Nuuvtá puŋkki­puáhuttâsah vijđáneh uđđâ riskâkuávloid

Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lájádâs THL lii meridâm vijđediđ puŋkkipuáhuttâsohjelmis uđđâ riskâkuávloid Suomâst. THL tiäđáttâs mield uđđâ riskâkuávluh láá Espoost, Kirkkonummist, Uusikaupunkist já Hailuotost.

Tärhibeht ollâ riskâkuávluh láá Espoo Kauklahti postânummeerkuávlu Kurttila já Vanttila kaavpuguásih, Kirkkonummi Porkkala já Upinniemi postânummeerkuávluh, Hailuoto sehe Uusikaupunki Pyhämaa postânummeerkuávlu. Täin kuávluin ässeeh tâi mudoi kuhesáigásávt orroo ulmuuh uážžuh TBE-puáhuttâs nuuvtá uássin puáhuttâsohjelmist.

Ton lasseen jieškuástidlâš puáhuttâs avžuuttuvvoo tääl puoh luándust jottee ässeid Oulu Kaakkurist sehe Kemiönsaarist já Pyhärantast Varsinais-Suomâst.

Puáhuttâs suoijâl puutijâšvuoiŋâškudduumist ađai TBE:st. TBE lii virustavdâ, mii njuámu puuŋki käskim peht. Suomâst puutijâšvuoiŋâškuddum vuáttoo eromâšávt riddo- já suáluikuávluin. Riskâkuávluh pyehtih leđe uáli jo rájášum já kääržih. Ovdâmerkkân tiätu aassâmkuávlu, ovtâskâs suálui teikkâ jävririddokuávlu sáttá leđe riskâkuávlu. Puáhuttâsohjelmân ovdil lasettum riskâkuávluh siäiluh tego táássáš-uv. Riskâkuávluh kávnojeh THL kárttáheiviittâsâst.

Aalmuglii puáhuttâsohjelm riskâkuávlu kriterin lii itteem, mii kalga leđe paijeel 15 tábáhtussâd per 100 000 olmožid viiđâ ive čuávumist. Taan lasseen tábáhtusah kalgeh leđe maŋaluvâi leijee iivij ääigi aiccum, já tábáhtusâi meereest kalga oinuđ lasanem ääigi mield.

Roovvâdmáánu 2023 já čohčâmáánu 2024 kooskâst Suomâst vuáttojii 200 uđđâ puutijâšvuoiŋâš­kuddumtábáhtussâd. Enâmustáá tábáhtusah iivij 2020−2024 lijjii Kustavist, Paraisiist já Vuáskuenâmist.

Puŋkkipuáhuttâs lii kuullâm Suomâ aalmuglii puáhuttâsohjelmân ive 2006 rääjist.

Käldee:

– Maksuttomat punkki­rokotukset laajenevat uusille riskialueille (yle.fi)

Kove: Erik Karits (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Indiast lii pieijum joton maailm stuár­ráámus olmooš­viehâ­reki­nistem

India lii algâttâm maailm stuárráámuu olmoošviehârekinistem cuáŋuimáánu vuosmuu peeivi. Toos láá uásálistmin paijeel kulmâ miljovn virgeolmožid. Taat rekinistem lii meid korrâ logistisâš hástu. Ovdebâš rekinistem...

Artemis II ‑mánudâškirdem paččui cuáŋuimáánu 1. peeivi – NASA vuolgâttij historjálii tábáhtus njuálgu­vuolgât­tâssân

NASA lii pááččám mánudâšrakkeet máátkán cuáŋuimáánu vuosmuu peeivi tijme 18.35.12 EDT ađai tijme 01.35.12 Suomâ ääigi cuáŋuimáánu nube peeivi. Pääččim tábáhtui Floridast Kennedy Space...

Tutkâmuš: Lieđi­kovjâ­painâ­šuumeest lii ohtâ­vuotâ paje­uáppee­iskosij puátu­sáid

Oulu ollâopâttuv tutkâmuš lii kavnâttâm, ete lieđikovjâpainâšume lii ohtâvuođâst hiäjub pajeuáppeeiskosij puátusáid. Ááimu lieđikovjânalliisvuođâ vaikuttâs uáinoo eromâšávt matemaattisijn amnâsijn, tego fysikist já kemiast. Tutkâmušâst čuovvui...

Mikkâl Morottaja já Ailu Valle lává vuáittám Áillohâš-palhâšume

Sámi Grand Prix uárnejui lávurduv njuhčâmáánu 28. peeivi Kuovdâkiäinust Báktehárji-maaŋgâtoimâhaalâst. Ton ohtâvuođâst juohhui ihásâš Áillohâš-palhâšume, mii mieđettui vuosmuu tove kuáhtásân: Mikkâl Morottajan ađai Amocân...

Vuosâiše­kurssâ Avelist

Mun jiem lah kuássin puáhtám rammuđ jieččân vuosâišetáiđuigijn. Nuuvtpa ko Aanaar kieldâ ornij vuosâišeškovlim, meridim almottâttâđ fáárun, já nuuvt te meid peessim. Kurssâ uárnejui...