Čuárvinjuunij čorvijd lii pieijum radioaktiivlâš aamnâs

Maadâ-Afrikist ohtsis 20 čuárvinjune čorvijd lii pieijum radioaktiivlâš aamnâs. Totkeeh oskoh, ete radioaktiivlii amnâs áánsust čuárvinjuunij syelipivdo kiäppán.

Radioaktiivlâš čuárvi huámmášuvvoo älkkeht räjisajattuvâin, jis syelipivdeeh irâtteh tuálvuđ tom teikâ ton oosijd staatâ ulguubel. Virgeomâhááh pyehtih kevttiđ radioaktiivlii suonjârdem čäittimân ovdâmerkkân skanner teikâ mottoom eres hiäivulii piergâs.

Aalgâst radioaktiivlii amnâs ožžuu 20 čuárvinjunneed safarikuávlust. Puátteevuođâst ulmen ličij vijđediđ proojeekt. Totkei mielâst čuárvinjuunijd adelum radioaktiivlii amnâs meeri lii nuuvt ucce, ete tot ij mahten hettii ellei tiervâsvuođâ. Radioaktiivliih čuárvih láá kuittâg varâliih ulmuid, ige tain lah mihheen aavhijd syelipivdeid.

Johannesburgist leijee Witwatersrand ollâopâttuv suonjârdem- já tiervâsvuotâfyysiik ohtâduv hovdâ James Larkin muštâl, ete čuárvinjuunij čorvijd láá pieijum kyehti uccâ radioaktiivlii čieggâm. Vistig Larkin poorái uccâ ráigáá čuárván, mon maŋa sun teerpâi uccâ večiráin radioisotoop rääigist siisâ. Radioaktiivlâšvuotâ puáhtá pissoođ čuárvist joba vittâ ive. Čuárvinjuneh lijjii nohhááttum ubâ proseduur ááigán, iäge toh tubdâm maggaargin pohčâs.

Aalmugijkoskâsâš Rhino-siäđus almottij, ete Maadâ-Afrikist iälusteh suullân 150 000 čuárvinjunneed ađai stuárráámus uási maailm puoh čuárvinjuunijn. Čuárvinjuunij stuorrâ meeri Maadâ-Afrikist taha meiddei syelipivdo máhđulâžžân, mii lii-uv páihálávt stuorrâ bisnes. Maadâ-Afrik pirâsministeriö mield enâmist koddojii 499 čuárvinjunneed ive 2023, mii lii 11 % eenâb ko ive 2022. Stuárráámus uási čuárvinjuunijn koddojii Maadâ-Afrik stuorrâ safarikuávluin.

Eromâšávt Aasiast lii korrâ kojâldâh čuárvinjune čorvijd. Kiinast já Vietnamist lii taggaar oskomuš, ete čuárvih já čuárvipulvereh tuáimih talhâsin. Toi toimâmist talhâskiävtust ij lah kuittâg maggaargin tuođâštuš. Čapis markkânijn-uv lii korrâ kojâldâh čorvijd. Čuárvih mäksih-uv masa siämmáá ennuv ko kolle já kokaiin.

Käldee:

– Elävien sarvi­kuonojen sarviin porattiin radio­aktiivista ainetta (www.hs.fi)

Kove: Ikiwaner (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

EU:st ääsih tääl paijeel 450 miljovn olmožid

Euroop union kuávlust ääsih tääl paijeel 450 miljovn olmožid, muštâluvvoo Euroop union statistiikvirgeomâháá Eurostat vorâs raportist. EU olmoošloho lii pajanâm nelji ive maŋaluvâi. Pajanem...

Elina Gustafsson lii Aanaar Pride suojâleijee

Aanaar Pride uárnejuvvoo Aanaar markkânist lávurduv porgemáánu 2. peeivi 2025. Taan ive tábáhtus virgálâžžân suojâleijen lii čurmâdâttee Elina Gustafsson. Sun puátá pääihi oolâ tábáhtusân. Aanaar...

Tahojiermi sáttá išediđ ainu-algâaalmug kielâiäláskitmist

Ainuh, kiäh láá historjálávt aassâm Jaapaan tavesuolluin tego Hokkaidōst, láá algâaalmug. Onnáá peeivi sij iä lah ennuv. Sii jieijâs kielâ, ainukielâ, sárnooh láá vala...

Eestieennâm laavlâjuhleh uárnejuvvojii moonnâm oholoopâ

Eestieennâm ärbivuáváliih laavlâ- já tanssâjuhleh (eestikielân üldlaulupidu) uárnejuvvojii 3.7.–6.7. Tallinnast. Njunoškonsert lâi pasepeeivi. Tábáhtus, mii uárnejuvvoo jyehi viiđâd ive, kulá UNESCO immateriaallii kulttuuräärbi luvâttâlmân. Laavlâjuhleh...

Jennifer Geerlings-Simons lii Suriname vuossâmuš nissoonpresident

Jennifer Geerlings-Simons väljejui Suriname presidentin moonnâm pasepeeivi. 71-ihásâš Geerlings-Simons kulá aalmuglâšdemokraatlii piäládâhân. Suu já väripresident Gregory Rusland viirgánlavkkiimeh uárnejuvvojeh syeinimáánu 16. peeivi. Čähhejeijee president,...