävtukkâs, já nuuvt vaaljâlävdikodde nonnij suu valjim tállán čuávuváá peeivi tast, ko...

Sämikielâlij oppâ­materi­aalij pyev­tittem ruttâ­dem piso siämmáá tääsist ive 2027 staatâ budjet­iävtut­tâsâst

Suomâ haldâttâs meridij siskálmittiđ ive 2027 budjetiävtuttâsân iävtuttâs sämikielâlij oppâmateriaalij ruttâdem siäilutmist ive 2026 tääsist ađai 800 000 eurost, muštâl Sämitigge tiäđáttâsâstis. Tiäđuh vuáđuduveh Suomâ...

Taažâ juátká oljo- já kaasu­pooráá­mijd arktisii kuávlust

Taažâ áigu juátkiđ oljo já eennâmkaasu uuccâm Barentsmeerâ kuávlust, veik EU lii iskâm raijiđ uđđâ fossiilenergia puovtâdem arktisii kuávlust. Suomâ uáinust Taažâ čuávdus lii...

Kunâgâs Haakon VIII vuárnui virge­vuárnásis Taažâ parla­mentist Stor­tinge­tist

Taažâ uđđâ kunâgâs Haakon VIII lii vuárnum kunâgâsvuárnásis eennâm parlamentist Stortingetist Oslost majebaargâ tijme 13 páihálii ääigi. Parlamentist adelum vyernis lii uási uđđâ kunâgâs viirgánlavkkim­prosesist. Taažâ...

Suomâ säämi eromâš­kirje­rááju hástá sämi­kielâg nuorâid kevttiđ sämi­kielâg media

Suomâ säämi eromâškirjerááju algâttij onne luuhâm- já medialuuhâmháástu sämikielâláid nuoráid. Lohkan+ Luuhâm+ Lookkmõš+ ‑hástu lii uáivildum 13–29-ihásáid, já toos puáhtá uásálistiđ mon peri sämikielân...