Kollesaakaal sáttá jotteeđ joba tuháttijd kilomeetterijd Suomân

Kollesaakaal, mii oinui Suomâst vuossâmuu keerdi ive 2018 Kajaanist, sáttá jotteeđ joba tuháttijd kilomeetterijd vuáđđudmin uđđâ voolvijd já populaatioid. Taat čiälgá tutkâmušâst, mon tohhii Oulu ollâopâttuv totkeeh oovdâst taažâ, puolalij já espanjalij totkeiguin. Tutkâmuš ulmen lâi selvâttiđ tom, kost kulmâ kollesaakaal láá puáttám, sehe toi máhđulijd levânemkiäinuid.

Geeneetlij tutkâmušpuátusij mield Suáđigilân puáttám kollesaakaal lii jottáám 2 500 kilomeetter määđhi Koskâ-Euroopist. Eres tutkâmušâst mieldi leijee sakaleh lijjii Taažâ Romssaast sehe Iberia njargâenâmist Espanjast. Romssa saakaal sáttá leđe vuálgus Kaukasusist. Talle tot ličij jottáám 3 500 kilomeetterid.

Ovdil lâi arvâlum, ete ovdâmerkkân Suomâst tutkum, Suáđigilist jáámmám saakaal ličij puáttám Baltian jo vuáhádum populaatiost. Tääl lii čielgâm, et tot lâi-uv vuálgus Nuorttâriijkâ, Uŋgar já Puola kuávlust orroo populaatiost.

Puoh tääl tutkum sakaleh láá oráseh já uđđâ puáđuliih. Tutkâmuš čáittá, et šlaajâ lii levânâm maaŋgâ sierâ populaatiost. Tot lii čáittám meid, ete kollesaakaal pasta jotteeđ uáli jo kuhes maađhijd uáli maaŋgâlágánijn pirrâsijn já vuáđudiđ uđđâ voolvijd já populaatioid šoŋŋâduv tááhust uáli maaŋgâlágánáid kuávloid. Šlaajâ killáá meid puolâšijd, veikkâ tot lii-uv algâaalgâlávt lieggâ enâmijn iälusteijee ellee.

Suomâst kollesaakaal lii oinum vissásávt čiččii, tavemus saakaal Avelist. Taah sakaleh láá puáttám eres soojijn Euroopist. Suomâst kollesaakaal lii puáđulâššlaajâ, ađai tot lii levânâm Suomân jiešráđálávt, jieijâs vuoimijguin. Suijân kollesaakaal leevvânmân Tave-Euroopân lii arvâlum šoŋŋâdâhnubástus.

Käldee:

– Tutkimus osoitti: tulokaslaji kultasakaali voi vaeltaa Suomeen jopa tuhansien kilometrien päästä (yle.fi)

Kove: Вых Пыхманн (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Indiast lii pieijum joton maailm stuár­ráámus olmooš­viehâ­reki­nistem

India lii algâttâm maailm stuárráámuu olmoošviehârekinistem cuáŋuimáánu vuosmuu peeivi. Toos láá uásálistmin paijeel kulmâ miljovn virgeolmožid. Taat rekinistem lii meid korrâ logistisâš hástu. Ovdebâš rekinistem...

Artemis II ‑mánudâškirdem paččui cuáŋuimáánu 1. peeivi – NASA vuolgâttij historjálii tábáhtus njuálgu­vuolgât­tâssân

NASA lii pááččám mánudâšrakkeet máátkán cuáŋuimáánu vuosmuu peeivi tijme 18.35.12 EDT ađai tijme 01.35.12 Suomâ ääigi cuáŋuimáánu nube peeivi. Pääččim tábáhtui Floridast Kennedy Space...

Tutkâmuš: Lieđi­kovjâ­painâ­šuumeest lii ohtâ­vuotâ paje­uáppee­iskosij puátu­sáid

Oulu ollâopâttuv tutkâmuš lii kavnâttâm, ete lieđikovjâpainâšume lii ohtâvuođâst hiäjub pajeuáppeeiskosij puátusáid. Ááimu lieđikovjânalliisvuođâ vaikuttâs uáinoo eromâšávt matemaattisijn amnâsijn, tego fysikist já kemiast. Tutkâmušâst čuovvui...

Mikkâl Morottaja já Ailu Valle lává vuáittám Áillohâš-palhâšume

Sámi Grand Prix uárnejui lávurduv njuhčâmáánu 28. peeivi Kuovdâkiäinust Báktehárji-maaŋgâtoimâhaalâst. Ton ohtâvuođâst juohhui ihásâš Áillohâš-palhâšume, mii mieđettui vuosmuu tove kuáhtásân: Mikkâl Morottajan ađai Amocân...

Vuosâiše­kurssâ Avelist

Mun jiem lah kuássin puáhtám rammuđ jieččân vuosâišetáiđuigijn. Nuuvtpa ko Aanaar kieldâ ornij vuosâišeškovlim, meridim almottâttâđ fáárun, já nuuvt te meid peessim. Kurssâ uárnejui...