Kollesaakaal sáttá jotteeđ joba tuháttijd kilomeetterijd Suomân

Kollesaakaal, mii oinui Suomâst vuossâmuu keerdi ive 2018 Kajaanist, sáttá jotteeđ joba tuháttijd kilomeetterijd vuáđđudmin uđđâ voolvijd já populaatioid. Taat čiälgá tutkâmušâst, mon tohhii Oulu ollâopâttuv totkeeh oovdâst taažâ, puolalij já espanjalij totkeiguin. Tutkâmuš ulmen lâi selvâttiđ tom, kost kulmâ kollesaakaal láá puáttám, sehe toi máhđulijd levânemkiäinuid.

Geeneetlij tutkâmušpuátusij mield Suáđigilân puáttám kollesaakaal lii jottáám 2 500 kilomeetter määđhi Koskâ-Euroopist. Eres tutkâmušâst mieldi leijee sakaleh lijjii Taažâ Romssaast sehe Iberia njargâenâmist Espanjast. Romssa saakaal sáttá leđe vuálgus Kaukasusist. Talle tot ličij jottáám 3 500 kilomeetterid.

Ovdil lâi arvâlum, ete ovdâmerkkân Suomâst tutkum, Suáđigilist jáámmám saakaal ličij puáttám Baltian jo vuáhádum populaatiost. Tääl lii čielgâm, et tot lâi-uv vuálgus Nuorttâriijkâ, Uŋgar já Puola kuávlust orroo populaatiost.

Puoh tääl tutkum sakaleh láá oráseh já uđđâ puáđuliih. Tutkâmuš čáittá, et šlaajâ lii levânâm maaŋgâ sierâ populaatiost. Tot lii čáittám meid, ete kollesaakaal pasta jotteeđ uáli jo kuhes maađhijd uáli maaŋgâlágánijn pirrâsijn já vuáđudiđ uđđâ voolvijd já populaatioid šoŋŋâduv tááhust uáli maaŋgâlágánáid kuávloid. Šlaajâ killáá meid puolâšijd, veikkâ tot lii-uv algâaalgâlávt lieggâ enâmijn iälusteijee ellee.

Suomâst kollesaakaal lii oinum vissásávt čiččii, tavemus saakaal Avelist. Taah sakaleh láá puáttám eres soojijn Euroopist. Suomâst kollesaakaal lii puáđulâššlaajâ, ađai tot lii levânâm Suomân jiešráđálávt, jieijâs vuoimijguin. Suijân kollesaakaal leevvânmân Tave-Euroopân lii arvâlum šoŋŋâdâhnubástus.

Käldee:

– Tutkimus osoitti: tulokaslaji kultasakaali voi vaeltaa Suomeen jopa tuhansien kilometrien päästä (yle.fi)

Kove: Вых Пыхманн (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Säämi kielâ­kähvi­viäsu uárne­juvvoo Šielâst koskoho 21.1.

Aanaar kieldâ uárnee säämi kielâkähviviäsu Aanaar škoovlâst Šielâst uđđâivemáánu 21. peeivi tijme 14–16. Säämi kielâkähviviäsuh láá nuuvtá já puohháid ávus tábáhtumeh, main ulmuuh pyehtih sárnuđ...

Oulu kulttuur­uáivi­kaavpug­ive lekkâm­juhleh 16.1–18.1. – vuossâmuš peivi

Oulu lii Euroop kulttuuruáivikaavpug ive 2026 oovtâst slovakialijn Trenčín-kaavpugáin. Taan ive Oulust láá maaŋgâlágáneh kulttuurtábáhtusah, já meid sämikulttuur lii pyereest uáinusist. Taan artikkâlist Anarâš aavis...

Ovllá-sämioop­perast lii onne vuosâ­čááitus Oulu teatterist

Oulu teatter, Säämi aalmuglâšteatter Beaivváš já Oulu Sinfonia pyehtih onne tijme 19 rääjist lyeve oolâ vuordum Ovllá-ooppera. Koččâmušâst lii vuossâmuš oleseehid ooppera, mon vuosâčááitus...

Neelji ISS-astronaut juávkku lii maccâm tolebiššáá Enâmân ko lâi vuávájum

Neelji astronaut juávkku nummeer 11 aalmugijkoskâsii komovuotâsajattuvvâst ISS:st lii siäivum torvolávt Enâmân. Sij maccii mottoom oho tolebiššáá ko algâalgâlávt lâi vuávájum oovtâ astronaut tiervâsvuotâčuolmâ keežild....

Misthân lii limonaad­viäru, mondiet ulmuuh ain puáiduh?

Tovle lâi puoh pyerebeht. Taat ij lah aaibâs tuotâ. Mun kuittâg muštám, ete mist lâi párnážin herskupeivi. Tot lâi áinoo peivi ohhoost ko lâi...