Čuárvinjuunij čorvijd lii pieijum radioaktiivlâš aamnâs

Maadâ-Afrikist ohtsis 20 čuárvinjune čorvijd lii pieijum radioaktiivlâš aamnâs. Totkeeh oskoh, ete radioaktiivlii amnâs áánsust čuárvinjuunij syelipivdo kiäppán.

Radioaktiivlâš čuárvi huámmášuvvoo älkkeht räjisajattuvâin, jis syelipivdeeh irâtteh tuálvuđ tom teikâ ton oosijd staatâ ulguubel. Virgeomâhááh pyehtih kevttiđ radioaktiivlii suonjârdem čäittimân ovdâmerkkân skanner teikâ mottoom eres hiäivulii piergâs.

Aalgâst radioaktiivlii amnâs ožžuu 20 čuárvinjunneed safarikuávlust. Puátteevuođâst ulmen ličij vijđediđ proojeekt. Totkei mielâst čuárvinjuunijd adelum radioaktiivlii amnâs meeri lii nuuvt ucce, ete tot ij mahten hettii ellei tiervâsvuođâ. Radioaktiivliih čuárvih láá kuittâg varâliih ulmuid, ige tain lah mihheen aavhijd syelipivdeid.

Johannesburgist leijee Witwatersrand ollâopâttuv suonjârdem- já tiervâsvuotâfyysiik ohtâduv hovdâ James Larkin muštâl, ete čuárvinjuunij čorvijd láá pieijum kyehti uccâ radioaktiivlii čieggâm. Vistig Larkin poorái uccâ ráigáá čuárván, mon maŋa sun teerpâi uccâ večiráin radioisotoop rääigist siisâ. Radioaktiivlâšvuotâ puáhtá pissoođ čuárvist joba vittâ ive. Čuárvinjuneh lijjii nohhááttum ubâ proseduur ááigán, iäge toh tubdâm maggaargin pohčâs.

Aalmugijkoskâsâš Rhino-siäđus almottij, ete Maadâ-Afrikist iälusteh suullân 150 000 čuárvinjunneed ađai stuárráámus uási maailm puoh čuárvinjuunijn. Čuárvinjuunij stuorrâ meeri Maadâ-Afrikist taha meiddei syelipivdo máhđulâžžân, mii lii-uv páihálávt stuorrâ bisnes. Maadâ-Afrik pirâsministeriö mield enâmist koddojii 499 čuárvinjunneed ive 2023, mii lii 11 % eenâb ko ive 2022. Stuárráámus uási čuárvinjuunijn koddojii Maadâ-Afrik stuorrâ safarikuávluin.

Eromâšávt Aasiast lii korrâ kojâldâh čuárvinjune čorvijd. Kiinast já Vietnamist lii taggaar oskomuš, ete čuárvih já čuárvipulvereh tuáimih talhâsin. Toi toimâmist talhâskiävtust ij lah kuittâg maggaargin tuođâštuš. Čapis markkânijn-uv lii korrâ kojâldâh čorvijd. Čuárvih mäksih-uv masa siämmáá ennuv ko kolle já kokaiin.

Käldee:

– Elävien sarvi­kuonojen sarviin porattiin radio­aktiivista ainetta (www.hs.fi)

Kove: Ikiwaner (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Muusik, kuálástem, valastâllâm – Aanaar 150 ‑juhleihe fáálá puoh­lágánijd fiäránijd

Aanaar kieldâ, mii vuáđudui kesimáánu 25. peeivi 1876, juhlo taaijuv 150 ive kukkosii historjás. Juhleive várás nuuvt kieldâ, ton irâttâsah já seervih sehe kieldâ...

Nord1 Market ‑kävppi puolij kunnân Njiävđámist

Njiävđám siijdâ lii kuáhtám stuorrâ soro, ko Nord1 Market ‑kävppi puolij eennâm táásán moonnâm lávvárduv. Päikkikode ulmuid taat lii lamaš stuorrâ šokki. Piäluštemlágádâs finnij...

Artemis II ‑mánudâšmätki nuuvâi lávvárduv Kuálhis­meerân siäivumân

Artemis II ‑mánudâšmätki nuuvâi lávvárduv iđedisiijâ 3.07 Suomâ ääigi (tijme 20.07 ET) toos, et NASA vuolgâttem Orion-rakkeet Integrity-kapsel siäivui Kuálhismeerân San Diego aldasijn. Nelji astronaut –...

Alexander Ståhlberg juhloi almai 50 km SM‑kole – Markus Vuorelast Suomâ Cup miäštár karrieer majemuu kištoost

Aanaar SM- já Suomâ Cup ‑čuoigâmkištoh nuhhii pasepeeivi almai 50 km ärbivuáválii čuoigâm koskâäigivuolgâkiišton. Juvduuvääri vieltijn puoh jotelumosávt moolân peesâi IF Minken ovdâsteijee Alexander Ståhlberg. Saaveehlättein,...

Johanna Matintalon 30 km kolle Anarist – Hilla Niemelä šoodâi Suomâ Cup miäštárin

Onne pasepeeivi Aanaar SM‑kištoin nisoneh kištottellii 30 km ärbivuáválii čuoigâm koskâäigivuolgâkištoost. Ounasvaaran Hiihtoseura ovdâsteijee Johanna Matintalo lâi jo vuosmuu koskâäigisaje puotâ váldám olssis njunošsaje já...