Čuárvinjuunij čorvijd lii pieijum radioaktiivlâš aamnâs

Maadâ-Afrikist ohtsis 20 čuárvinjune čorvijd lii pieijum radioaktiivlâš aamnâs. Totkeeh oskoh, ete radioaktiivlii amnâs áánsust čuárvinjuunij syelipivdo kiäppán.

Radioaktiivlâš čuárvi huámmášuvvoo älkkeht räjisajattuvâin, jis syelipivdeeh irâtteh tuálvuđ tom teikâ ton oosijd staatâ ulguubel. Virgeomâhááh pyehtih kevttiđ radioaktiivlii suonjârdem čäittimân ovdâmerkkân skanner teikâ mottoom eres hiäivulii piergâs.

Aalgâst radioaktiivlii amnâs ožžuu 20 čuárvinjunneed safarikuávlust. Puátteevuođâst ulmen ličij vijđediđ proojeekt. Totkei mielâst čuárvinjuunijd adelum radioaktiivlii amnâs meeri lii nuuvt ucce, ete tot ij mahten hettii ellei tiervâsvuođâ. Radioaktiivliih čuárvih láá kuittâg varâliih ulmuid, ige tain lah mihheen aavhijd syelipivdeid.

Johannesburgist leijee Witwatersrand ollâopâttuv suonjârdem- já tiervâsvuotâfyysiik ohtâduv hovdâ James Larkin muštâl, ete čuárvinjuunij čorvijd láá pieijum kyehti uccâ radioaktiivlii čieggâm. Vistig Larkin poorái uccâ ráigáá čuárván, mon maŋa sun teerpâi uccâ večiráin radioisotoop rääigist siisâ. Radioaktiivlâšvuotâ puáhtá pissoođ čuárvist joba vittâ ive. Čuárvinjuneh lijjii nohhááttum ubâ proseduur ááigán, iäge toh tubdâm maggaargin pohčâs.

Aalmugijkoskâsâš Rhino-siäđus almottij, ete Maadâ-Afrikist iälusteh suullân 150 000 čuárvinjunneed ađai stuárráámus uási maailm puoh čuárvinjuunijn. Čuárvinjuunij stuorrâ meeri Maadâ-Afrikist taha meiddei syelipivdo máhđulâžžân, mii lii-uv páihálávt stuorrâ bisnes. Maadâ-Afrik pirâsministeriö mield enâmist koddojii 499 čuárvinjunneed ive 2023, mii lii 11 % eenâb ko ive 2022. Stuárráámus uási čuárvinjuunijn koddojii Maadâ-Afrik stuorrâ safarikuávluin.

Eromâšávt Aasiast lii korrâ kojâldâh čuárvinjune čorvijd. Kiinast já Vietnamist lii taggaar oskomuš, ete čuárvih já čuárvipulvereh tuáimih talhâsin. Toi toimâmist talhâskiävtust ij lah kuittâg maggaargin tuođâštuš. Čapis markkânijn-uv lii korrâ kojâldâh čorvijd. Čuárvih mäksih-uv masa siämmáá ennuv ko kolle já kokaiin.

Käldee:

– Elävien sarvi­kuonojen sarviin porattiin radio­aktiivista ainetta (www.hs.fi)

Kove: Ikiwaner (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Afrikist jo paijeel 10 000 ebola­njuá­mumid

Afrikist láá vuottum taan ive jo paijeel 10 000 ebolanjuámumid, moh iänááš tiättojeh Kongo demokraatlii täsivääldi nuorttâuásist. Masa 5 000 olmožid láá jáámmám taavdân. Kongo lasseen ebolanjuámumeh...

Äʹrbb-haahâ vuálgá joton Suomâ Sämi­tig­geest: Ulmen ohtâ­sâš stra­tegia kult­tuur­áárbán já ärbi­vuá­válii tiätun

Suomâ Sämitiggeest lii vuálgám joton Äʹrbb-haahâ, muštâl Sämitigge tiäđáttâsâstis. Haahâ olášuttoo ohtsâšpargoost Taažâ Sämitiggijn, já tom ruttâd Interreg Aurora ‑ohjelm. Raajijd rastaldittee haavâ ulmen...

Oulankajuuvâst kiävt­tojii robo­teh já taho­jiermi juhâ­pirrâs tutkâ­mist

Čohčâmáánu loopâst Tuurku ollâopâttuv totkeeh já Eennâmmittedem­lágádâs päikkitiätu­kuávdáš (FGI) testajii Oulankajuuvâ Jäkälämutkast njunošteknologia, moin puáhtá tutkâđ juhâpirrâs nubástusâid hirmâd jotelávt já tárkká. Juhâpiirâs tutkui droonijguin, jiešráđálávt vyeijee...

Tutkâmuš: Stuár­ráá­mus uási uccâ já koskâ­mat­sijn luu­dijn vär­re­jeh iho

Nelji viiđâ uccâloddáást värrejeh iho. Taat čiälgá maailmvijđosii tutkâmušâst, mii tohhui neelji eennâmuásist. Tutkâmušâst lijjii fáárust 56 uccâ já koskâmatsâžžâd loddešlaaijâd. Tutkâmušâst koskâmiärálávt 82 prosentid...

Vuáládâh­enâmij Fries­land eennâm­kode uđđâ miä­rá­dâs keni­git puoh kuávlu pár­náid máttáát­tâl­lâđ friisi­kielâ

Provinciale Staten van Fryslân (Friesland prooviins parlament) Vuáládâhenâmijn iäláskit friisikielâ pehtilis toimâigijn: friisikielâ puátá págulâžžân oppâamnâsin puoh párnáid puoh škoovlâin ubâ Friesland eennâmkoddeest. Ulmen...