Finna.fi-uuccâm­palvâlus tääl finnimnáál meid tave­sämikielân

Sämikielâ digitaalliih palvâlusah puáránii, ko kulttuur- já tieđâuuccâmpalvâlus Finna.fi vijđedij palvâlusâs tavesämikielân vyesimáánu 15. peeivi. Tääl piäsá tutkâđ já uuccâđ ovdâmerkkân museoi, arkkâduvâi já kirjerájui materiaalijd nuuvtá siämmáá palvâlusâst tavesämikielân. Finna-palvâlus peht kávnojeh ovdâmerkkân sämikielâliih loostah, sämikielâlâš kirjálâšvuotâ sehe sämimuusik.

Kirjerájui lasseen maaŋgah arkkâduvah já museoh láá lehâstâm Finnan jieijâs nurâlduvâid. Finna-palvâlusâst kávnojeh ovdâmerkkân koveh, tävireh já taaiđâtyejeh, moid mudoi pesâččij uápásmuđ tuše museoin teikkâ arkkâduvâin pääihi alne. Palvâlusâst puáhtá uuccâđ ovdâmerkkân fáddásanijguin teikkâ ulmuu- já päikkinomâiguin. Materiaaleh kávnojeh uásild njuolgist uuccâmpalvâlus peht já uásild tuše kirjeráájust pääihi alne.

− Tavesämikielâ uuccâmpalvâlus tuárju sämmilij kielâlii já kulttuurlii oovtâviärdásâšvuođâ, já ton áánsust sämikielah láá pyerebeht uáinusist ubâ Suomâst. Paijeel 60 prosentid sämmilijn ääsih sämikuávlu ulguubeln. Lii uáli jo pyeri, et tääl mij peessâp uápásmuđ jieččân kulttuurärbivyehimateriaaláid já kevttiđ kirjerájupalvâlusâid jieččân eenikielân aassâmsaajeest peerusthánnáá, muštâl tiätuäššitobdee Mari Guttorm Aalmugkirjeráájust.

Sämitige stivrâjeessân Tauno Ljetoff mielâst Finna.fi-palvâlus almostittem tavesämikielân lii tehálâš lävkki ovdâskulij.

− Aalmugkirjerááju lii čáittám, maht ucebeh-uv kielah ánsášeh oinuđ já kulluđ, já mon tehálâš lii pyehtiđ kevttiđ palvâlusâid jieijâs kielân. Mun oskom, et taan almostittem keežild ulmuuh usâškyetih herkibeht tiäđuid jieijâs suuvâin, madârvanhimijn, päikkikuávlust já tävirijn. Puávtáččij jurdâččiđ, et Finna.fi materiaaleh puátih tääl moinnii naalijn maassâd, aldeláá sämmilijd.

Finna-palvâlusâi jurgâlus pajekielân lii uási Aalmugkirjerááju ”Sämikielâi toorjâ digitaallijn palvâlusâin” -haavâst, mon ruttâd Alfred Kordelin ruttârááju. Tavesämikielâlii palvâlus piäsá kevttiđ taan liiŋkâ peht.

Käldeeh:

– Sámegielat digibálvalusas beasat dál ohcat govaid, museaid ja arkiivvat materiálaid (yle.fi)

– Finna.fi laajentaa palveluaan pohjoissaamenkielisille (www.kansalliskirjasto.fi)

Kove: Jasmina Schreck

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Anarâš aavis kesiluámu lii nuuhâm – Mii lohhest paasij luvâ­hánnáá taan ääigi?

Anarâš aavis kulmâ oho pištám kesiluámu lii nuuhâm. Toimâttâskodde čäliškuát oppeet uđđâsijd. Taan čallust aavis čáálá čuákánkiäsu motomijn tagarijn uđđâsijn, maid tot mudoi ličij...

Maailm algâ­aalmugij peivi viettui porge­máánu 9. peeivi

Maailm algâaalmugij peivi viettui porgemáánu 9. peeivi. Taan peeivi ulmen lii pyehtiđ uáinusân algâaalmugij vuoigâdvuođâid, kulttuurijd, kielâid já ärbivuovijd sehe muštottiđ algâaalmugij sajattuvvâst maailm...

Euroopist uáinoo tievâslâš piäiváá­siävŋánem – Suomâst tot uáinoo uássin

Euroop kiäččá Piäiváá kulij koskoho porgemáánu 12. peeivi, ko tievâslâš piäiváásiävŋánem uáinoo Tave-Atlant alne já Viestâr-Euroopist. Ive 1999 maŋa taat lii vuosmuš Euroopist uáinojeijee...

Jurduuh anarâš­kielâ uápuin Säämi máttáát­tâs­kuáv­dáást

Čällee: Maija Nordqvist Addâgâs, mun jiem ibbeerd. Taat ceelhâ lâi korrâ kiävtust čohčuv ko mun algâttim anarâškielâ uápuid Säämi máttááttâskuávdáást. Mun värrejim Anarân mäddin, jiemge...

Mii lii ”saada” sämikielân?

Mii lii saada sämikielân? Lii-uvks tot ain uážžuđ teikâ finniđ? Kuás kalga kevttiđ nube já kuás nube? Tágárijd koččâmušâid kielâtiettee távjá finnee. Mun meid...