Kirjeárvuštâllâm: Ij lah ko vyelgiđ

Ij lah ko vyelgiđ lii nuorâikirje, mon lii čáállám Ann-Helén Laestadius. Tot lii algâalgâlávt čallum ruotâkielân.

Uáivipersovn lii 19-ihásâš Johannes. Sun ij tieđe, maid sun haalijd porgâđ elimistis. Sun ij jođe innig škoovlâ, já tääl sun iššeed perrus puásuipargoin. Suu eellim lii siämmáálágán jyehi peeivi. Puohah vyerdih, et Johannes juátká perrus ärbivuáválii iäláttâs, mutâ sun haalijd porgâđ maidnii muide. Sun haalijd kenski oppâđ maidnii uđđâsijd, porgâđ eres pargoid teikâ mađhâšiđ kuhás.

Kirje lii mučis já herkis maainâs. Tot muštâl tast, mon vaigâd lii meridiđ jieijâs puátteevuođâst. Johannes haalijd rijjâvuođâ, mutâ sun ij haalijd filliđ perrus. Sun iälá mahtnii ärbivuáválii maailm já uđđâ maailm kooskâst.

Johannes eellim muttoo, ko sun tiäivá nuorâ nissoon, kiän nommâ lii Minna. Minna ain parga, maid sun haalijd, ijge sun peerust ollágin iärásij uáivilijn. Johannes smietâškuát jieijâs eellim. Kolgâččij sun-uv vyelgiđ meddâl? Já kuus sun kolgâččij vyelgiđ? Lii-uv Kiärun kaavpug tuárvi kukken? Mutâ jis sun vuálgáččij, te sun tubdâččij sujâlâšvuođâ perruu tiet.

Kirje nommâ Ij lah ko vyelgiđ muštâl Johannes tobdoin. Sun haalijd vyelgiđ, mutâ tot lii vaigâd. Laestadius čáálá tobdoin já luándust pyereest. Sun muštâl sämmilii elimist já puásuituálust. Sun kovvee perruu vuorduid já nuorâ almaa naharijd. Jis lohhee ij tuubdâ sämikulttuur, te taat kirje iššeed iberdiđ tom pyerebeht. Taat kirje lii meiddei pyeri valjim puohháid, kiäh láá perustum sämmilijn, nuorâi elimist teikâ tast, maht ulmuuh oceh jieijâs saje maailmist.

Kirje kielâ lii riges já muččâd. Veikkâ kirjeest láá ennuv uánihis celkkuuh, muu mielâst anarâškielâlâš kirje ij lah veltihánnáá älkkee luuhâđ. Tast láá kielâuáppei ennuv uđđâ já vaigâdis säänih. Nube tááhust kirje lii uánihâš, já tondiet tot heivee pyereest meiddei kielâuáppei.

Kirjeest ij lah ennuv toimâ. Tot kieđâvuš eenâb tobdoid já jurduid. Jis lohhee lijkkoo rávhálijd mainâsáid, te taat kirje puáhtá leđe pyeri valjim sunjin. Motomeh lohheeh lijkkojeh taan kiirján ennuv. Sij eteh, et tot kovvee pyereest sämmilijd já sii eellim. Nubeh vist eteh, et kirje lii váhá liijkás hiđes. Sij halijdiččii, et tast tábáhtuuččii eenâb ääsih já et juonâ ovdáničij jotelubbooht.

Mun lijkkojim kiirján. Muu mielâst tot lii váhá tego tihtâkirje. Kielâ lii muččâd, mutâ motomin tot lii vaigâd. Kirje lii mahtnii sorolâš. Veikkâ must iä lah siämmáálágáneh čuolmah ko Johannesist, mun postim tubdâđ pyereest suu tobdoid, ko sun suogârd elimis. Tastko mun lam anarâškielâ uáppee já kirjeest láá ennuv vaigâdis säänih, mun luuhim tom uáli hitásávt. Taat ij kuittâg häittidâm, tastko kirjeest tábáhtuvá tuše uccáá, ijge juonâst pyevti koččâđ meddâl.

Jyehi tááhust Ij lah ko vyelgiđ lii tehálâš kirje, tastko maailmist iä vala lah maaŋgah kirjeh sämmilijn já sii elimist. Jyehi áinoo sämikielâlâš kirje lii ain mávsulâš luhâmuš.

Kove: Fabrizio Brecciaroli

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Kielâtotkee Konrad Nielsen 150-ive juhle­seminaar Kuovdâ­kiäinust

Säämi ollâškovlâ já Turku ollâopâttâh ornijn kielâtotkee Konrad Nielsen 150-ive juhleseminaar roovvâdmáánu 22.–23. peeivi Kuovdâkiäinust Säämi ollâškoovlâst. Taan ive láá kuullâm 150 ihheed professor...

Louvre-museo Pariisist siirdij jálu­keđgijdis Ranska kuávdáš­paaŋki hoolvin

Ranskalâš media muštâl, et Louvre-museo Pariisist lii sirdám jálukeđgijdis Ranska kuávdášpaaŋki hoolvin pajeláhháá okko tassaaš (19.10.) tábáhtum ruokkâdis rievedem maŋa. Jálukeeđgih sirdojii syele čovgâ...

Rosemary Coogan – uđđâ puolvâ astronaut

Rosemary Coogan lii Euroop komovuotâornijdume ESA majemuu astronautvaljim kuávdáš nommâ: sun lii ohtâ ton vittâsist, kiäh väljejuvvojii ive 2022 álgám eidusii astronautškovliittâsân. Talle ko Rosemary...

Maailm vuossâmuš umesämi­kielâlâš video­spellâ Geävrrie lii almostum

Geävrrie, maailm vuossâmuš videospellâ umesämikielân, lii almostum. Spellâ maainâst sämiruumbust, mii lii kavnum Ranskaast. Kuhháá Säämist meddâl lamaš rumbu lii monâttâm vuoimijdis, já spellee pargon...

Indiast juhloo čuovâ juhle diwali

Miljovneh ulmuuh Indiast juhloh roovvâdmáánu 20. já 21. peeivi rääjist diwali, mii lii ohtâ hindui puoh tehálumosijn juuhlijn. Viđâpiäivásii juhle ääigi ulmuuh cokkiitteh laampuid...