Luándusuojâlem váátá távjá stuorrâ pargo: kalga asâttiđ laavâid, vuáđudiđ suojâlemkuávluid, orniđ aalmugijkoskâsii ohtsâšpargo já uásálistiđ puohlágánáid projektáid. Motomin oro, ete ohtâ táválâš olmooš ij pyevti porgâđ ennustkin maiden. Lii kale tuotâ, ete stuorrâ pargo tarbâšuvvoo taan maailmist, vâi luándust já pirrâsist liččii máhđulâšvuođah piergiđ. Uccâ tavoh-uv pyehtih kuittâg leđe uáli jo teháliih.
Ohtâ tággáár tavvooš, maid táválâš olmooš-uv puáhtá älkkeht porgâđ, lii luonij čuággim. Toos ij taarbâš muide ko lyeniseehâ já lyeničuágán teikâ syejisuormâháid. Puđâldâs puáhtá algâttiđ veikâ päikkikááđust tâi aldamuorâstuvâst, jis taggaar lii. Siämmást ko jieš finnee argâlihâdem já vorâs ááimu, te mii ohtâsâš piirâs šadda ain váhá čurgâdubbon já tiervâsubbon.
Iävtutátulâš luonij čuággim já pirrâs čurgim láá šoddâm pivnohubbon majemui aaigij. Lii šoddâm ovdâmerkkân plogging (ruotâkielâ plocka upp + jogga), mii ovtâstit luonij čuággim sávrudâtmáin. Ylest lâi Miljovn lyenisekkâd -haahâ iivij 2023–2024, já Maailm čurgimpeivi vist tuhhiittui moonnâm ive Ovtâstum aalmugij kalenderân (tot lii čohčâmáánu 20. peeivi). Suomâst lii meid Lyenipeivi, mii aainâs-uv taaijuv uárnejuvvoo čohčâmáánu 6. peeivi. Kajaanist lii rahtum joba Lyenispellâ – moobiilspellâ, mast ulmuuh pyehtih tiänáđ ruuđâ, ko sij čuággih luonijd.
Liijkás pivnohis äigiájánâs čuággim ij vala lah. Ain tarbâšuvvojeh eenâb ulmuuh, kiäh pargeh tággáár pargo teikâ mottoom eres uccâ pargo luándu oovdân. Oovtâst mist láá stuorrâ naavcah, já toiguin mij pastaččijm moos peri sehe tain aššijn já eres-uv čuolmâiguin.
Maggaar lii luonij čuággim?
Tääl mun muštâlâm váhá moonnâm ohhoost, kuás mun eellim čuággimin luonijd perruinân. Mun väljejim fiärttupeeivi, tastko koške luonijd lii ennuv älkkeb čuággiđ ige lyenisekkâgin šoodâ lussâdin čääsist. Čuággimsaijeen väljejui muorâstâh mii aldasijn. Riäidun must lijjii sekkâ, kuhes čuágán, kumisuormâhâš oovtâ kieđâst já desinfistemsiholdâspakkeet.
Jis tággáár almolâš puđâldem jiäráskit tuu, te tun jieh lah áinoo. Mun še laaviim ain smiettâđ liijkás ennuv tom, maid iärráseh jurdâččeh. Toin naalijn ij kuittâg peesâ kuhás. Lii pyereeb tuše vuáijuđ toid aššijd, moh láá olssis teháliih.
Muu pargovyehi lâi viehâ oovtâkiärdán: mun vazzim muorâstuv pálgái mield já čoggim puoh luonijd, maid mun oinim. Motomin tiäđust-uv orosistim väldiđ kuuvijd taan artikkâl várás. Kuhes čuágánáin lii älkkee puáimud luonijd nuuvt ete mun jiem tarbâšâm njihâliđ ubâ ääigi, veikâ kalehân tot-uv ličij pyeri lihâdem. Lyenisekkâ must lâi áávus nube kieđâst.
Na magarijd luonijd mun talle kavnim? Enâmustáá tubbááknaccaid. Kannattij toollâđ kejâstuv kiddâdávt enâmist, tastko vissâ 95 prosentid luonijn lijjii tubbááknacah já vielgis nikotiinseehah. Tubbáák lii-uv maailm almolumos lyeni. Stuorrâ luonijd mun kavnim tuše uccáá. Táválávt toh lijjii purrâmâškálvupaakah.
Sáttá orroođ tuššen puáimuđ tuše tágárijd uccâ luonijd, mutâ liijká tot lii merhâšittee pargo. Tubbáák lii lastik, ige tot eennâmluu, peic tot pieđgân hitásávt mikrolastikin já leevât meid mirhâlijd amnâsijd pirrâsân. Ton lasseen elleeh sättih puurrâđ taid. Já veikâ ohtâ tubbááknacca lii-uv ucce, te toh láá mielâttes ennuv luándust.
Tot, ete eidu iävtutátuliih čuággih tubbááknaccaid, lii eromâš tehálâš tondiet, ete ovdâmerkkân taan-uv muorâstuvvâst kaavpug čorgee kale stuárráábijd luonijd, mutâ tubbááknaccaid vissâ ij, teikâ ij aainâskin hirmâd tárkká. Nuuvtpa mun tievâsmittim čorgejeijee pargo jiemge tuše ”porgâm tom suu peeleest”.
