”Laavaturisteh” kalgeh toollâđ torvokooskâ Etnast

Etna, Sisilia pegâlmâs tullâvääri, lii lamaš liävuttem jo porgemáánu aalgâ rääjist. Máánu pelimuddoost ton maadâvieltist kulgâškuođij laavavirde masa 3 000 meetter aloduvâst. Moonnâm tuorâstuv laava lâi kulgâm jo 2 300 meetter räi.

Sisilia pormiäštár Bonanno muštâl, et motomeh Etna keččeeh iä vääldi huámášumán tullâvääri riiskâid. Moonnâm oho pottii uáinimnáál videoh, main turisteh čuážžuh selgi laava kulij já väldih jieččieid. Pormiäštár ij innig haalijd taam. Vástuppeeivi 22.8. rääjist lii lamaš kieldum puáttiđ meendu alda laava. Torvokoskâ lii 50 meetterid.

Pormiäštár tiädut, et Etna kuuvl moonnâm ij lah kieldum. Uárnejum moheh tohon juátkojeh ain, mut págulâš 50 meetter torvokoskâ kuáská puohháid. Tullâvääri pajemuu uásán uážžu pajaniđ tuše oovtâst uápisteijein, já návt tile lii ain lamaš-uv. Puoh lasseen sun muštoot rievtislágánij pihtâsij já eres torvotooimâi tehálâšvuođâst. ”Laava uážžu kale ihástâllâđ mut ij uhmediđ”, sun iätá median.

Etna lii eromâš aktiivlâš tullâvääri, mii rusoškuát masaba jyehi ive. Suovâpoolvah já kunnâ uáinojeh uáli távjá, mut laavavirdeh iä lah siämmáá táváliih. Laavavirde liihâd hirmâd hitásávt. Meid russoom ääigi lii máhđulâš eelliđ tullâvääri kulen, mut motomin motomeh sajeh piäijojeh kiddâ. Tääl mihheen kuávluid ij lah kiddejum, peic tullâvääri kuuvl puáttee ferttee väldiđ huámášumán torvokooskâ.

Etna kulen majemustáá kiinii ulmuid jaamij ive 1987.

Käldee:

– ’Lavatoeristen’ op de Etna moeten afstand houden (nos.nl)

Kove: Benjamin Smith (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Koroneia-jävri Kreik­kaast lii lappuu­min šoŋŋâ­dâh­nu­bás­tus tiet

Koroneia-jävri, ovdil ohtâ Kreika vijđásumos jaavrijn, lii lamaš jotelávt lappuumin majemui iivij. Vala love ihheed tassaaš Koroneia lâi nyevt 34,4 neljihâškilomeetter stuárusâš. Tääl tot...

Afrikist jo paijeel 10 000 ebola­njuá­mumid

Afrikist láá vuottum taan ive jo paijeel 10 000 ebolanjuámumid, moh iänááš tiättojeh Kongo demokraatlii täsivääldi nuorttâuásist. Masa 5 000 olmožid láá jáámmám taavdân. Kongo lasseen ebolanjuámumeh...

Äʹrbb-haahâ vuálgá joton Suomâ Sämi­tig­geest: Ulmen ohtâ­sâš stra­tegia kult­tuur­áárbán já ärbi­vuá­válii tiätun

Suomâ Sämitiggeest lii vuálgám joton Äʹrbb-haahâ, muštâl Sämitigge tiäđáttâsâstis. Haahâ olášuttoo ohtsâšpargoost Taažâ Sämitiggijn, já tom ruttâd Interreg Aurora ‑ohjelm. Raajijd rastaldittee haavâ ulmen...

Oulankajuuvâst kiävt­tojii robo­teh já taho­jiermi juhâ­pirrâs tutkâ­mist

Čohčâmáánu loopâst Tuurku ollâopâttuv totkeeh já Eennâmmittedem­lágádâs päikkitiätu­kuávdáš (FGI) testajii Oulankajuuvâ Jäkälämutkast njunošteknologia, moin puáhtá tutkâđ juhâpirrâs nubástusâid hirmâd jotelávt já tárkká. Juhâpiirâs tutkui droonijguin, jiešráđálávt vyeijee...

Tutkâmuš: Stuár­ráá­mus uási uccâ já koskâ­mat­sijn luu­dijn vär­re­jeh iho

Nelji viiđâ uccâloddáást värrejeh iho. Taat čiälgá maailmvijđosii tutkâmušâst, mii tohhui neelji eennâmuásist. Tutkâmušâst lijjii fáárust 56 uccâ já koskâmatsâžžâd loddešlaaijâd. Tutkâmušâst koskâmiärálávt 82 prosentid...