Viljâleijee peivikirje: keesi lii puátimin

Kuuloold keesi lii puátimin, mii meerhâš tom, et majemustáá tääl viljâleijee já norree ihe álgá. Viljâleijee lii tiäđust-uv máhđulávt jo kiiđâ ääigi šoddâdâm šaddoid, vâi toh šaddeh uánihis keesi ääigi. Norree vuod kávná algâkeesi ääigi vuossâmuid šaddoid luándust. Must keessiv já čohčuv pargo ain pijsáá, ko mun lam moovtâ šoddâdiđ já nuurrâđ uási purrâmušâstân jieš. Taat lii viljâleijee (já norree) peivikirje, mast mun muštâlâm, maht šoddâmpaje tääbbin Oulust ovdán, maht šadoh taan ive šaddeh sehe mii luhostuvá taan keerdi já mii ij.

Njuhčâmáánust mun kalveškuottim tomattijd já paprikaid. Tijmá mun jiem viiššâm šoddâdiđ paprikaid, mut taan ive mun meridim keččâliđ oppeet, veikkâ tääbbin toh iä ain kiergân sáppuđ ovdil ko čohčâ jo puátá. Liegâsvuotâ já paaštâ iä oro lemin aaibâs tuárvi munnuu luptâstuvâst. Naabur kulen vuod paprikah piergejeh ain hirmâd pyereest, tastko suu luptâstâhân piäiváš páštá ubâ peeivi, mut tääbbin tot páštá tuše iđedist. Tomattij já paprikai lasseen mun keččâlim kalveđ persiljá olgon luptâstuvâst. Motomin mun lam kuullâm, et motomij šadoi siemânijd puáhtá pieijâđ muuldán jo algâive, ko lii vala muotâ já koolmâs. Toh šodâččii talle tállán ko áimu lieggân ige taid tienuuvt taarbâš innig vuáháduttiđ olgošooŋân. Uáiniđ leš.

Cuáŋuimáánust mun kolvim muáddi piäiváárääsi já eres-uv šaddoid, moh iä liijká piergim. Lostâkaalâ mun jiem finnim šoddâđ, eennâmmyerji-uv hirmâd hyeneeht.

Vyesimáánu pelimuddoost mun kolvim maaisâ, miintu, timjam, basilika, sitruunmelissa sehe kuurkâid já kesikurpiccaid. Syeinisiipuul, mii lâi jo maŋgâ ive pyereest piergim luptâstuvâst täälvi paijeel, ij valagin čáittám magarijdgin meerhâid tast, et tot ličij koccáámin kiiđân. Táválávt tot šoddâdij vuossâmuid ruánáá verdijdis cuáŋuimáánu aalgâbeln, mut tääl mun arvâlâm, et tot lii jáámmám moonnâm täälvi korrâ puolâšij ääigi. Pyereh-uv uđđâseh kuittâg láá: persiljá lii šodâškuáttám! 

Persiljá

Vyesimáánu 18. peeivi lâi stuorrâ peivi: maarsuh uážžoin taan keesi vuossâmuid vuorâs suoinijd. Siämmást norree uđđâ paje kuuloold álgá. Tääl vyesimáánu loopâ peln mun lam nuurrâm jo aainâs-uv piättárrääsi, kievânjuollâs já kaaicâpoccee loostâid sehe kuškâdâm käskee já tejârääsi loostâid teejâ várás. 

Tejârääsi

Luptâstâh vuod lii tievâ veikkâ magarijn šaddoin: uápisulmuin pottii lase toomaatšadoh, já käävpist-uv láá vuálgám fáárun muáddi šado, ovdâmerkkân sitruunverbena (kulloo lii pyeri tejâšaddo) já sitruuntimjam sehe uđđâ syeinisipuli. Jyehi ive oro, et saje ij mahtengin pijsáá. 

Tääl mun vuárdám, et muoi pelikuoimijnân pesseen algâttiđ piäldupargoid. Munnust lii lamaš šaddoeennâm, mon puáhtá laiguuttiđ kaavpugist, jo love ihheed. Talle ko šaddoenâmân piäsá (táválávt vyesimáánu loopâst), te lii-uv huáppu uážžuđ nuuvt ennuv pargoid valmâšin ko máhđulâš, ovdil ko čuoškah iteh. Čuávuváá uásist mun muštâlâm, maht te taan keesi keevâi.

Koveh: Jasmina Schreck

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Kielâpiervâleh siämmáá káátu vyelni – ávus uuvsah 22.10.2025

Aanaar peivitipšosoojijn viättojii ávus uuvsah koskoho 22.10.2025. Toimâ uđđâ soojijn lii álgám jo vyesimáánust, ko kuohtuuh anarâškielâ kielâpiervâleh, Piervâl já Piäju, värrejii uđđâ soojijd....

Kielâtotkee Konrad Nielsen 150-ive juhle­seminaar Kuovdâ­kiäinust

Säämi ollâškovlâ já Turku ollâopâttâh ornijn kielâtotkee Konrad Nielsen 150-ive juhleseminaar roovvâdmáánu 22.–23. peeivi Kuovdâkiäinust Säämi ollâškoovlâst. Taan ive láá kuullâm 150 ihheed professor...

Louvre-museo Pariisist siirdij jálu­keđgijdis Ranska kuávdáš­paaŋki hoolvin

Ranskalâš media muštâl, et Louvre-museo Pariisist lii sirdám jálukeđgijdis Ranska kuávdášpaaŋki hoolvin pajeláhháá okko tassaaš (19.10.) tábáhtum ruokkâdis rievedem maŋa. Jálukeeđgih sirdojii syele čovgâ...

Rosemary Coogan – uđđâ puolvâ astronaut

Rosemary Coogan lii Euroop komovuotâornijdume ESA majemuu astronautvaljim kuávdáš nommâ: sun lii ohtâ ton vittâsist, kiäh väljejuvvojii ive 2022 álgám eidusii astronautškovliittâsân. Talle ko Rosemary...

Maailm vuossâmuš umesämi­kielâlâš video­spellâ Geävrrie lii almostum

Geävrrie, maailm vuossâmuš videospellâ umesämikielân, lii almostum. Spellâ maainâst sämiruumbust, mii lii kavnum Ranskaast. Kuhháá Säämist meddâl lamaš rumbu lii monâttâm vuoimijdis, já spellee pargon...