Kollesaakaal sáttá jotteeđ joba tuháttijd kilomeetterijd Suomân

Kollesaakaal, mii oinui Suomâst vuossâmuu keerdi ive 2018 Kajaanist, sáttá jotteeđ joba tuháttijd kilomeetterijd vuáđđudmin uđđâ voolvijd já populaatioid. Taat čiälgá tutkâmušâst, mon tohhii Oulu ollâopâttuv totkeeh oovtâst taažâi, puolalij já espanjalij totkeiguin. Tutkâmuš ulmen lâi selvâttiđ tom, kost kulmâ kollesaakaal láá puáttám, sehe toi máhđulijd levânemkiäinuid.

Geeneetlij tutkâmušpuátusij mield Suáđigilân puáttám kollesaakaal lii jottáám 2 500 kilomeetter määđhi Koskâ-Euroopist. Eres sakaleh, moh láá fáárust tutkâmušâst, láá puáttám Taažâ Tromssaast já Iberia njargâenâmist Espanjast. Tromsa saakaal sáttá leđe vuálgus Kaukasusist. Talle tot ličij jottáám 3 500 kilomeetterid.

Ovdil lâi arvâlum, ete ovdâmerkkân Suomâst tutkum, Suáđigilist jáámmám saakaal ličij puáttám taggaar populaatiost, mii lâi jo vuáhádum Baltian. Tääl lii čielgâm, et tot lâi-uv vuálgus Nuorttâriijkâ, Uŋgar já Puola kuávlust iälusteijee populaatiost.

Puoh tääl tutkum sakaleh láá oráseh já uđđâ puáđuliih. Tutkâmuš čáittá, et šlaajâ lii levânâm maaŋgâ sierâ populaatiost. Tot lii čáittám meid, ete kollesaakaal pasta jotteeđ uáli jo kuhes maađhijd uáli maaŋgâlágánijn pirrâsijn já vuáđudiđ uđđâ voolvijd já populaatioid šoŋŋâduv tááhust uáli maaŋgâlágánáid kuávloid. Šlaajâ killáá meid puolâšijd, veikkâ tot lii-uv algâaalgâlávt lieggâ enâmijn iälusteijee ellee.

Suomâst kollesaakaal lii oinum vissásávt čiččii, tavemus saakaal Avelist. Taah sakaleh láá puáttám eres soojijn Euroopist. Suomâst kollesaakaal lii puáđulâššlaajâ, ađai tot lii levânâm Suomân jiešráđálávt, jieijâs vuoimijguin. Suijân kollesaakaal leevvânmân Tave-Euroopân lii arvâlum šoŋŋâdâhnubástus.

Käldee:

– Tutkimus osoitti: tulokaslaji kultasakaali voi vaeltaa Suomeen jopa tuhansien kilometrien päästä (yle.fi)

Kove: Вых Пыхманн (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Aanaar: Ijâttes ijjâ ovtâstit juoiguu já pop­kulttuur

Saijoos piirâs Anarist muttui oppeet kulttuurareenan ko sämimuusik váldutábáhtume Ijahis idja, Ijâttes ijjâ, čokkij ulmuid já artistijd pirrâ Säämi. Algâaalmugij muusikfestivaal lii šoddâm loppâkeesi...

Tievâslâš piäiváá­siävŋánem Reykja­vikist Islandist

Piäiváásiävŋánem lii ain eromâš já vuordum luándutábáhtus. Euroopist Piäiváš siävŋánij taan tove tievâslávt porgemáánu 12. peeivi käržis stielâsist Tave-Espanjast, uásist Portugal, uásist Ruánááeennâm sehe...

Škovlâihe álgá onne Anarist

Škovlâ álgá onne Aanaar kieldâ škoovlâin ađai Aanaar škoovlâst, Avveel škoovlâst, Čevetjäävri škoovlâst já Avveel luvâttuvâst. Säämi máttááttâskuávdáást čohčâluuhâmpaje aalgij porgemáánu 11. peeivi. Iänuduvâst škovlâ...

Anarâš aavis kesiluámu lii nuuhâm – Mii lohhest paasij luvâ­hánnáá taan ääigi?

Anarâš aavis kulmâ oho pištám kesiluámu lii nuuhâm. Toimâttâskodde čäliškuát oppeet uđđâsijd. Taan čallust aavis čáálá čuákánkiäsu motomijn tagarijn uđđâsijn, maid tot mudoi ličij...

Maailm algâ­aalmugij peivi viettui porge­máánu 9. peeivi

Maailm algâaalmugij peivi viettui porgemáánu 9. peeivi. Taan peeivi ulmen lii pyehtiđ uáinusân algâaalmugij vuoigâdvuođâid, kulttuurijd, kielâid já ärbivuovijd sehe muštottiđ algâaalmugij sajattuvvâst maailm...