Tave-Pohjanmaa museo lii macâttâm loopâid sämitävirijdis Siidan

Tave-Pohjanmaa museo Oulust macâttij loopâid sämitävirijdis Säämimuseo Siidan majebaargâ čohčâmáánu 10. peeivi.

Tave-Pohjanmaa museo macâttij uási sämitävirijnis Siidan jo taan ive uđđâivemáánust. Talle macâttuvvojii säminurâlduv tekstiileh. Tääl vuárust lijjii uccâtävireh sehe kuátimuorah já kerriseh. Ohtsis Anarân láá vuálgám suullân 400 tiŋgâd, iätá intendent Eija Konttijärvi Tave-Pohjanmaa museost. Tave-Pohjanmaa museo já Säämimuseo Siida ovdâsteijeeh soppii tävirij maacâtmist moonnâm čoovčâ.

Stuorrâ uási Tave-Pohjanmaa museo sämitävirijn skáppojii 1900–1960-lovoin. Puárásumoseh tävireh, tego vuástávuormâ Iänáduvâst já novdâtäävgi uásih, láá 1700-lovvoost. Tave-Pohjanmaa algâalgâlii säminurâlduv nuurâi oululâš aalmugtiettee já museohoidájeijee Samuli Paulaharju (1875–1944). Nurâldâh tuušâi masa ollásávt kuohtii museorakânâs pyelimijn iivij 1929 já 1940. Kuábbáá-uv pyellim maŋa tävireh norrojii uđđâsist Säämist.

Sämitävirij macâttempeeivi Oulu taaiđâmuseost uárnejui tábáhtume, mast lijjii uáinimnáál suullân 30 tiŋgâd, moh macâttuvvojeh Siidan. Tai juávhust lijjii eereeb iärrás čuárvi- já muorâpastemeh, kijssá, nääpih já nukeh. Uáinimist lâi meid Tave-Pohjanmaa museo kovearkkâduv sämikovemateriaal.

Käldeeh:

– Poh­jois-Poh­jan­maan museo pa­laut­ti lop­pu­osan saa­me­lais­esi­neis­tös­tään Saa­me­lais­mu­seo Sii­dal­le (www.kaleva.fi)

– Poh­jois-Poh­jan­maan museo luo­vut­ti saa­me­lais­teks­tii­le­jä Sii­dal­le (www.kaleva.fi)

– Pohjois-Pohjanmaan museon saamelaisesineistön toinen osa siirtyy Saamelaismuseo Siidaan (pohjoispohjanmaanmuseo.fi)

Kove: Oulun museo- ja tiedekeskus

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Nuuvtá puŋkkipuáhuttâsah vijđáneh uđđâ riskâkuávloid

Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lájádâs THL lii meridâm vijđediđ puŋkkipuáhuttâsohjelmis uđđâ riskâkuávloid Suomâst. THL tiäđáttâs mield uđđâ riskâkuávluh láá Espoost, Kirkkonummist, Uusikaupunkist já Hailuotost. Tärhibeht ollâ...

Taažâ Sämirääđi lii juáhám ive 2025 kulttuurtorjuid

Sämirääđi kulttuurlävdikodde lii juáhám taan ive kulttuurtorjuid. Kulttuurtorjuuh juáhhojii ohtsis 1 965 000 NOK ađai suullân 167 000 eurod. Sämirääđi juovij ihán 2025 ohtsis nelji...

Wikipedia-páájá uárnejuvvoo Anarist 25.–26.1.

Anarâškielâ servi já Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut uárnejeh Wikipedia-páájá Säämi máttááttâskuávdáást Anarist uđđâivemáánu 25.–26. peeivi tijme 10–16. Páájá stivriv Anarâškielâ seervi mediapargee Fabrizio Brecciaroli já...

Astronaut André Kuipers kolliistâlâi Anarist

Lii ain hävski almostittiđ uđđâ kirje já finniđ luhâmuš. Astronaut André Kuipers scifi-roomaan Missio máhđuttem almostui anarâškielân virgálávt uđđivemáánu 4. peeivi. Anarâškielâ servi ornij...

Ive 2024 Eennâmpáálu lieggânem pajanij 1,5 ceehi rääji paajaabel vuossâmuu keerdi mittedemhistorjást

Ihe 2024 lâi vuossâmuš ihe mittedemhistorjást, ko Eennâmpáálu lieggânem pajanij 1,5 ceehi rääji paajaabel. Maailm koskâliegâsvuođâ pajanem lâi 1,6 °C, ko tom verdid ovdârááhtuslii...