Meksiko kiäldá njálgáid já sálttáás njälmipittáid škoovlâst

Meksiko kiäldá njálgáid já sálttáás njälmipittáid škoovlâst. Tánávt lii juurdân huolâttiđ tast, et párnááh pisoh tiervâsin já sii tiäddu ij pajaniččii sukkârheerskui já sálttáás njälmipitái keežild. Meksiko máttááttâsminister Mario Delgado muštâl, et maaŋgah vaanhimeh tuárjuh taam miärádâs, mut motomeh nuorah iä lijkkuu ollágin ubâ jurdui. Sij iberdeh kale, et miärádâs lii sii jieijâs pyerrin.

”Mun tuáivum, et vaanhimeh juátkih tánávt”, iätá ohtâ škovlâlij vaanhimijn NOS-sahhiittâlmist. Sun ij haalijd, et Meksiko lii tot eennâm, mast láá puoh enâmustáá maailmist tagareh párnááh, kiäin lii lijgetiäddu.

Maailmist iä lah maaŋgah tagareh enâmeh, main lijgetiäddu lii siämmáámuđusâš čuolmâ ko Meksikost. Neeljilov ivveest ulmui meeri, kiäin lii lijgetiäddu, lii pajanâm čiččâm prosentist 75 prosentân. Äššitobdeeh eteh, et čuovviittâs váilum enâmist lii stuárráámus suijâ epitiervâslii raavvâd purâmân. Kriittisiih jienah tiädutteh, et škoovlâin párnááh poreh tuše uássin tiervâslávt. Lummoruđâidiskijn párnááh uástih njálgáid já sálttáás heerskuid já poreh taid tiervâslii purrâmuš saajeest. Meiddei sukkârjuhâmušah láá uáli pivnoheh.

Taan ive škovlâkanttiinij purrâmušlisto lii čuuvtij heiviittum. Ohtsâškoddeest kiddejuvvoo ennuv huámášume toos, et škoovlâin fálloo tiervâslub purrâmuš, amas meksikoliih killáđ nuuvt ennuv lijgetiädust. Limsah iä innig vuobduu škovlâkanttiinist, já vuojâst possum purrâmuš lii valdum meddâl purrâmušlistoost.

Uássin párnái lijgetiädu šoddâm tyehin láá stuorrâ firmah, moh taheh škovlâigijn sopâmušâid, moigijn toh cegâtteh mottoom spellâruustig škovlâšiiljon, já lonottâskävppin toh finnejeh love vyebdiđ jieijâs evvisijd kanttiinist. Eromâšávt kievhibijn škoovlâin taat lonottâskävppi lii ruđâlávt taarbâšlâš, veik párnáid tot lii hyenes äšši, tastko sij kulâtteh tánávt meendu ennuv epitiervâslii raavvâd tego limsa, sukkârijd já čuuvtij prosessistum purrâmuš.

Škoovlâst máttááttuvvoo tiervâslii purrâmuš merhâšume ulmuu tiervâsvuotân. Párnái mielâst uđđâ purrâmuškulttuurân ferttee čuuvtij hárjániđ.

”Ele tiervân, ele luholâžžân!” lii ohjelm nommâ, moin ohtsâškodde áigu tiäduttiđ tiervâslii purrâmuš merhâšume škoovlâst. Taas lii tárbu, tastko Meksiko jäämmimsuujâin majemui 15 ive ääigi lii njuolgâ ohtâvuotâ hyenes ravâdân. Raavâdspesialisteh láá huolâst tast, et meksikoliih mirhâtteh jieijâs hitásávt hyenes purrâmuššáin, jis áášán ij maiden poorgâ.

Käldee:

– Scholen Mexico moeten gezonder eten serveren om gezondheidscrisis af te wenden (nos.nl)

Kove: laurent veyssiere (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Artemis II ‑astronauteh kolliis­tâlleh ESA komo­vuotâ­kuávdáást Vuáládâh­enâmijn

Artemis II ‑mánudâškirdem puoh nelji astronaut, NASA-astronauteh Reid Wiseman, Victor Glover já Christina Koch sehe Kanada komovuotâornijdume astronaut Jeremy Hansen láá Euroopist. Sij kolliistâllii vuossaargâ...

Korrâ meccipuáluh pijnedeh Maadâ-Euroop – Virgeomâ­hááh muštotteh: evakuis­tem­miä­rádâs kalga nuáv­dittiđ

Maadâ-Euroop pijnedeh viijđes meccipuáluh maaŋgâ enâmist. Eromâš vädis tile lii Ranskaast já Espanjast, kost koškáduvah, pakkâseh já korrâ piegah láá toohâm časkâdempargoid vädisin. Viijđes...

Vuáládâh­eennâm­liih tuáhtáreh väätih jieijâs äšši­gâš­šáid lase tiäđu šoohân­mist: Maŋgâsist meendu optimis­tisâš uáinu äpit­teem­min šoddâ­mist

Vuáládâhenâmijn šoovâtmân spesialistum tuáhtáreh já gynekologeh väätih aalmuglii tieđettemkampanja, mon ulmen ličij lasettiđ tiäđu šoohânmist já estiđ epirealistlijd vuárdámušâid äpitteemmin šoddâmist. Tuáhtáreh láá čáállám ávus...

MM-jyelgipáálu niäljá­dâs­finaleh láá spellum

MM-jyelgipáálu niäljádâsfinaleh spiällojii syeinimáánu 9.–12. peeivi. Tain kuáhtájii Ranska já Marokko, Espanja já Belgia, Taažâ já Eŋland sehe Argentiina já Sveicci. Pelifinaláid maneh tääl Ranska,...

Ovtâstittum čuoigâm meddâl, ryeš­šiliih maassâd – Aalmugij­koskâsâš olympia­komitea toovâi stuorrâ miärá­dâsâid maje­baargâ

Aalmugijkoskâsii olympiakomitea (AOK) stivrâ čuákkimistij majebaargâ syeinimáánu 7. peeivi. Čuákkimist soppui eereeb iärrás ive 2030 tälviolympialij šlaajâin já ohjelmist. Stivrâ meridij, ete ovtâstittum čuoigâm...