Haag kaavpug kiäldá fossiilmáinusijd

Haag kaavpug Vuáládâhenâmijn lii maailm vuossâmuš kaavpug, mii kiäldá fossiilmáinusijd. Ive 2025 aalgâst kaavpugist ij uážu innig máinuđ šoŋŋâdâhân háitulijd fossiillijd puáldámušâid tâi ovdâmerkkân bensinautoid, luámukirdem- teikkâ ruossâlistemmaađhijd.

Kiäldu kuáská olgosoojijd, tego puohlágánáid máinuskolbáid, ovdâmerkkân bussiorostuvâi máinusáid. Hollandlii Nos-loostâ mield kiäldu ulguubel pääcih ovdâmerkkân irâttâsâi noomah, logoh sehe máinuseh rakânâsâin, main irâttâsâi tooimah tábáhtuveh.

Groningen ollâopâttuv pirâspsykologia išeprofessor Thijs Bouman iätá, ete fossiillij puáldámušâi máinum hiäjusmitij šoŋŋâdâhpolitiik, tastko máinum normalisistij já ovdedij tagarij pyevtittâsâi kulâttem, moh iä lah kileleh. ”Tarbâšuvvojeh stuorrâ investistmeh staatâ peln tuástuđ fossiilmáinum negatiivlijd vaikuttâsâid. Jis fossiilmáinum kiäldoo, te taid resursijd puáhtá kevttiđ pyerebeht, ovdâmerkkân kilelis muulsâiävtui já palvâlusâi, tego almolii jotoluv, naanoodmân.”

Motomeh eres-uv kaavpugeh láá irâttâm raijiđ tagarij pyevtittâsâi tâi palvâlusâi máinum, moh tovâtteh ennuv čiđđâdioksidluáštádâsâid. Ovdâmerkkân Skotland uáivikaavpug Edinburgh váldustivrâ meridij vyesimáánust kieldiđ fossiillijd puáldámušâid valmâštee irâttâsâi, kirdemfinnoduvâi, kirdemkiedij, fossiillijd puáldámušâi kevttee autoi, ruossâlistemtaampâi já viärjui máinum máinussoojijn, moi omâsteijee lii váldustivrâ. Tágárijd pyevtittâsâid vyebdee irâttâsah iä meidgin pyevti innig sponsoristiđ tábáhtuumijd Edinburghist.

Ovtâstum aalmugij uáivičällee António Guterres avžui kesimáánust puoh staatâid kieldiđ fossiillij puáldámušâi máinum. Suu mield tile puáhtá verdidiđ tubbáák máinumân, mii lii meid kieldum tiervâsvuotâsuujâi tiet.

Käldeeh:

– Haagin kaupunki kieltää fossiili­mainokset – auto- ja lento­mainokset katoavat katukuvasta (www.hs.fi)

– The Hague becomes world’s first city to pass law banning fossil fuel-related ads (www.theguardian.com)

Kove: Rene Mensen (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Nuuvtá puŋkkipuáhuttâsah vijđáneh uđđâ riskâkuávloid

Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lájádâs THL lii meridâm vijđediđ puŋkkipuáhuttâsohjelmis uđđâ riskâkuávloid Suomâst. THL tiäđáttâs mield uđđâ riskâkuávluh láá Espoost, Kirkkonummist, Uusikaupunkist já Hailuotost. Tärhibeht ollâ...

Taažâ Sämirääđi lii juáhám ive 2025 kulttuurtorjuid

Sämirääđi kulttuurlävdikodde lii juáhám taan ive kulttuurtorjuid. Kulttuurtorjuuh juáhhojii ohtsis 1 965 000 NOK ađai suullân 167 000 eurod. Sämirääđi juovij ihán 2025 ohtsis nelji...

Wikipedia-páájá uárnejuvvoo Anarist 25.–26.1.

Anarâškielâ servi já Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut uárnejeh Wikipedia-páájá Säämi máttááttâskuávdáást Anarist uđđâivemáánu 25.–26. peeivi tijme 10–16. Páájá stivriv Anarâškielâ seervi mediapargee Fabrizio Brecciaroli já...

Astronaut André Kuipers kolliistâlâi Anarist

Lii ain hävski almostittiđ uđđâ kirje já finniđ luhâmuš. Astronaut André Kuipers scifi-roomaan Missio máhđuttem almostui anarâškielân virgálávt uđđivemáánu 4. peeivi. Anarâškielâ servi ornij...

Ive 2024 Eennâmpáálu lieggânem pajanij 1,5 ceehi rääji paajaabel vuossâmuu keerdi mittedemhistorjást

Ihe 2024 lâi vuossâmuš ihe mittedemhistorjást, ko Eennâmpáálu lieggânem pajanij 1,5 ceehi rääji paajaabel. Maailm koskâliegâsvuođâ pajanem lâi 1,6 °C, ko tom verdid ovdârááhtuslii...