Maađij huksim Oulu já Hailuoto kooskâst lii álgám

Hailuotosuollui lii forgâ šoddâmin stuorrâ nubástus, ko maađij Oulu Riutunkari já Hailuoto kooskâst huksejuuškuođij vuossaargâ 6.5.2024. Lii arvâlum, et 8,4 kilomeetter kukkosâš luoddâ valmâštuvá loppâive 2026. Talle autotaampah, moh onnáá peeivi vala joteh meerâ mield, pääcih historján.

Eennâmpeeŋkâi huksiimân tarbâšuvvoo ohtsis 2,3 miljovn tonnid keđgimuttiittâs, mii fievriduvvoo Kiiminki kuáivuttuvâst Riutunkarin. Peeŋkah huksejuvvojeh kuábbáá-uv keejist siämmáá ääigi. Jieš šaldepargoh algižeh puáttee keesi.

Vävlitoimâttuv (su. Väylävirasto) proojeekthoovdah arvâleh, et Hailuoto fastâ ohtâvuotâ leš Suomâ kuhemus. Eidusâš tutkâmuštiätu tast ij kuittâg lah. Ohtâvuođâst lii savâstâllum kuhháá, maŋgâlov ihheed. Tast lii tigáštâllum meid maŋgâ ive rievtist. Haavâst šoodâi laavâvuáimálâš taan ive uđđâivemáánust, ko Suomâ alemus haldâttâhriehti (AHR) hilgoi Suomâ luándusuojâlemlito Tave-Pohjanmaa pirrâduv väidim Hailuoto peŋkkâluodâ já šalde huksiimist.

Tääl ko kyermiautoi jotolâh Oulu já Hailuoto kooskâst lii čuuvtij lasanâm keđgimuttiittâs fievridem keežild, te jotolâhtorvolâšvuotâ lii viggum pyereduđ muttemáin liähturaijiittâsâid. Autotaampah joteh tego táválávt, já lusis fiävruh viggojeh sirduđ meerâ rasta iho. Kárbáinjotemân vist vaigutteh peŋkkâluoddâ- já šaldepargoh.

Fastâ ohtâvuotâ taha njyebžilubbon jotoluv Oulu já Hailuoto kooskâst. Hailuotost nanamân lii mätki suullân čiččâm kilomeetterid. Autotamppáin mätki pištá tääl 25 minuttid. Talle ko uđđâ maađij lii vaalmâš, te máátkán maneh innig käävci minuttid. Autotamppâjotoluv juátkim ličij vááttám autotamppâkálvuduv uđâsmittem, tastko táálááh autotaampah láá uáli jo puáráseh.

Nube tááhust haahâ lii meid vuástálistum eromâšávt Hailuoto uhkevuálásij luánduáárvui tiet. Suomâ luándusuojâlemlito Tave-Pohjanmaa pirrâdâh uáiná, ete fastâ ohtâvuotâ Oulu já Hailuoto kooskâst lasseet čuuvtij jotoluv mere, mast suolluu herkis luándu killáá. Ornijdume mield taat ij valdum ollágin huámmášumán, ko haavâ pirâsvaikuttâsah árvuštâllojii. Maađij huksiimist šodâžeh háituliih vaikuttâsah Natura-suojâlemkuávlui luándutijppáid já šlaajáid sehe meid suolluu kulttuurpirrâsân.

Käldeeh:

– Kiinteän yhteyden rakentaminen meren yli Hailuotoon alkoi – valmistuessaan se tiettävästi on lajissaan Suomen pisin (yle.fi)

– Sillan rakentaminen Hailuotoon voi alkaa – vuosien kiista päätökseen (yle.fi)

– Hailuodon kiinteä yhteys (vayla.fi)

– Valitus Hailuodon ja mantereen välisen kiinteän yhteyden vesiluvasta (www.sll.fi)

– Luon­non­suo­je­lu­liit­to valitti Hai­luo­don kiin­teäs­tä yh­tey­des­tä hal­lin­to-oi­keu­teen: Pen­ger­tie­han­ke ei ole ta­lou­del­li­ses­ti eikä eko­lo­gi­ses­ti kestävä (www.kaleva.fi)

Kove: Jasmina Schreck

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Uđđâ tutkâmuš: Larmâ toovât streesâ čuovjisskálžoid

Čääsivuáláá laarmâ vaikuttâsah merânjomâtteijeid já kuolijd láá tutkum uáli ennuv, mut laarmâ vaikuttâsâin čielgitävtittes elleid ij lah vala ennustkin tiätu. Eskenpalij almostum tutkâmuš vuájui...

Anarâš­kielâ servi uárnee Wiki­pedia-páájá Helsi­gist roovvâd­máánu loo­pâst

Anarâškielâ servi já Wikimedia Suomâ uárnejeh Wikipedia-páájá Helsigist 31.10.–1.11. tijme 9–18. Juurdân lii čäälliđ, tivvoođ já tievâsmittiđ Wikipedia-artikkâlijd, savâstâllâđ Wikipedia-pargoost já siärvustâllâđ anarâškielân. Seervist pääihi...

New Yorkist káátuh láá máálá­jum vielgâ­din jo miljovn nelji­hâš­meet­terid, vâi piirâs já tááluh čuás­kuččii

Maaŋgah korrâ pakkâpajeh keččâlâddii Maadâ- já Koskâ-Euroop moonnâm keesi. Maaŋgâi soojij liegâs lâi paijeel 40 cekkid. Ulâttâs 48,4 °C mittedui syeinimáánu pelimuddoost Sardiniast Italiast. Eellim...

Saturnus maadâ­náápán lii almos­tum jietâ­nâs love­čievâg

Saturnus áimukiärdán lii almostum hirmâd stuorrâ lovečievvâg häämi. Totkeejuávkku muštâlij kávnusist čohčâmáánu aalgâst, já puátuseh almostittojii Science Advances ‑loostâst. Riššoviirdij hammim polvâstielâs jorá Saturnus maadânäävi...

Uđđâ tutkâmuš muštâl lase afriklij oorjij álgupuátimist

Taan keesi aalmugijkoskâsâš totkeejuávkku almostitij tutkâmuš afriklij oorjij álgupuátimist. Tutkâmušâst selvâttui, lii-uv máhđulâš tiettiđ oorjij álgupuáttim tutkâmáin paanij isotoopijd já viärdádâlmáin taid Afrik isotoopáid. ”Ovdil...