Kiemâjävri ij ornii aalmug­jienâstem pumppâ­vyeimi­lágádâsâin

Kiemâjäävri kaavpugstivrâ lii meridâm jienâigijn 18–8 (1 kuárus), et tot ij meerrid aalmugjienâstem pumppâvyeimilágádâsâin. Ton saajeest aalmugjesânij uáivileh selgâttuvvojeh koijâdâlmáin kesimáánust. Kaavpughaldâttâs meerrid ton siskáldâsâst.

Váhá vuálá 300 kieldâ ässein lijjii vaattâm áálgust, et kieldâ orniiččij aalmugjienâstem.

Maaŋgah airâseh pahudii, et kieldâst já ässein ij lah nokko tiätu tast, et haldâttâs puávtáččij orniđ aalmugjienâstem. Ton lasseen jienâstem mávsáččij 90 000 eurod, ko vist aalmug uáivil seelvâtmist láá hälbibeh-uv vyevih. Kuohtuuh liččii niävuadeleijeeh.

Matti Torvinen (čoonnâsmáttum máhđulâšvuotâ) eeđâi, et airâseh vissásávt halijdeh kuullâđ uáivilijd já et sij čuávdih vyeimilágádâsääši vuoigâlij vuovijgijn.

Paula Alatalo (vuáđusyemmiliih) muštottij, et pumppâvyeimilágádâsäšši lii eštuu stuorrâ äšši Kiemâjäävrist. Suu mielâst nettikoijâdâlmij hyenes peellin lii tot, et aainâskin vuorâseh iä peesâ västidiđ toid.

Pirkka Aalto (ristâlâšdemokraateh) mielâst aalmugjienâstemoovdânpyehtim-sänihäämist lâi čuolmâ, tastko tot váátá puoh pumppâvyeimilágádâshaavâi lopâttem sorjohánnáá toi stuáruduvâin teikkâ vaikuttâsâin.

Juhana Kelloniemi (vuáđusyemmiliih) smietâi, et puáhtá-uv pirâsvaikuttâsâi árvuštâllâmprosesân lyettiđ, ko irâttâsah mäksih taid jiejah.

Juha Pikkaraisii mielâst ličij hyenes äšši čonnâsuđ mottoom uáivilân jo tääl. Sun huámášitij, et puáhtáhân keevvâđ nuuvt-uv, et aalmugjienâstmist meid ”kale”-uáivil vuáittá.

Veikko Niemelä (kuávdášpiäládâh) uáivil lii, et tiätu kale lii, já ličij pyeri, jis kaavpugstivrâ meridičij vyeimilágádâsâi vuástá, tastko motomijn kieldâin láá kevttum pieggâvyeimirustigeh.

– Lii-uv proojeekt innig mii kieđâin? Niävttá, et tot stivrejuvvoo Helsigist, sun suogârdij.

Sun čujottij staatâ haalun ovdediđ ruánáá energia rähtim.

Samuli Anttila

Käldee:

– Kemijärvi ei järjestä kansanäänestystä pumppuvoimaloista – Hankkeet repivät kuilua ihmisten välille paikkakunnalla (www.kotilappi.fi)

Kove: Q0ywo (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Sämitigge teeivâi president Stubbáin moonnâm tuorâstuv

Sämitige ovdâsteijeeh teivii täsivääldi presidentáin Alexander Stubbáin Presidentlanneest tuorâstuv uđđâivemáánu 29. peeivi 2026. Teivâdmist savâstâllojii eereeb iärrás uđâsmittum sämitiggelaavâ olášuttem, sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio loppâraapoort já...

Kođđeemblogi lii tääl Tuoijumblogi

Anarâš aavis uđđâsumos blogist adai Kođđeemblogist lii šoddâm Tuoijumblogi. Nubástus suijân lii tot, ete kođđeem lii ohtuunis viehâ räijejum fáddá ige tast čalluu nuuvt...

Jurduuh anarâškielâ kirjálâš­vuođâ máttátmân já tooimâtmân

Kirjálâšvuođâ máttááttem ollâopâttuvvâst Oulu ollâopâttuvvâst lii olášittum uđđâ kurssâ anarâškielâ máttááttâsâst: Anarâškielâlâš kirjálâšvuotâ. Kuursâ máttáátteijen lam toimâm mun, Marja-Liisa Olthuis. Taat lii lamaš viiđâ uáppučuággá...

Tuhháát artikkâl aavis

Anarâš aavis, Suomâ áinoo sämikielâg aavis, almostui vuosmuu tove njuhčâmáánu kuuđâd peeivi 2023. Tastmaŋa tot lii ”lekkâm maailm anarâškielân” tego kielâtotkee Annika Pasanen valdâlij...

Jiegâvarâlâš Nipah-virus leevvân Indiast

Jiegâvarâlâš Nipah-virus leevvân Indiast, čáálá The Independent ‑lostâ. Ton mield Viestâr-Bengal uásistaatâst láá vuottum vittâ virus tovâttem puáccámtábáhtus. Aainâs-uv oovtâ pyeccee tile lii loostâ...