Maađij huksim Oulu já Hailuoto kooskâst lii álgám

Hailuoto-suollui lii forgâ šoddâmin stuorrâ nubástus, ko maađij Oulu Riutunkari já Hailuoto kooskâst huksejuuškuođij vuossaargâ 6.5.2024. Lii arvâlum, et 8,4 kilomeetter kukkosâš luoddâ valmâštuvá loppâive 2026. Talle autotaampah, moh onnáá peeivi vala joteh meerâ mield, pääcih historján.

Eennâmpeeŋkâi huksiimân tarbâšuvvoo ohtsis 2,3 miljovn tonnid keđgimuttiittâs, mii fievriduvvoo Kiiminki kuáivuttuvvâst Riutunkarin. Peeŋkah huksejuvvojeh kuábbáá-uv keejist siämmáá ääigi. Jieš šaldepargoh algižeh puáttee keesi.

Vävlitoimâttuv (su. Väylävirasto) proojeekthoovdah arvâleh, et Hailuoto fastâ ohtâvuotâ leš Suomâ kuhemus. Eidusâš tutkâmuštiätu tast ij kuittâg lah. Ohtâvuođâst lii savâstâllum kuhháá, maŋgâlov ihheed. Tast lii tigáštâllum meid maŋgâ ive rievtist. Haavâst šoodâi laavâvuáimálâš taan ive uđđâivemáánust, ko Suomâ alemus haldâttâhriehti (AHR) hilgoi Suomâ luándusuojâlemlito Tave-Pohjanmaa pirrâduv väidim Hailuoto peŋkkâluodâ já šalde huksiimist.

Tääl ko kyermiautoi jotolâh Oulu já Hailuoto kooskâst lii čuuvtij lasanâm keđgimuttiittâs fievridem keežild, te jotolâhtorvolâšvuotâ lii viggum pyerediđ muttemáin liähturaijiittâsâid. Autotaampah joteh tego táválávt, já lusis fiävruh viggojeh sirduđ meerâ rasta iho. Kárbáinjotemân vist vaigutteh peŋkkâluoddâ- já šaldepargoh.

Fastâ ohtâvuotâ taha njyebžilubbon jotoluv Oulu já Hailuoto kooskâst. Hailuotost nanamân lii mätki suullân čiččâm kilomeetterid. Autotamppáin mätki pištá tääl 25 minuttid. Talle ko uđđâ maađij lii vaalmâš, te máátkán maneh innig käävci minuttid. Autotamppâjotoluv juátkim ličij vááttám autotamppâkálvuduv uđâsmittem, tastko táálááh autotaampah láá uáli jo puáráseh.

Nube tááhust haahâ lii meid vuástálistum eromâšávt Hailuoto uhkevuálásij luánduáárvui tiet. Suomâ luándusuojâlemlito Tave-Pohjanmaa pirrâdâh uáiná, ete fastâ ohtâvuotâ Oulu já Hailuoto kooskâst lasseet čuuvtij jotoluv mere, mast suolluu herkis luándu killáá. Ornijdume mield taat ij valdum ollágin huámmášumán, ko haavâ pirâsvaikuttâsah árvuštâllojii. Maađij huksiimist šodâžeh háituliih vaikuttâsah Natura-suojâlemkuávlui luándutijppáid já šlaajáid sehe meid suolluu kulttuurpirrâsân.

Käldeeh:

– Kiinteän yhteyden rakentaminen meren yli Hailuotoon alkoi – valmistuessaan se tiettävästi on lajissaan Suomen pisin (yle.fi)

– Sillan rakentaminen Hailuotoon voi alkaa – vuosien kiista päätökseen (yle.fi)

– Hailuodon kiinteä yhteys (vayla.fi)

– Valitus Hailuodon ja mantereen välisen kiinteän yhteyden vesiluvasta (www.sll.fi)

– Luon­non­suo­je­lu­liit­to valitti Hai­luo­don kiin­teäs­tä yh­tey­des­tä hal­lin­to-oi­keu­teen: Pen­ger­tie­han­ke ei ole ta­lou­del­li­ses­ti eikä eko­lo­gi­ses­ti kestävä (www.kaleva.fi)

Kove: Jasmina Schreck

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Nuuvtá puŋkkipuáhuttâsah vijđáneh uđđâ riskâkuávloid

Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lájádâs THL lii meridâm vijđediđ puŋkkipuáhuttâsohjelmis uđđâ riskâkuávloid Suomâst. THL tiäđáttâs mield uđđâ riskâkuávluh láá Espoost, Kirkkonummist, Uusikaupunkist já Hailuotost. Tärhibeht ollâ...

Taažâ Sämirääđi lii juáhám ive 2025 kulttuurtorjuid

Sämirääđi kulttuurlävdikodde lii juáhám taan ive kulttuurtorjuid. Kulttuurtorjuuh juáhhojii ohtsis 1 965 000 NOK ađai suullân 167 000 eurod. Sämirääđi juovij ihán 2025 ohtsis nelji...

Wikipedia-páájá uárnejuvvoo Anarist 25.–26.1.

Anarâškielâ servi já Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut uárnejeh Wikipedia-páájá Säämi máttááttâskuávdáást Anarist uđđâivemáánu 25.–26. peeivi tijme 10–16. Páájá stivriv Anarâškielâ seervi mediapargee Fabrizio Brecciaroli já...

Astronaut André Kuipers kolliistâlâi Anarist

Lii ain hävski almostittiđ uđđâ kirje já finniđ luhâmuš. Astronaut André Kuipers scifi-roomaan Missio máhđuttem almostui anarâškielân virgálávt uđđivemáánu 4. peeivi. Anarâškielâ servi ornij...

Ive 2024 Eennâmpáálu lieggânem pajanij 1,5 ceehi rääji paajaabel vuossâmuu keerdi mittedemhistorjást

Ihe 2024 lâi vuossâmuš ihe mittedemhistorjást, ko Eennâmpáálu lieggânem pajanij 1,5 ceehi rääji paajaabel. Maailm koskâliegâsvuođâ pajanem lâi 1,6 °C, ko tom verdid ovdârááhtuslii...