Mun sahhiittâlâm Avelist tieđâtoimâtteijee Mikko Suomisii já diplominsner Xiaoyun Suomisii. Taat sahhiittâllâm lii munjin komovuođâ ustevin eromâš mielâsâš: suoi lává finnim 40 000 euro njunošhaahâruttâdem Suomâ Kulttuurruttârááju Laapi ruttâráájust ive 2024. Tain ruuđáin suoi orniv komovuotâtiäđu teemapeeivijd Laapi eennâmkode kuávlu škoovlâin 1.9.–15.11.2024 já 1.3.–15.5.2025. Haavâ ääigi ráhtoo meid komovuotân kyeskee máttááttâsmateriaal, mii jurgâluvvoo tavesämikielân. Mun koijâdâlâm eenâb sunnuu haavâst já sunnuu uđđâ irâttâsâst Taivo Productions Oy:st.
Taivo Productions Oy lii Avelist tuáimee tieđâviestâdmân spesialistum irâttâs, mii lii vuáđudum ive 2020. Tot tuáimá ubâ Tave-Laapi kuávlust já motomin meid mäddin Suomâst. Irâttâs olášut planetaariočájáttâsâid já virtuaalmaađhijd maailmubâlâšvuotân já meid alme tuđhâdemčájáttâsâid olgon teleskoopijgijn já kijkárijgijn. Čuosâttâhjuávkkun láá eromâšávt mađhâšeijeeh já škoovlah. Čájáttâsah lohtâseh täsniaalman, alme tuuđhâdmân, täsnitiettui já komovuotâtekniikân.
Mikko já Xiaoyun Suominen huksiv čájáttâsâid keččei já sii perustume mield. Čájáttâsah suápih vuáđutiättun eromâšávt toid, kiäh halijdeh olgos tutkâđ täsnialme. Suoi máttááttává meid digikuvvim vuáđuaašijd toid, kiäh láá perustum ijjâalme kuvviimist, já toollâv Laapi meccikuávloid já vaandârdmân kyeskee luvâldâlmijd. Ton lasseen suoi rähtiv multimediapuovtâdmijd oovtâstmáin kuuvijd, videoid já tiätumaašingraafiik.
Mikko Suominen lii tieđâtoimâtteijee, kiän äigiájánâssân lii lamaš täsnitieđâ jo paijeel 25 ihheed. Suu kálgu Xiaoyun lii toimâttâshovdâ. Mikko Suomisii spesialiteet lii komovuotâtekniik, mut sun čáálá ennuv meid täsnitiettust já alme almoonmijn. Jyehi ive sun čáálá paijeel čyeti sijđod Tähdet ja avaruus -loostân, mii lii tave-enâmij stuárráámus täsnitieđâlâš lostâ. Tyellittälli sun čáálá meid eres mediaid. Mikko Suominen lii luuhâm teknisii fyysiik Tampere teknisii ollâopâttuvvâst. Sun lii jottáám meid Almugijkoskâsii komovuotâollâopâttuv The Space Studies Program -kuursâ. Sun lii luvâldâllâm komovuotâtekniik kuursâ jo motomijd iivijd. Jieijâs uápui ääigi Mikko lii uásálistám Euroop komovuotâornijdume projektáid tego tiäduttesvuotâkirdemân, Ariane 5 -rakkeet tekniikân já ton päčimân Ranska Guayanast já toi lasseen val Rexus-luođâinrakkeetkampanjan.
Komovuotâtiätu škovláid
Škoovlâin kolliistâllâm já komovuotâtiäđu máttááttem škovlâláid lii puáttám Mikko Suomisâžân ärbin suu uápui peht: jo suu oppâeeči Arvo ”Arkki” Kuusela kolliistâlâi kyehtlov ihheed škoovlâin planetaarioinis já máttááttij komovuotâtiettuu. Mikko Suominen muurâšt tom, et taan ääigi planetaario-toopâ lii muttum: távjá tot lii tuše vijđeskulme-elleekoveteatter, mast ij lah interaktio ige ulmuin lah máhđulâšvuotâ koijâdiđ maiden. Mikko já Xiaoyun Suomisii planetaariost láá čokkámsajeh smavvâ juávkun. Ulmuuh čokkájeh tego stuorrâ arvesyeje vyelni, já viste lii pikkâsevŋâd. Máttááttâs lii uáivildum ovtâskâs ulmuid, já sessio ääigi lii máhđulâš koijâdâllâđ já savâstâllâđ.
Mikko Suominen lii ton uáivilist, et škovlâ puáhtá máttááttâssáin koccááttiđ nuorâi já párnái perustume komovuotâaššijd. Sun lii halijdâm toimâđ siämmáánáál ko suu oppâeeči-uv poorgâi, peic tääl tiätu lii lasanâm, já lii meid máhđulâš kevttiđ virtuaalmáátu iššeen. Mikko já Xiaoyun Suominen anneev škovlâkolliistâlmijd tarbâšlâžžân, tastko škoovlâi jyehim komovuotâtiäđu mere já kvaliteet kalga lasettiđ.
