Biru Unjárga -elleekove fáálá säminuoráid iše identiteetkriisân

Ko Egil Pedersen šoodâi sämisiijdâst Tave-Taažâst 1980- já 1990-lovoin, suu mielâst oroi, et sun ij kuulâ kuussân. Távjá sust lâi tobdo, et sun ij tuhhim vááijuvlii kielâmáátus tiet. Sämisiärváduv ulguubeln vist sun feerij rasistlii viehâvääldi.

Tääl Pedersen lii 47-ihásâš. Ko sunjin šoodâi máhđulâšvuotâ rähtiđ jieijâs elleekove, sun meridij rähtiđ taggaar elleekove, mii ličij išedâm suu tubdâđ ucceeb ohtuuvuođâ párnážin. Tast šoodâi Biru Unjárga -elleekove.

Elleekove uáivipersovn lii nubálovihásâš Elvira. Ton maŋa ko sunjin muštâluvvoo, et sun šohânij tanskalii heeđâlmlâšvuotâklinik peht, sun kuvâttâl, et suu eeči sáttá leđe tanskalâš Game of Thrones -täsni Nikolaj Coster-Waldau. Talle ko suu eeči paifakkist itá já Elvira uážžu tiettiđ, et sun tuođâi-uv lii sämmilâš, sun vuálgá máátkán kavnâđ jieijâs identiteet.

Jis tágáreh elleekoveh liččii lamaš jo talle ko Pedersen šoodâi, te sun osko, et sun ličij puáhtám tuhhiittiđ jieijâs identiteet jo tooleeb. ”Mun jurdám meid, et liččim jurdâččâm: Jáá, láá eres-uv ulmuuh tego mun. Veikkâ elleekove uáivipersovn lii-uv nieidâ, te mun identifisistuuččim suin, aainâs-uv uásild jiemge oroččii jieččân nuuvt ohtuunis maailmist”, sun iätá.

Pedersen tuáivu, et elleekove huumor puáhtá koccááttiđ savâstâllâm. ”Mun tuáivum, ete huumor addel keččeid máhđulâšvuođâ savâstâllâđ identiteetist sehe kuáhtáđ jieijâs jurduid identiteetist.”

Almugijkoskâsii sämielleekoveinstituut toimâttâshovdâ Anne Lajla Utsi muštâl, ete Biru Unjárga meerhâš ennuv sämielleekován já kulttuurân vijđásubbooht. ”Taat lii vuossâmuš tove ko kuhes elleekooveest mii nuorah láá mainâs kuávdáást. Mii nuorâ suhâpuolvâin lii tárbu uáiniđ jieijâs, mainâsijdis já kielâidis spejâlistum elleekooveest, tastko tot čáittá sehe olssis já maailmân, ete mij lep ain tääbbin, já mii maailmist oromist lii árvu.”

Utsi juátká, ete lii tehálâš, et elleekoveh tego Biru Unjárga uáinojeh pirrâ maailm. ”Tot čáittá sämmilij já algâaalmugij mainâsij tehálâšvuođâ almugijkoskâsii ohtâvuođâst já tom, mon tehálâš lii, et mij peessâp muštâliđ jieččân mainâsijd jieččân uáinust.”

Sarah Olaussen Eira čaittâl Elvira Biru Unjárga -elleekooveest. Sun ij lah kuássin ovdil toimâm čaittâleijen, pic vuolgij iskosčaittâlmân hitruuvuođâ tiet. 17-ihásâš Eira jotá vala škoovlâ, kost sun lohá muusik. Sun muštâl, et sun lii lijkkum čaittâlmân já tuáivu, et sun puávtáččij čaittâliđ eenâb puátteevuođâst.

”Maaŋgah nuorah láá kijttevááh, et sist lii viijmâg-uv säminuorâelleekove, moin sij sättih identifisistiđ jieijâs moinnii naalijn. Elleekooveest uáinoo aibâšem irâttiđ leđe miinii, mii ij lah, já loppâloopâst ferttee tuhhiittiđ tom, kii lii. Mun lam uáli jo kijttevâš leđe uási tast”, Eira iätá.

Eira tuáivu, et elleekove iššeed sämmilijd tubdâđ čiävláávuođâ jieijâs sämi-identiteetist. ”Mun tiäđám, et Taažâst maŋgâsist lii lamaš vaigâd tubdâđ čiävláávuođâ tast, ko lii sämmilâš. Mun tuáivum, et nuorah, kiäh pajasšaddeh sämmilâžžân, teikkâ ulmuuh, kiäh väldih maassâd jieijâs sämi-identiteet, puávtáččii viijmâg-uv leđe čiävlááh tast, kiäh sij láá.”

Biru Unjárga -fiilmâ maailmvuosâeehid lâi Toronto elleekovefestivaalist čohčâmáánust. Elleekove almostui Taažâst čohčâmáánu 27. peeivi. Elleekove ráhtám pargojuávkku tuáivu, et Biru Unjárga almostuuččij maŋeláá eres-uv Tave-enâmijn sehe pirrâ maailm.

Käldee:

– ‘A struggle to feel pride’: coming-of-age film breaks new ground in Sámi culture (www.theguardian.com)

Kove: MasterTux (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Luuhâmkuávdáš lii almostittám Lue lapselle -tieđettemkirjáá kuulmâ sämikielân

Luuhâmkuávdáš lii almostittám Lue lapselle -nommâsii tieđettemkirjáá kuulmâ sämikielân: anarâškielân, nuorttâlâškielân já pajekielân. Tieđettemkirjáá ulmen lii tuárjuđ luuhâm maaŋgâkielâlijn perruin. Tieđettemkirjááš siskeeld tiäđuid jieijâs...

Puoh Suomâst iälusteijee evnišlaajah láá finnim suomâkielâlii noomâ

Puoh evnišlaajâin, moh iälusteh Suomâst, lii tääl suomâkielâlâš nommâ. Suomâ evnipargojuávkku oovtâst evnipuđâldeijeiguin lii ráhtám suomâkielâlijd noomâid puoh evnišlaajáid, moh kávnojeh Suomâst. Ovdil kielâpargo tuše...

Válláh sättih eelliđ ennuv puárásubbon ko totkeeh ovdil jurdii

Válláh pyehtih eelliđ kuhes eellim. Motomeh välisšlaajah pyehtih eelliđ joba paijeel 100-ihásâžžân. Puárásumos tutkum ruánááeennâmvállá ahheen arvâluvvoo 211 ihheed. Tääl totkeeh láá puáttám ton...

Paijeel čyeti valastâlled láá macâttâm Pariisi olympiapronssimitalis

Jo paijeel čyeti valastâlled, kiäh ožžuu moonnâm ive Pariisi olympialijn tâi paralympialijn pronssimiitaal, láá macâttâm mitalis. Návt muštâl ranskalâš sijđo La Lettre. Suijân toos...

Kiemâjäävri pumppâvyeimilágádâsproojeekt vuástálistee aalmugjienâstemaalgâ moonâi kaavpugstiivrân

Aalmugjienâstemaalgâ, mii vuástálist Kiemâjäävri pumppâvyeimilágádâsproojeekt, mana kietâdâlmân Kiemâjäävri kaavpugstiivrân. Aalgâ uážui 288 vuáláčallud. Kemijoki Oy halijdičij huksiđ pumppâvyeimilágádâs Kiemâjáávrán Áilegtuoddâr kuávlun. Lágádâs tijppâ ličij pumppâturbiin,...