Meksiko kiäldá njálgáid já sálttáás njälmipittáid škoovlâst

Meksiko kiäldá njálgáid já sálttáás njälmipittáid škoovlâst. Tánávt lii juurdân huolâttiđ tast, et párnááh pisoh tiervâsin já sii tiäddu ij pajaniččii sukkârheerskui já sálttáás njälmipitái keežild. Meksiko máttááttâsminister Mario Delgado muštâl, et maaŋgah vaanhimeh tuárjuh taam miärádâs, mut motomeh nuorah iä lijkkuu ollágin ubâ jurdui. Sij iberdeh kale, et miärádâs lii sii jieijâs pyerrin.

”Mun tuáivum, et vaanhimeh juátkih tánávt”, iätá ohtâ škovlâlij vaanhimijn NOS-sahhiittâlmist. Sun ij haalijd, et Meksiko lii tot eennâm, mast láá puoh enâmustáá maailmist tagareh párnááh, kiäin lii lijgetiäddu.

Maailmist iä lah maaŋgah tagareh enâmeh, main lijgetiäddu lii siämmáámuđusâš čuolmâ ko Meksikost. Neeljilov ivveest ulmui meeri, kiäin lii lijgetiäddu, lii pajanâm čiččâm prosentist 75 prosentân. Äššitobdeeh eteh, et čuovviittâs váilum enâmist lii stuárráámus suijâ epitiervâslii raavvâd purâmân. Kriittisiih jienah tiädutteh, et škoovlâin párnááh poreh tuše uássin tiervâslávt. Lummoruđâidiskijn párnááh uástih njálgáid já sálttáás heerskuid já poreh taid tiervâslii purrâmuš saajeest. Meiddei sukkârjuhâmušah láá uáli pivnoheh.

Taan ive škovlâkanttiinij purrâmušlisto lii čuuvtij heiviittum. Ohtsâškoddeest kiddejuvvoo ennuv huámášume toos, et škoovlâin fálloo tiervâslub purrâmuš, amas meksikoliih killáđ nuuvt ennuv lijgetiädust. Limsah iä innig vuobduu škovlâkanttiinist, já vuojâst possum purrâmuš lii valdum meddâl purrâmušlistoost.

Uássin párnái lijgetiädu šoddâm tyehin láá stuorrâ firmah, moh taheh škovlâigijn sopâmušâid, moigijn toh cegâtteh mottoom spellâruustig škovlâšiiljon, já lonottâskävppin toh finnejeh love vyebdiđ jieijâs evvisijd kanttiinist. Eromâšávt kievhibijn škoovlâin taat lonottâskävppi lii ruđâlávt taarbâšlâš, veik párnáid tot lii hyenes äšši, tastko sij kulâtteh tánávt meendu ennuv epitiervâslii raavvâd tego limsa, sukkârijd já čuuvtij prosessistum purrâmuš.

Škoovlâst máttááttuvvoo tiervâslii purrâmuš merhâšume ulmuu tiervâsvuotân. Párnái mielâst uđđâ purrâmuškulttuurân ferttee čuuvtij hárjániđ.

”Ele tiervân, ele luholâžžân!” lii ohjelm nommâ, moin ohtsâškodde áigu tiäduttiđ tiervâslii purrâmuš merhâšume škoovlâst. Taas lii tárbu, tastko Meksiko jäämmimsuujâin majemui 15 ive ääigi lii njuolgâ ohtâvuotâ hyenes ravâdân. Raavâdspesialisteh láá huolâst tast, et meksikoliih mirhâtteh jieijâs hitásávt hyenes purrâmuššáin, jis áášán ij maiden poorgâ.

Käldee:

– Scholen Mexico moeten gezonder eten serveren om gezondheidscrisis af te wenden (nos.nl)

Kove: laurent veyssiere (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Haldâttâs soovâi 60 miljovn euro toorjâ­paket­tist puáldá­muš­amnâ­sij ollâ hade tiet – Ij jur oinuu bensin­sajat­tuvâin

Haldâttâs lii sooppâm tooimâin, moiguin tot västid puáldámušamnâsij hoodij paijaanmân. Pirâs- já šoŋŋâdâhminister Sari Multala (kok.) muštâlij ääšist onne toimâtteijeid ovdâskoddeest. Toorjâpakkeet lii ohtsis 60...

Kielâ­ohhoost kielâ­pajan

Lii suotâs, et sämikielah finnejeh saje ohtsâškoddeest já et toh kullojeh já uáinojeh eenâb. Nuuvt tot kalga-uv moonnâđ. Mut muu pargoost ohtâ okko lii...

Siberiast puát­tám vapi­teh imâš­titteh Suo­mâst

Suomâst láá majemuu love ive ääigi maŋgii oinum uđđâ sorvâelleešlaajah. Moonnâm tove čohčâmáánu pelimuddoost Viitasaarist oinui härvinâš siberiavaapiit (Cervus canadensis sibiricus). Vapiteh láá oinum...

Suomâst ruuki­finno­duvah uážu­deh love uuc­câđ maalmâ luándu­suojâ­lem­kuávluin

Paijeel love ruukifinnodâhhâd háputtâlleh luándusuojâlem­kuávlui luánduriggoduvâid miätá Suomâ. Täid kuávluid suoijâl Natura, mii lii eurooplâš luándusuojâlem­viärmádâh. Viärmádâhân pyehtih peessâđ fáárun tagareh kuávluh, main lii...

Ovtâstum aalmu­gij näli­olgoš­tit­tem­komi­tea avžut Suomâ pyere­diđ ucceeb­lovo­aalmugij vuoigâd­vuođâid já maai­nâš meid­dei mecci­säm­milijd

Ovtâstum aalmugij näliolgoštittem vuástásâš komitea (CERD) iävtuttij porgemáánu loopâst, maht Suomâ puávtáččij väldiđ ucceeblovo­aalmugij olmooš­vuoigâdvuođâid pyerebeht huámášumán. Fáárust lijjii maaŋgah sämmiláid kyeskee iävtuttâsah. CERD ana...