Finna.fi-uuccâm­palvâlus tääl finnimnáál meid tave­sämikielân

Sämikielâ digitaalliih palvâlusah puáránii, ko kulttuur- já tieđâuuccâmpalvâlus Finna.fi vijđedij palvâlusâs tavesämikielân vyesimáánu 15. peeivi. Tääl piäsá tutkâđ já uuccâđ ovdâmerkkân museoi, arkkâduvâi já kirjerájui materiaalijd nuuvtá siämmáá palvâlusâst tavesämikielân. Finna-palvâlus peht kávnojeh ovdâmerkkân sämikielâliih loostah, sämikielâlâš kirjálâšvuotâ sehe sämimuusik.

Kirjerájui lasseen maaŋgah arkkâduvah já museoh láá lehâstâm Finnan jieijâs nurâlduvâid. Finna-palvâlusâst kávnojeh ovdâmerkkân koveh, tävireh já taaiđâtyejeh, moid mudoi pesâččij uápásmuđ tuše museoin teikkâ arkkâduvâin pääihi alne. Palvâlusâst puáhtá uuccâđ ovdâmerkkân fáddásanijguin teikkâ ulmuu- já päikkinomâiguin. Materiaaleh kávnojeh uásild njuolgist uuccâmpalvâlus peht já uásild tuše kirjeráájust pääihi alne.

− Tavesämikielâ uuccâmpalvâlus tuárju sämmilij kielâlii já kulttuurlii oovtâviärdásâšvuođâ, já ton áánsust sämikielah láá pyerebeht uáinusist ubâ Suomâst. Paijeel 60 prosentid sämmilijn ääsih sämikuávlu ulguubeln. Lii uáli jo pyeri, et tääl mij peessâp uápásmuđ jieččân kulttuurärbivyehimateriaaláid já kevttiđ kirjerájupalvâlusâid jieččân eenikielân aassâmsaajeest peerusthánnáá, muštâl tiätuäššitobdee Mari Guttorm Aalmugkirjeráájust.

Sämitige stivrâjeessân Tauno Ljetoff mielâst Finna.fi-palvâlus almostittem tavesämikielân lii tehálâš lävkki ovdâskulij.

− Aalmugkirjerááju lii čáittám, maht ucebeh-uv kielah ánsášeh oinuđ já kulluđ, já mon tehálâš lii pyehtiđ kevttiđ palvâlusâid jieijâs kielân. Mun oskom, et taan almostittem keežild ulmuuh usâškyetih herkibeht tiäđuid jieijâs suuvâin, madârvanhimijn, päikkikuávlust já tävirijn. Puávtáččij jurdâččiđ, et Finna.fi materiaaleh puátih tääl moinnii naalijn maassâd, aldeláá sämmilijd.

Finna-palvâlusâi jurgâlus pajekielân lii uási Aalmugkirjerááju ”Sämikielâi toorjâ digitaallijn palvâlusâin” -haavâst, mon ruttâd Alfred Kordelin ruttârááju. Tavesämikielâlii palvâlus piäsá kevttiđ taan liiŋkâ peht.

Käldeeh:

– Sámegielat digibálvalusas beasat dál ohcat govaid, museaid ja arkiivvat materiálaid (yle.fi)

– Finna.fi laajentaa palveluaan pohjoissaamenkielisille (www.kansalliskirjasto.fi)

Kove: Jasmina Schreck

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Orgaanluovâttem­almottâsâi meeri lasanij Taažâst ruvnâ­prinses Mette-Marit puácu­vuođâ keežild

Orgaanluovâttemalmottâsâi meeri lii lasanâm merhâšitteht Taažâst ton maŋa ko ruvnâprinses Mette-Marit tiervâsvuotâtiileest muštâlui almolávt. Taažâ kunâgâshovi já Oslo kuávdášpyecceiviäsu láá almottâm, et ruvnâprinses lii...

Toimâtteijen suomâ­miäštár­kištoin Anarist: pasepeivi 12.4.2026

Majemuš kištopeivi lii älgimin. Vuárust láá nisonij 30 kilomeetter já almai 50 kilomeetter kunâgâsmääđhih ärbivuáválijn stijláin Aanaar Juvduuväärist. Stelliittâs lii herskulâš. Almai 50 kilomeetter...

THL: Alkohol juvâstâh­vyebdim- já pođos­kulâttem Suomâst kiäp­pánij oppeet ive 2025

Suomâst statistisávt merkkejum kulâttem vuáđuld alkohol kevttim lii ain kiäppánâm, muštâl Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lágádâs THL. Ive 2025 statistisávt merkkejum kulâttem lâi koskâmiärálávt suullân...

Suomâ ovdâskodde hilgoi aalmug­lâš­áánnum ellei vuoigâd­vuođâi čälimist vuáđu­laahân

Suomâ ovdâskodde hilgoi aalmuglâšáánnum ellei vuoigâdvuođâi lasseetmist Suomâ vuáđulaahân vyesimáánu 27. peeivi jienâstmist. Ánumist iävtuttui, ete vuáđulaahân čalluuččij uđđâ loho, mast kieđâvuššuuččii eres lasseen...

Tutkâmtiervuođah Fär­suolluin: Annika Pasanen joođeet­škuát uđđâ proojeekt Säämi ollâ­škoovlâst

Sahhiittâlâm Säämi ollâškoovlâ säämi sosiolingvistiik professor Annika Pasasii UArctic-kongresist Färsuolluin. Annikast láá kuhháá lamaš kyehti nahhaar: vistig-uv sun lii halijdâm peessâđ Aoteaoran já meid Färsuolluid....