Kirjeárvuštâllâm: Ij lah ko vyelgiđ

Ij lah ko vyelgiđ lii nuorâikirje, mon lii čáállám Ann-Helén Laestadius. Tot lii algâalgâlávt čallum ruotâkielân.

Uáivipersovn lii 19-ihásâš Johannes. Sun ij tieđe, maid sun haalijd porgâđ elimistis. Sun ij jođe innig škoovlâ, já tääl sun iššeed perrus puásuipargoin. Suu eellim lii siämmáálágán jyehi peeivi. Puohah vyerdih, et Johannes juátká perrus ärbivuáválii iäláttâs, mutâ sun haalijd porgâđ maidnii muide. Sun haalijd kenski oppâđ maidnii uđđâsijd, porgâđ eres pargoid teikâ mađhâšiđ kuhás.

Kirje lii mučis já herkis maainâs. Tot muštâl tast, mon vaigâd lii meridiđ jieijâs puátteevuođâst. Johannes haalijd rijjâvuođâ, mutâ sun ij haalijd filliđ perrus. Sun iälá mahtnii ärbivuáválii maailm já uđđâ maailm kooskâst.

Johannes eellim muttoo, ko sun tiäivá nuorâ nissoon, kiän nommâ lii Minna. Minna ain parga, maid sun haalijd, ijge sun peerust ollágin iärásij uáivilijn. Johannes smietâškuát jieijâs eellim. Kolgâččij sun-uv vyelgiđ meddâl? Já kuus sun kolgâččij vyelgiđ? Lii-uv Kiärun kaavpug tuárvi kukken? Mutâ jis sun vuálgáččij, te sun tubdâččij sujâlâšvuođâ perruu tiet.

Kirje nommâ Ij lah ko vyelgiđ muštâl Johannes tobdoin. Sun haalijd vyelgiđ, mutâ tot lii vaigâd. Laestadius čáálá tobdoin já luándust pyereest. Sun muštâl sämmilii elimist já puásuituálust. Sun kovvee perruu vuorduid já nuorâ almaa naharijd. Jis lohhee ij tuubdâ sämikulttuur, te taat kirje iššeed iberdiđ tom pyerebeht. Taat kirje lii meiddei pyeri valjim puohháid, kiäh láá perustum sämmilijn, nuorâi elimist teikâ tast, maht ulmuuh oceh jieijâs saje maailmist.

Kirje kielâ lii riges já muččâd. Veikkâ kirjeest láá ennuv uánihis celkkuuh, muu mielâst anarâškielâlâš kirje ij lah veltihánnáá älkkee luuhâđ. Tast láá kielâuáppei ennuv uđđâ já vaigâdis säänih. Nube tááhust kirje lii uánihâš, já tondiet tot heivee pyereest meiddei kielâuáppei.

Kirjeest ij lah ennuv toimâ. Tot kieđâvuš eenâb tobdoid já jurduid. Jis lohhee lijkkoo rávháláid mainâsáid, te taat kirje puáhtá leđe pyeri valjim sunjin. Motomeh lohheeh lijkkojeh taan kiirján ennuv. Sij eteh, et tot kovvee pyereest sämmilijd já sii eellim. Nubeh vist eteh, et kirje lii váhá liijkás hiđes. Sij halijdiččii, et tast tábáhtuuččii eenâb ääsih já et juonâ ovdáničij jotelubbooht.

Mun lijkkojim kiirján. Muu mielâst tot lii váhá tego tihtâkirje. Kielâ lii muččâd, mutâ motomin tot lii vaigâd. Kirje lii mahtnii sorolâš. Veikkâ must iä lah siämmáálágáneh čuolmah ko Johannesist, mun postim tubdâđ pyereest suu tobdoid, ko sun suogârd elimis. Tastko mun lam anarâškielâ uáppee já kirjeest láá ennuv vaigâdis säänih, mun luuhim tom uáli hitásávt. Taat ij kuittâg häittidâm, tastko kirjeest tábáhtuvá tuše uccáá, ijge juonâst pyevti koččâđ meddâl.

Jyehi tááhust Ij lah ko vyelgiđ lii tehálâš kirje, tastko maailmist iä vala lah maaŋgah kirjeh sämmilijn já sii elimist. Jyehi áinoo sämikielâlâš kirje lii ain mávsulâš luhâmuš.

Kove: Fabrizio Brecciaroli

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Ive 2025 majemuš Wikipedia-páájá tollui Helsigist

Lovmat olmožid čokkânii čäälliđ anarâškielâlijd Wikipedia-artikkâlijd Helsigân ovddii Maria-pyecceiviäsu pajekiärdán juovlâmáánu 13.–14. peeivi. Nuorâmus pááján uásálistee lâi viiđâihásâš nieidâš. Fáárust lâi ulmui lasseen meiddei...

Hildá Länsman & Tuomas Norvio iävtukkâssân Etno-Emman, Niillas Holmberg kirje vist Runeberg-palhâšumán

Duo Hildá Länsman & Tuomas Norvio lii iävtukkâssân Ive Etno 2025 ‑palhâšumán Emma-gaalast. Duo vuossâmuš skiärru ”Dajan” almostui ive 2025 aalgâst. Hildá Länsman já...

Kávpálâš kuálástem lii lasanâm Aanaar­jäävrist

Luánduriggodâhkuávdáá vorâs raapoort mield kuálástem Aanaarjäävrist lii muttum ennuv majemui 15 ive ääigi. Čielgâ nubástussân lii kávpálii viermikuálástem lasanem já rijjâääigi viermikuálástem kiäppánem. Rijjâääigi...

Euroopliih astro­nauteh peesih uásá­listiđ NASA mánudâš­kirdemáid

Euroop komovuotâornijdume ESA hovdâ Joseph Aschbacher lii almottâm, et ESA lii finnim jieijâs astronautáid kulmâ saje NASA mánudâškirdemáid. Aschbacher tieđettij, et vuosmuu saje finnee...

EU:st kevttui ruttâ tutkâm‑ já ovdedem­paargon paijeel 400 miljard eurod ive 2024

Ive 2024 Euroop union enâmeh kevttii áárvu mield 403,1 miljard eurod tutkâm‑ já ovdedempaargon (research & development, R&D). Loho lii 3,6 prooseent stuárráb ko ive...