Täsnitietteeh láá kavnâm 128 uđđâ máánnud, moh joreh Saturnus pirrâ

Täsnitietteeh láá kavnâm 128 uđđâ máánnud, moh joreh jietânâsplaaneet Saturnus pirrâ. Aalmugijkoskâsâš täsnitieđâlâš litto (IAU) lii virgálávt nanodâm kávnus. Saturnus juurrâmroođijn láá tääl ohtsis 274 máánnud, moh láá masa siämmáá ennuv ko piäiváškode eres planetijn láá máánuh ohtsis. Nubben enâmustáá máánuh láá Jupiterist, mon pirrâ láá kavnum taan räi 95 máánnud.

Máánuh kávnojii Canada France Havaiji -teleskoopáin Havaijist. Tain teleskoopáin siämmáš totkeejuávkku tuuđhâi Saturnus pirrâs jo iivij 2019–2021. Talle kávnojii 62 uđđâ máánnud sehe meerhah tast, ete Saturnus pirrâ joreh vala ennuv eenâb uccâ máánuh. Tondiet täsnitietteeh halijdii-uv tutkâđ siämmáid kuávluid lase.

Uđđâ máánuh láá tuođânálásávt šoddâm stuárráábij máánui suoččâmij peht, ađai toh láá uásih stuárráábijn máánuin. Nubbe máhđulâšvuotâ lii tot, ete koomeet lii tovle suoččâm máánun tâi máánu kometân, jeđe máánu lii tuššâm pitážin.

Puoh tääl kavnum máánuh annojeh epinjuolgâduslâžžân máánnun. Tot meerhâš tom, ete toi čoođâmitto lii enâmustáá muáddi kilomeetter, iäge toh lah aldagin páálu hámásiih. Tutkâmuš njunoštotkee Edward Ashton taiwanlii Academia Sinican -instituutist muštâl, ete puoh tääl kavnum máánui čoođâmitto lii enâmustáá 2−4 kilomeetter. Ashton ij osko, ete taanáigásij rustigijguin kavnuuččii innig ennuv lase uđđâ máánuh. Já jis kávnojeh, te toh láá vala ucebeh.

Motomin ferttiš meridiđ, mon matsii pitá puáhtá koččođ máánnun. Planetij totkeeh láá-uv jo sooppâm, ete tagareh pitáh, mon čoođâmitto lii vuálá kilomeetter, iä finnii jieijâs noomâ. Mutâ taid-uv uážžu taan ääigi vala koččođ máánnun.

Tuáistáážân Saturnus uđđâ máánoid láá adelum tuše nummeer- já puustavrááiđuh. Maŋeláá toid adeluvvojeh olmâ noomah, moh vuáđuduveh gallialij, skandinaavisij já Kanada inuitij imeláid. Nuuvt lii sooppum almolávt Saturnus máánui nomâiguin. Stuárráámus uási uđđâ máánuin láá taggaar kuávlust, ete toid kolgâččij adeliđ skandinaavisij imelij noomâid. Tot meerhâš tom, ete täsnitietteeh láá tääl ucâmin luuvijd viikiŋgáigásijd imelijd, moh iä lah kenski nuuvtkin tobdoseh. Ashton iätá, ete nommâadelemkriterijd ferttee máhđulávt váhá ložžiđ taan tááhust.

Käldeeh:

– Saturnuksen ympäriltä löytyi 128 uutta kuuta (www.hs.fi)

– Astronomers discover 128 new moons orbiting Saturn (www.theguardian.com)

Kove: NASA / JPL / Space Science Institute (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Nord1 Market ‑kävppi puolij kunnân Njiävđámist

Njiävđám siijdâ lii kuáhtám stuorrâ soro, ko Nord1 Market ‑kävppi puolij eennâm táásán moonnâm lávvárduv. Päikkikode ulmuid taat lii lamaš stuorrâ šokki. Piäluštemlágádâs finnij...

Artemis II ‑mánudâšmätki nuuvâi lávvárduv Kuálhis­meerân siäivumân

Artemis II ‑mánudâšmätki nuuvâi lávvárduv iđedisiijâ 3.07 Suomâ ääigi (tijme 20.07 ET) toos, et NASA vuolgâttem Orion-rakkeet Integrity-kapsel siäivui Kuálhismeerân San Diego aldasijn. Nelji astronaut –...

Alexander Ståhlberg juhloi almai 50 km SM‑kole – Markus Vuorelast Suomâ Cup miäštár karrieer majemuu kištoost

Aanaar SM- já Suomâ Cup ‑čuoigâmkištoh nuhhii pasepeeivi almai 50 km ärbivuáválii čuoigâm koskâäigivuolgâkiišton. Juvduuvääri vieltijn puoh jotelumosávt moolân peesâi IF Minken ovdâsteijee Alexander Ståhlberg. Saaveehlättein,...

Johanna Matintalon 30 km kolle Anarist – Hilla Niemelä šoodâi Suomâ Cup miäštárin

Onne pasepeeivi Aanaar SM‑kištoin nisoneh kištottellii 30 km ärbivuáválii čuoigâm koskâäigivuolgâkištoost. Ounasvaaran Hiihtoseura ovdâsteijee Johanna Matintalo lâi jo vuosmuu koskâäigisaje puotâ váldám olssis njunošsaje já...

Iivo Niskanen jođettij Puijon Hiihtoseura SM‑viestâvuáitun – Pronssimitalist šoodâi mielâttes kámppá­dâllâm

Puijon Hiihtoseura vuoitij kole Aanaar SM‑kištoi almai 4×10 km viestâst aigijn 1.32.53,3. Juávhu vuossâmuš čyeigee lâi Perttu Hyvärinen. Nubbe uási čoovdij kišto, tastko Iivo Niskanen...