Tave-Pohjanmaa museo lii macâttâm loopâid sämitävirijdis Siidan

Tave-Pohjanmaa museo Oulust macâttij loopâid sämitävirijdis Sämimuseo Siidan majebaargâ čohčâmáánu 10. peeivi.

Tave-Pohjanmaa museo macâttij uási sämitävirijnis Siidan jo taan ive uđđâivemáánust. Talle macâttuvvojii säminurâlduv tekstiileh. Tääl vuárust lijjii uccâtävireh sehe kuátimuorah já kerriseh. Ohtsis Anarân láá vuálgám suullân 400 tiŋgâd, iätá intendent Eija Konttijärvi Tave-Pohjanmaa museost. Tave-Pohjanmaa museo já Sämimuseo Siida ovdâsteijeeh soppii tävirij maacâtmist moonnâm čoovčâ.

Stuorrâ uási Tave-Pohjanmaa museo sämitävirijn skáppojii 1900–1960-lovoin. Puárásumoseh tävireh, tego vuástávuormâ Iänáduvâst já novdâtäävgi uásih, láá 1700-lovvoost. Tave-Pohjanmaa algâalgâlii säminurâlduv nuurâi oululâš aalmugtiettee já museohoidájeijee Samuli Paulaharju (1875–1944). Nurâldâh tuušâi masa ollásávt kuohtii museorakânâs pyelimijn iivij 1929 já 1940. Kuábbáá-uv pyellim maŋa tävireh norrojii uđđâsist Säämist.

Sämitävirij macâttempeeivi Oulu taaiđâmuseost uárnejui tábáhtume, mast lijjii uáinimnáál suullân 30 tiŋgâd, moh macâttuvvojeh Siidan. Tai juávhust lijjii eereeb iärrás čuárvi- já muorâpastemeh, kijssá, nääpih já nukeh. Uáinimist lâi meid Tave-Pohjanmaa museo kovearkkâduv sämikovemateriaal.

Käldeeh:

– Poh­jois-Poh­jan­maan museo pa­laut­ti lop­pu­osan saa­me­lais­esi­neis­tös­tään Saa­me­lais­mu­seo Sii­dal­le (www.kaleva.fi)

– Poh­jois-Poh­jan­maan museo luo­vut­ti saa­me­lais­teks­tii­le­jä Sii­dal­le (www.kaleva.fi)

– Pohjois-Pohjanmaan museon saamelaisesineistön toinen osa siirtyy Saamelaismuseo Siidaan (pohjoispohjanmaanmuseo.fi)

Kove: Oulun museo- ja tiedekeskus

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Tanska looppât šoovij kirur­gisijd kastraa­tioid ive 2030, Suomâ ij valagin

Tanska áigu luoppâđ šoovij kirurgisijn kastraatioin ive 2030 aalgâ rääjist. Kirurgisii kastraatio sajan puátá immunokastraatio ađai kastraatio puáhuttâsâiguin, moh estih oresšave suhâjuátkimahan šoddâm. Tanska lii...

Tiäđualmostittem staatâ­palhâ­šumeh 2026 láá juohhum – Finnejeijen eereeb iärrás syem­miliih wiki­pedisteh sehe Sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdât­tâm­komis­sio komis­saareh

Tieđâ- já kulttuurminister Mari-Leena Talvitie juovij ive 2026 tiäđualmostittem staatâpalhâšuumijd kesimáánu 8. peeivi Oulu kaavpugtáálust. Palhâšumeh mieđettuvvojii ohtsis čiččâm. – Tiäđualmostittem lii demokratia kuávdáš vuáđu....

Saara Keskitalo lii kaččâm Suomâ ulâttâs huáppu­eestâ­kaččâmist

Almosvalastellee Saara Keskitalo kaačâi 100 meetter eestâkaččâmist uđđâ Suomâ ulâttâssân 12,64 jieht koskoho Lahti GP‑kištoin. Kaččâmist suu išedij 0,7 seekunt mietipieggâ. Ovdebáš Suomâ ulâttâs...

Armand Duplantis táppái vuosmuu tove kuulmâ ihán

Ruátálâš stávránjuškejeijee já maaŋgâkiärdásâš maailmulâttâs haldâšeijee Armand Duplantis táppái olâttetteht jieijâs päikkikištoin Tukholma tiimaantliigast olssis hyenessiähá puátusáin 580, veik sun lopádâlâi uđđâ maailmulâttâs. Ovdil taam...

NASA lii almottâm Artemis III ‑mánudâš­määđhi astro­nautijd

Ovtâstum staatâi komovuotâhaldâttâh NASA lii almottâm Artemis III ‑missio astronautijd. NASA lii meid tieđettâm detaljijd Artemis III ‑iskoskirdemist, mon ulmen lii valmâštâllâđ olmooškode maccâm Mánudáá asan....