Meksiko kiäldá njálgáid já sálttáás njälmipittáid škoovlâst

Meksiko kiäldá njálgáid já sálttáás njälmipittáid škoovlâst. Tánávt lii juurdân huolâttiđ tast, et párnááh pisoh tiervâsin já sii tiäddu ij pajaniččii sukkârheerskui já sálttáás njälmipitái keežild. Meksiko máttááttâsminister Mario Delgado muštâl, et maaŋgah vaanhimeh tuárjuh taam miärádâs, mut motomeh nuorah iä lijkkuu ollágin ubâ jurdui. Sij iberdeh kale, et miärádâs lii sii jieijâs pyerrin.

”Mun tuáivum, et vaanhimeh juátkih tánávt”, iätá ohtâ škovlâlij vaanhimijn NOS-sahhiittâlmist. Sun ij haalijd, et Meksiko lii tot eennâm, mast láá puoh enâmustáá maailmist tagareh párnááh, kiäin lii lijgetiäddu.

Maailmist iä lah maaŋgah tagareh enâmeh, main lijgetiäddu lii siämmáámuđusâš čuolmâ ko Meksikost. Neeljilov ivveest ulmui meeri, kiäin lii lijgetiäddu, lii pajanâm čiččâm prosentist 75 prosentân. Äššitobdeeh eteh, et čuovviittâs váilum enâmist lii stuárráámus suijâ epitiervâslii raavvâd purâmân. Kriittisiih jienah tiädutteh, et škoovlâin párnááh poreh tuše uássin tiervâslávt. Lummoruđâidiskijn párnááh uástih njálgáid já sálttáás heerskuid já poreh taid tiervâslii purrâmuš saajeest. Meiddei sukkârjuhâmušah láá uáli pivnoheh.

Taan ive škovlâkanttiinij purrâmušlisto lii čuuvtij heiviittum. Ohtsâškoddeest kiddejuvvoo ennuv huámášume toos, et škoovlâin fálloo tiervâslub purrâmuš, amas meksikoliih killáđ nuuvt ennuv lijgetiädust. Limsah iä innig vuobduu škovlâkanttiinist, já vuojâst possum purrâmuš lii valdum meddâl purrâmušlistoost.

Uássin párnái lijgetiädu šoddâm tyehin láá stuorrâ firmah, moh taheh škovlâigijn sopâmušâid, moigijn toh cegâtteh mottoom spellâruustig škovlâšiiljon, já lonottâskävppin toh finnejeh love vyebdiđ jieijâs evvisijd kanttiinist. Eromâšávt kievhibijn škoovlâin taat lonottâskävppi lii ruđâlávt taarbâšlâš, veik párnáid tot lii hyenes äšši, tastko sij kulâtteh tánávt meendu ennuv epitiervâslii raavvâd tego limsa, sukkârijd já čuuvtij prosessistum purrâmuš.

Škoovlâst máttááttuvvoo tiervâslii purrâmuš merhâšume ulmuu tiervâsvuotân. Párnái mielâst uđđâ purrâmuškulttuurân ferttee čuuvtij hárjániđ.

”Ele tiervân, ele luholâžžân!” lii ohjelm nommâ, moin ohtsâškodde áigu tiäduttiđ tiervâslii purrâmuš merhâšume škoovlâst. Taas lii tárbu, tastko Meksiko jäämmimsuujâin majemui 15 ive ääigi lii njuolgâ ohtâvuotâ hyenes ravâdân. Raavâdspesialisteh láá huolâst tast, et meksikoliih mirhâtteh jieijâs hitásávt hyenes purrâmuššáin, jis áášán ij maiden poorgâ.

Käldee:

– Scholen Mexico moeten gezonder eten serveren om gezondheidscrisis af te wenden (nos.nl)

Kove: laurent veyssiere (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Säämi kielâ­kähvi­viäsu uárne­juvvoo Šielâst koskoho 21.1.

Aanaar kieldâ uárnee säämi kielâkähviviäsu Aanaar škoovlâst Šielâst uđđâivemáánu 21. peeivi tijme 14–16. Säämi kielâkähviviäsuh láá nuuvtá já puohháid ávus tábáhtumeh, main ulmuuh pyehtih sárnuđ...

Oulu kulttuur­uáivi­kaavpug­ive lekkâm­juhleh 16.1–18.1. – vuossâmuš peivi

Oulu lii Euroop kulttuuruáivikaavpug ive 2026 oovtâst slovakialijn Trenčín-kaavpugáin. Taan ive Oulust láá maaŋgâlágáneh kulttuurtábáhtusah, já meid sämikulttuur lii pyereest uáinusist. Taan artikkâlist Anarâš aavis...

Ovllá-sämioop­perast lii onne vuosâ­čááitus Oulu teatterist

Oulu teatter, Säämi aalmuglâšteatter Beaivváš já Oulu Sinfonia pyehtih onne tijme 19 rääjist lyeve oolâ vuordum Ovllá-ooppera. Koččâmušâst lii vuossâmuš oleseehid ooppera, mon vuosâčááitus...

Neelji ISS-astronaut juávkku lii maccâm tolebiššáá Enâmân ko lâi vuávájum

Neelji astronaut juávkku nummeer 11 aalmugijkoskâsii komovuotâsajattuvvâst ISS:st lii siäivum torvolávt Enâmân. Sij maccii mottoom oho tolebiššáá ko algâalgâlávt lâi vuávájum oovtâ astronaut tiervâsvuotâčuolmâ keežild....

Misthân lii limonaad­viäru, mondiet ulmuuh ain puáiduh?

Tovle lâi puoh pyerebeht. Taat ij lah aaibâs tuotâ. Mun kuittâg muštám, ete mist lâi párnážin herskupeivi. Tot lâi áinoo peivi ohhoost ko lâi...