Finna.fi-uuccâm­palvâlus tääl finnimnáál meid tave­sämikielân

Sämikielâ digitaalliih palvâlusah puáránii, ko kulttuur- já tieđâuuccâmpalvâlus Finna.fi vijđedij palvâlusâs tavesämikielân vyesimáánu 15. peeivi. Tääl piäsá tutkâđ já uuccâđ ovdâmerkkân museoi, arkkâduvâi já kirjerájui materiaalijd nuuvtá siämmáá palvâlusâst tavesämikielân. Finna-palvâlus peht kávnojeh ovdâmerkkân sämikielâliih loostah, sämikielâlâš kirjálâšvuotâ sehe sämimuusik.

Kirjerájui lasseen maaŋgah arkkâduvah já museoh láá lehâstâm Finnan jieijâs nurâlduvâid. Finna-palvâlusâst kávnojeh ovdâmerkkân koveh, tävireh já taaiđâtyejeh, moid mudoi pesâččij uápásmuđ tuše museoin teikkâ arkkâduvâin pääihi alne. Palvâlusâst puáhtá uuccâđ ovdâmerkkân fáddásanijguin teikkâ ulmuu- já päikkinomâiguin. Materiaaleh kávnojeh uásild njuolgist uuccâmpalvâlus peht já uásild tuše kirjeráájust pääihi alne.

− Tavesämikielâ uuccâmpalvâlus tuárju sämmilij kielâlii já kulttuurlii oovtâviärdásâšvuođâ, já ton áánsust sämikielah láá pyerebeht uáinusist ubâ Suomâst. Paijeel 60 prosentid sämmilijn ääsih sämikuávlu ulguubeln. Lii uáli jo pyeri, et tääl mij peessâp uápásmuđ jieččân kulttuurärbivyehimateriaaláid já kevttiđ kirjerájupalvâlusâid jieččân eenikielân aassâmsaajeest peerusthánnáá, muštâl tiätuäššitobdee Mari Guttorm Aalmugkirjeráájust.

Sämitige stivrâjeessân Tauno Ljetoff mielâst Finna.fi-palvâlus almostittem tavesämikielân lii tehálâš lävkki ovdâskulij.

− Aalmugkirjerááju lii čáittám, maht ucebeh-uv kielah ánsášeh oinuđ já kulluđ, já mon tehálâš lii pyehtiđ kevttiđ palvâlusâid jieijâs kielân. Mun oskom, et taan almostittem keežild ulmuuh usâškyetih herkibeht tiäđuid jieijâs suuvâin, madârvanhimijn, päikkikuávlust já tävirijn. Puávtáččij jurdâččiđ, et Finna.fi materiaaleh puátih tääl moinnii naalijn maassâd, aldeláá sämmilijd.

Finna-palvâlusâi jurgâlus pajekielân lii uási Aalmugkirjerááju ”Sämikielâi toorjâ digitaallijn palvâlusâin” -haavâst, mon ruttâd Alfred Kordelin ruttârááju. Tavesämikielâlii palvâlus piäsá kevttiđ taan liiŋkâ peht.

Käldeeh:

– Sámegielat digibálvalusas beasat dál ohcat govaid, museaid ja arkiivvat materiálaid (yle.fi)

– Finna.fi laajentaa palveluaan pohjoissaamenkielisille (www.kansalliskirjasto.fi)

Kove: Jasmina Schreck

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Aanaar: Ijâttes ijjâ ovtâstit juoiguu já pop­kulttuur

Saijoos piirâs Anarist muttui oppeet kulttuurareenan ko sämimuusik váldutábáhtume Ijahis idja, Ijâttes ijjâ, čokkij ulmuid já artistijd pirrâ Säämi. Algâaalmugij muusikfestivaal lii šoddâm loppâkeesi...

Tievâslâš piäiváá­siävŋánem Reykja­vikist Islandist

Piäiváásiävŋánem lii ain eromâš já vuordum luándutábáhtus. Euroopist Piäiváš siävŋánij taan tove tievâslávt porgemáánu 12. peeivi käržis stielâsist Tave-Espanjast, uásist Portugal, uásist Ruánááeennâm sehe...

Škovlâihe álgá onne Anarist

Škovlâ álgá onne Aanaar kieldâ škoovlâin ađai Aanaar škoovlâst, Avveel škoovlâst, Čevetjäävri škoovlâst já Avveel luvâttuvâst. Säämi máttááttâskuávdáást čohčâluuhâmpaje aalgij porgemáánu 11. peeivi. Iänuduvâst škovlâ...

Anarâš aavis kesiluámu lii nuuhâm – Mii lohhest paasij luvâ­hánnáá taan ääigi?

Anarâš aavis kulmâ oho pištám kesiluámu lii nuuhâm. Toimâttâskodde čäliškuát oppeet uđđâsijd. Taan čallust aavis čáálá čuákánkiäsu motomijn tagarijn uđđâsijn, maid tot mudoi ličij...

Maailm algâ­aalmugij peivi viettui porge­máánu 9. peeivi

Maailm algâaalmugij peivi viettui porgemáánu 9. peeivi. Taan peeivi ulmen lii pyehtiđ uáinusân algâaalmugij vuoigâdvuođâid, kulttuurijd, kielâid já ärbivuovijd sehe muštottiđ algâaalmugij sajattuvvâst maailm...