Pođâštäsni Tsuchinshan-ATLAS iiđij Suomâst vyeligâsân eehidaalman 11.10. Tot uáinoo aainâs-uv kyehti oho jyehi eehid ain aleláá, mut tot muttoo siämmást sevŋâdubbon. Pyeremusávt tot lii oinum oholoopâ 12.–13.10. ääigi. Pođâštääsni puáhtá uáiniđ meid päljis čolmijgijn.
Tsuchinshan-ATLAS oinui kuovgis viestârpele eehidalmeest jo vástuppeeivi 11.10. Koomeet kirkesvuotâ muttoo ubâ ääigi, ige tääsni oinum pyevti tárkká ennustiđ. Mađe kirkkâdub koomeet lii, te tađe kuovgâdub almeest tot uáinoo. Pyeremusávt koomeet oro oinuumin oholoopâ 12.–13.10., kuás tot lii jo kiergânâm pajaniđ aleláá aalman, mut ton kirkesvuotâ ij lah val lappum. Koomeet paijaan jyehi eehid aleláá, mut siämmást koomeet kirkesvuotâ lappuuškuát.
Tsuchinshan-ATLAS oinuš muáddi oho sevŋâdâsâst tagarij sojij, kost čuovah iä hettii uáinim. Kiijkár iššijn kometist uáinojeh eenâb detaljeh. Magareh peri kiijkáreh išedeh Tsuchinshan-ATLAS aiccâmist. Eromâšávt koomeet sevŋis poođâš uáinoo älkkeebeht kiijkáráin. Kijkkiistâllâm kannat algâttiđ Ursa mield esken piäiváá lyeštim maŋa. Lii kuittâg eromâš tehelâš leđe kejâhánnáá Piäiváá kulij, tastko tot vahâgit čoolmijd.
Koomeet uáinoo vyeligâsâst piäiváályeštim piälásii almeest
Täsnikeččee kannat leđe joođoost tállân piäiváályeštim maŋa já uuccâđ saje, kost viestârpele horisont uáinoo pyereest. Pođâštäsni luáštá Piäiváá maajeeld horisont tuáhá jo ehidist, ađai meid aiccâmijd kalga tiälláđ eehidááigán. Aiccâmsaijeen kannat valjiđ sevŋis saje kukken aassâmkuávluin.
Arcturus-täsni čuává eehidalme ohtân kirkkâdumos täsnin. Oholoopâ ääigi Tsuchinshan-ATLAS lâi Arcturus-tääsni vuoluubeln čižetpeln, ađai Arcturus puovtij kevttiđ ävkkin koomeet kavnâmist kuovgis almeest. Tsuchinshan-ATLAS lii merkkejum Ursa päikkisijđoi já moobiilheiviittâs täsnikáártán.
Vyeligâsâst horisontist sättih kuittâg leđe kukkeláá poolvah, moh estih koomeet uáinim. Meid šaddee Máánu sáttá toohâđ uáinim váddásubbon, tastko lođâsmáánu lii 17. peeivi. Máánu lii kuittâg vyeligâsâst ko koomeet uáinoo almeest, já tot ij lah siämmáá kuávlust.
Kolliistâllee kukken piäiváškode roobdâst
Tsuchinshan-ATLAS lii jottáám kuhes määđhi piäiváškode siskižân nyevt 80 000 ive ääigi. Tot lii vuolguš jieŋâpittáin čokkâšum Oort poolvâst, mii lii nomâttum kävnes, vuáládâheennâmlii täsnitiettee Jan Oort mield. Oort polvâ pirâstit piäiváškode jyehi kuávlust, kukken planetij rođij tyehin.
Oort poolvâst puáttee kometeh lihâdeh kuhendâlâšjurbâ roođijn, já toh pyehtih itteeđ mon peri kuávlust almeest. Toh sättih pääcciđ juurrâđ Piäiváá pirrâ uđđâ rađasis teikâ meid jotteeđ olgos piäiváškoddeest. Tsuchinshan-ATLAS lopâlii uásist ij lah vala tiätu, mut tot ij kuittâg mahten uhked Eennâmpáálu.
Puoh koomeetváimuseh láá jieŋâmateriaaleh, moh älgih kaasustuđ ko koomeet aldan Piäiváá. Váimus pirrâ šadda jurbâ kaasusuoggâm, mii kočoduvvoo noomáin koma. Piäiváá suonjârdem já čalmaašvirde posoh koma materiaal pođâšin. Tsuchinshan-ATLAS poođâš lii lamaš oovtčuákist kuittâg taan räi. Koomeet kirkkâdvuotâ puátá lievlistmist. Piäiváá čuovâ šiiroot lievlistum materiaalist – komast já pottâšist – já taha koomeet kirkkâdin komovuođâ čappâdvuođâst. Mađe eenâb kaasu kometist luovvân, te tađe kirkkâdubbon koomeet šadda. Taat lii Tsuchinshan-ATLAS vuosmuš kolliistâllâm Piäiváá alda, mondiet lii väädis ennustiđ ton kaasustume já kirkesvuođâ mere.
Koomeet lii finnim noomâs kavnâmivvees, -observatorios já -metodis mield. Nommâ ’Tsuchinshan’ čuujoot kiinalii Purppurvääri observatorion, kost pođâštäsni kavnui algâivveest (A3) 2023. Koomeet kavnui jiečânávt meid Maadâ-Afrikist ATLAS-asteroiduuccâmohjelmist (Asteroid Terrestrial-impact Last Alert System).
Käldeeh:
– Pyrstötähti C/2023 A3 (Tsuchinshan-ATLAS) kohoaa iltataivaalle (www.ursa.fi)
– Harvinainen pyrstötähti näkyy taivaalla – tähän aikaan sitä kannattaa tähyillä (www.is.fi)
Kove: Jari Saukkonen