Lyeneh kávnojii enâmustáá togobeht, kogo ulmuuh orosteh, tego peeŋkâi já ratkuuttuvâi aldasijn. Ironisâš kale, tobbeen lâi távjá meid lyenilitte. Motomin lyeniliitij oovdâst lâi hirmâd stuorrâ lyenileeji, tego kiinii ličij kuáivum lite. Nuuvt vissâ lâi-uv. Talle mun čoggim luonijd njuolgist liitán já šeštim jieččân seehâ.
Ko jotá kostnii já eštuu ocá tiiŋgâid, te sáttá kavnâđ meid mielâkiddiiváid aašijd. Taan tove ij lamaš mihheen hirmâd mielâkiddiiváid, mutâ kuosâi kooskâst lâi kottarii ráátu, miestui siisâ lâi lappum čoovdâ, sino alne kavnui puállupeljipiltoi luođimskuáppu, luodâ roobdân lâi koččâm čiŋŋâ já mottoom huksiittâs tyehin piäittáástâlâi rievtis lyeničuágán. Kiisun pargoskipárijd tom lâi läpittâm?
Mun jiem lah kuássin uáinám iärásijd čuággimin luonijd, mii lii kale šaali. Vissâ tagareh ulmuuh tääbbin-uv liijká láá. Jieččân pargo ij pááccám huámmášhánnáá: muáddi puárásub ulmuu kijttii muu pargoost. Tuáivu mield mun toohim vaikuttâs meid nuorâbáid ulmuid.
Kuus te pieijâđ luonijd?
Jis puoh lyeneh maneh oovtâ seekân, te tom seehâ kalga pieijâđ (jieijâs teikâ almolii) siähálâspasâttâsân. Luonijd puáhtá kuittâg šlajâttâllâđ-uv. Älkkeemus lii vissâ talle-uv čuággiđ oovtâ seekân, jeđe šlajâttâllâđ taid pääihist. Mun jiem šlajâttâllâm taan tove. Kavnim oovtâ lastikputtâl-uv, mon mun liččim kolgâm macâttiđ. Čuávuváá tove talle. Puoh tehálumoshân lii tot, ete lyeneh čuággojeh meddâl.
Aaibâs maid peri ij kuittâg pyevti pieijâđ siähálâspasâttâsân. Tágáreh tiiŋgah láá ovdâmerkkân šleđgârustigeh já pattereh. Kannat kiärduđ uđđâsistanonjuolgâdusâid vala ovdil čuággim, jis lii epivises.
Motomin sáttá kavnâđ meid tuođâi varâlijd tiiŋgâid tego narkotiikcirgánijd. Taid ferttee pieijâđ korrâ paakân, amas náálu čuoggiđ. Talle taid ferttee tuálvuđ apteekân. Motomij soojij sättih leđe meid cirgánloováh, moid cirgánijd puáhtá kyeđđiđ. Cirgán ij uážu pieijâđ táválij luonij juávkun.
Jis čuággá luonijd párnáiguin, te kannat ravviđ sii, maid porgâđ, jis sij kävnih mottoom varâlii tiiŋgâ olgon. Mudoi-uv taat puđâldâs lii šiev puddâ máttááttiđ já vuáháduttiđ párnáid jo nuorrân anneeđ huolâ pirrâsistis.
Majemuuh hundârušmeh
Luonij čuággim lii älkkees äigiájánâs, mast lii ävkki sehe olssis já iärásáid. Riäiduh iä tarbâšuu ennuv, mutâ torvolâšvuotân já putesvuotân kalga kiddiđ mottoom verd huámášume.
Uccâ pargoi merhâšume lii toi máhđulâšvuođâin vaiguttiđ ulmui uáiviláid. Maailm ij kenski piäluštuu toin naalijn, ete mun čuágám luonijd muáddi peeivi ivveest, mutâ tot sáttá iällááttiđ jurduid iärásijn. Kiitiätá mottoom olmooš, kote ain ovdil lii leggistâm tubbááknaccaas tâi njälgiskiessus ilolávt enâmân, uáiná muu já smiättá váhá eenâb valjiimijdis jieijâs elimist. Nubbe olmooš sáttá jieš čuágiškyettiđ luonijd tâi porgâškyettiđ mottoom eres pargo luándu oovdân, já kuálmád vist muštâl ääšist ovdâskulij jieijâs skipáráid. Eidu taam mij tarbâšep: eenâb ulmuid, kiäh perusteh luándusuoijâlmist já pehtilis valjiimijn. Kuittâg irâttâsâin-uv ferttee leđe stuárráb ovdâsvástádâs pirâssuoijâlmist.
Mun vazzim muorâstuvâst suulân kyehti tijme, tassaažân ko sekkâ tievâi. Tääl, okko maŋeláá mun juuttim tobbeen uđđâsist. Lâi ilo huámášiđ, ete aainâskin vala lyeneh iä lamaš ennuv. Tääbbin mun jiem taarbâš eelliđ ruuskij tiet aaibâs tállán. Čuávuvâš čuosâttâh lii-uv jo tiäđust: kááđuh muu pääihi pirrâsijn. Toh láá uáli jo fasteeht lyennejum.
Koveh: Valtteri Valkeapolku