Napoli eennâmvuálááš ”supertullâvääri” lii oppeet koccám

Italia Napolist eennâmvuálááš tullâvääri Campi Flegrei tovâttij eennâmtuárgástâs vuossaargâ vyesimáánu 20. peeivi. Ton intensiteet lâi 4,4 Richter ciäkkáduv mield. Taat lâi korrâsumos eennâmtuárgástâs kaavpugist 1980-lovo aalgâ maŋa.

Tullâvääri lii lamaš kuhes ääigi myesitiileest, mut 1950-lovo rääjist tot lii čáittám meerhâid tast, ete tot muttuuččij oppeet aktiivlâžžân, mii puávtáččij tovâttiđ ennuv vahâgijd, jis tot rusoškuáđáččij. Campi Flegrei lii Euroop stuárráámus aktiivlâš kaldera ađai tullâvääri russoom maŋa pááccám vuovdâ. Italialiih tieđâulmuuh kočodeh tom ”supertullâväärrin”.

Vyesimáánu 20. peeivi eennâmtuárgástâsah lijjii maaŋgah, joba čyeđeh, mut stuárráámus uási tain lijjii nuuvt hiäjuh, ete olmooš ij huámmášâm taid. Korrâsumos eennâmtuárgástâs huolâstutij Napoli viestârbeln leijee Pozzuoli ässeid. Pozzuoli lii kaldera čohe oolâ huksejum kaavpug. Kuávlust šoodâi kyehti peeivi maŋeláá 3,6 magnitud eennâmtuárgástâs, mii piejâi Italia uáiviminister Giorgia Meloni toollâđ etičuákkim ministerijdiskuin.

Totkeeh iä osko, et tullâvääri rusoččij aaibâs forgâ, mut tullâvaarijn ij kuássin tieđe. Virgeomâhááh láá váruttâm ulmuid ráhtádâttâđ uđđâ eennâmtuárgástâssáid.

Moonnâm ohhoost nissoonfaŋgâl Pozzuolist steŋgejui tullâvääri aktiivlâšvuođâ tiet. Meiddei škoovlah já fabrikeh steŋgejuvvojii. Loveh perruuh evakuistojii tááluin, moh láá koččâmvaarâst. Maaŋgah ulmuuh meid meridii uáđđiđ olgon. Italia uáiviminister Meloni haldâttâs lii rähtimin evakuistemvuáváámijd stuorrâ eennâmtuárgástus já tullâvääri máhđulii russoom várás. Napoli kuávlust ääsih suullân kulmâ miljovn olmožid.

Moonnâm tove Campi Flegrei rusoi 1500-lovvoost. Tot lii lamaš aktiivlâš aainâs-uv 80 000 ihheed. Tullâvääri káttu koočâi korrâ rusomij maŋa 39 000 já 15 000 ihheed tassaaš. Ton rääjist ton eennâmvuálásiih magmakámáreh láá oppeet tievvâm, já totkei mield tullâvääri loopâst ruso. Russoom 39 000 ihheed tassaaš tovâttij vulkaanlii täälvi masa 100 kilomeetter keččin-uv tullâväärist já paifakkist čuáskudij ubâ Eennâmpáálu.

Käldee:

– Naples on edge as huge underground volcano rumbles (www.courthousenews.com)

Kove: Wolfgang Moroder (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Indiast lii pieijum joton maailm stuár­ráámus olmooš­viehâ­reki­nistem

India lii algâttâm maailm stuárráámuu olmoošviehârekinistem cuáŋuimáánu vuosmuu peeivi. Toos láá uásálistmin paijeel kulmâ miljovn virgeolmožid. Taat rekinistem lii meid korrâ logistisâš hástu. Ovdebâš rekinistem...

Artemis II ‑mánudâškirdem paččui cuáŋuimáánu 1. peeivi – NASA vuolgâttij historjálii tábáhtus njuálgu­vuolgât­tâssân

NASA lii pááččám mánudâšrakkeet máátkán cuáŋuimáánu vuosmuu peeivi tijme 18.35.12 EDT ađai tijme 01.35.12 Suomâ ääigi cuáŋuimáánu nube peeivi. Pääččim tábáhtui Floridast Kennedy Space...

Tutkâmuš: Lieđi­kovjâ­painâ­šuumeest lii ohtâ­vuotâ paje­uáppee­iskosij puátu­sáid

Oulu ollâopâttuv tutkâmuš lii kavnâttâm, ete lieđikovjâpainâšume lii ohtâvuođâst hiäjub pajeuáppeeiskosij puátusáid. Ááimu lieđikovjânalliisvuođâ vaikuttâs uáinoo eromâšávt matemaattisijn amnâsijn, tego fysikist já kemiast. Tutkâmušâst čuovvui...

Mikkâl Morottaja já Ailu Valle lává vuáittám Áillohâš-palhâšume

Sámi Grand Prix uárnejui lávurduv njuhčâmáánu 28. peeivi Kuovdâkiäinust Báktehárji-maaŋgâtoimâhaalâst. Ton ohtâvuođâst juohhui ihásâš Áillohâš-palhâšume, mii mieđettui vuosmuu tove kuáhtásân: Mikkâl Morottajan ađai Amocân...

Vuosâiše­kurssâ Avelist

Mun jiem lah kuássin puáhtám rammuđ jieččân vuosâišetáiđuigijn. Nuuvtpa ko Aanaar kieldâ ornij vuosâišeškovlim, meridim almottâttâđ fáárun, já nuuvt te meid peessim. Kurssâ uárnejui...