Tuurku ollâopâttuv stivrâ kollij Kiävu tutkâmsajattuvâst Ucjuuvâst já Sämitiggeest Anarist porgemáánu loopâ peln. Kuohtuuh teivâdmeh lijjii viehâ ávus já epivirgáliih tilálâšvuođah. Savâstâlmeh kuoskii Kiävu tutkâmsajattuv historján, onnáá piäiván já puátteevuotân.
Kiävu tutkâmsajattâh lii palvâlâm tutkâmuš eromâšávt Tuurku ollâopâttuvâst masa čiččâmlov ihheed. Sajattâh lii ollâopâttâhân eromâš tehálâš, tastko tot taha máhđulâžžân uáli kuhes tutkâmrááiđuid já maaŋgâtieđâlii ohtsâšpargo. Tondiet Tuurku ollâopâttâh lii oovdedmin tutkâmsajattuv aktiivlávt já lii investistám suullân kulmâ miljovn eurod ton pyereedmân já modernistmân.
Tuurku ollâopâttuv uáinust Kiävu tutkâmsajattâh fáálá maaŋgâid máhđulâšvuođâid meiddei tieđâmađhâšem oovdedmân – ko peri tutkâmtooimâ vátámâšah váldojeh huámmášumán. Tieđâmađhâšem puávtáččij lasettiđ luánduriggoduvâi já sämikulttuur tubdâm.
Sämitigge haalijd ovdediđ arktisii tutkâmuš Kiävu tutkâmsajattuvâst oovtâst Tuurku ollâopâttuvváin já Ucjuv kieldáin, tastko šoŋŋâdâhnubástus já luánduhiävvu vaigutteh merhâšitteht sämmilij puoh ärbivuáváláid iäláttâssáid. Ohtsâšpargo puávtáččij ovtâstittiđ tutkum tiäđuid já ärbivuáválijd tiäđuid šoŋŋâdâhnubástus vuáhádume vuáđđun. Luándu nubástuvá tavveen jotelávt, já tondiet ton tutkâm lii eidu tääl eromâš tehálâš. Siämmáánáál lii tehálâš tutkâđ meiddei tom, maht tave ässei eellim nubástuvá šoŋŋâdâhnubástus keežild.
Ollâopâttâh tuáivu-uv, et ohtsâšpargo Ucjuv kieldáin já ucjuvlij irâtteijeiguin já irâtteijeevuođâst perustum ulmuiguin juátkoo já et sajattuv tooimâ puáhtá ovdediđ meid páihálij navcâiguin.
Käldee:
– Sämitigge haalijd ovdediđ arktâsii tutkâmuš Kiävu tutkâmsajattuvâst oovtâstpargoost Turku ollâopâttuvváin já Ucjuv kieldáin (samediggi.fi)
Kove: Sämediggi