Tääl škovlâkolliistâlmeh láá jo álgám, mut sahhiittâllâm ääigi Mikko já Xiaoyun Suominen lává ain sopâmin lase škovlâkolliistâlmij äigitaavluid já čokkiimin ohtâvuotâtiäđuid Laapi kuávlu škoovlâin puoh vuáđuškovlâ- já luvâttâhtaasijn, main lii lamaš perustume komovuotâmáttááttâsân. Kolliimijd puáhtá sooppâđ meid eres oppâlágádâssáid teikâ nuorâi tábáhtuumijd. Kolliimeh láá nuuvtá škovláid, já juávhu máttáátteijee lii ain fáárust kolliimij ääigi. Suomisiih viggâv toollâđ nyevt kuttâ máttááttâstiijme jyehi škoovlâst oovtâ peeivi ääigi. Táválávt suoi máttááttává 1–2 tiijme oovtâ juávkun.
Komovuotâmáttááttâsâst uáppeeh peesih planetaarion, mon siste sij pyehtih uápásmuđ täsniaalman já oppâđ täsnitiettuu já komovuotâtekniik vuáđuaašijd. Mun lam jieš-uv komovuođâ ustevin peessâm kolliđ planetaariost. Mikko já Xiaoyun Suominen orniistává jotelávt alme uđđâ stelliildâsân já čäittiv, maggaar alme lii eennâmpáálu taavaabeln já máddáábeln já peivitäsideijee kuávlust. Taavaapele pállupeeleest almenääpi uáinoo pyereest, tastko tot lii tuše vááijuv ceehi keččin kirkis Puáhinäävlist. Peivitäsideijee kuávlust vist Puáhinävli lii horisontist, já zeniitist uáinoo motomin ovdâmerkkân Orion täsnikovos, mii uáinoo Suomâst vyeligâsâst horisont paajaabeln. Máddáábel pállupeeleest vuod almenääpi oro kuárusin: älkkeht kávnojeijee näpitäsni ij lah, já kirkkâdub tääsnih láá tien kuávlust häärviht.
Täsniaalman uápásmem maŋa Mikko já Xiaoyun Suominen tuálvuv keččee virtuaalmáátkán maailmubâlâšvuotân. Mätki álgá mii jieččân piäiváškoddeest. Muu juávkku peesâi tutkâđ motomijd Jupiter stuárráábijd máánuid – eromâšávt taid, main kávnoo jieŋâ. Mij uápásmuim Io-, Europa-, Ganymedes- já Calisto-máánoid. Keččee puáhtá tuáivuđ kukkeláá-uv orroo čuosâttuvâid tego eksoplanetijd. Muu jieččân juávkku elâččij Plutost.
Škoovlâst Mikko já Xiaoyun ornim vaaljâtijme ääigi savâstâlloo ovdâmerkkân teleskoopijn, meteoriitijn, komovuotâmaađhijn já satelliitijn. Mun jieš lam ovdil uáinám mielkkipuurki mattsijd satelliitijd, mut tääl te peesâm tolliđ kieđâstân vala-uv ucceeb kuđâhâs hámásii Kitsat-máttááttâssatelliit, mon mattsiih satelliiteh láá meid tieđâaanoost. Kooveest Kitsat uáinoo Xiaoyun Suomisii kieđâst.
Muu mielâst Mikko já Xiaoyun Suomisii komovuotâmáttááttâs lii šiev tääsi komovuotâškovliittâs, já ton ääigi uáppá ennuv. Tuáivu mield nuuvt maaŋgah škoovlah ko máhđulâš anaččii taam eromâš šiev máhdulâšvuođâ ävkkin. Siämmást mun ilodâm proojeekt ääigi šaddee komovuotân kyeskee oppâmateriaalist. Tuáivu mield tot jurgâluuččij meid anarâškielân mottoom kooskâst, mut taan tuoivui mun tuáivu mield jieš-uv puávtám vaiguttiđ. Mun lam siämmáá uáivilist tast, et tiätu komovuođâst tarbâšuvvoo ain lase, tastko komovuođâst tábáhtuvá ennuv. Jis addel motomijd ovdâmeerhâid, te määđhih almugijkoskâsii komovuotâsajattâhân šaddeh táválubbon, komovuotâšlamburij meeri lassaan nuuvt et tast lii jo šoddâm kikse, já satelliiteh vaigutteh jyehi ulmuu piäiválii elimân.
Anarâš aavis tuáivut Mikko já Xiaoyun Suomisâžân luho išeruuđâ oovdâst já oppâm já máttááttem ilo proojeekt olášutmân.
Koveh: Mikko Suominen