Finna.fi-uuccâmpalvâlus tääl finnimnáál meid tavesämikielân

Sämikielâ digitaalliih palvâlusah puáránii, ko kulttuur- já tieđâuuccâmpalvâlus Finna.fi vijđedij palvâlusâs tavesämikielân vyesimáánu 15. peeivi. Tääl piäsá tutkâđ já uuccâđ ovdâmerkkân museoi, arkkâduvâi já kirjerájui materiaalijd nuuvtá siämmáá palvâlusâst tavesämikielân. Finna-palvâlus peht kávnojeh ovdâmerkkân sämikielâliih loostah, sämikielâlâš kirjálâšvuotâ sehe sämimuusik.

Kirjerájui lasseen maaŋgah arkkâduvah já museoh láá lehâstâm Finnan jieijâs nurâlduvâid. Finna- palvâlusâst kávnojeh ovdâmerkkân koveh, tävireh já taaiđâtyejeh, moid mudoi pesâččij uápásmuđ tuše museoin teikkâ arkkâduvâin pääihi alne. Palvâlusâst puáhtá uuccâđ ovdâmerkkân fáddásanijguin teikkâ ulmuu- já päikkinomâiguin. Materiaaleh kávnojeh uásild njuolgist uuccâmpalvâlus peht já uásild tuše kirjeráájust pääihi alne.

− Tavesämikielâ uuccâmpalvâlus tuárju sämmilij kielâlii já kulttuurlii oovtâviärdásâšvuođâ, já ton áánsust sämikielah láá pyerebeht uáinusist ubâ Suomâst. Paijeel 60 prosentid sämmilijn ääsih sämikuávlu ulguubeln. Lii uáli jo pyeri, et tääl mij peessâp uápásmuđ jieččân kulttuurärbivyehimateriaaláid já kevttiđ kirjerájupalvâlusâid jieččân eenikielân aassâmsaajeest peerusthánnáá, muštâl tiätuäššitobdee Mari Guttorm Aalmugkirjeráájust.

Sämitige stivrâjeessân Tauno Ljetoff mielâst Finna.fi-palvâlus almostittem pajekielân lii tehálâš lävkki ovdâskulij.

− Aalmugkirjerááju lii čáittám, maht ucebeh-uv kielah ánsášeh oinuđ já kulluđ, já mon tehálâš lii pyehtiđ kevttiđ palvâlusâid jieijâs kielân. Mun oskom, et taan almostittem keežild ulmuuh usâškyetih herkibeht tiäđu jieijâs suuvâin, madârvanhimijn, päikkikuávlust já tävirijn. Puávtáččij jurdâččiđ, et Finna.fi materiaaleh puátih tääl moinnii naalijn maassâd, aldeláá sämmilijd.”

Finna-palvâlusâi jurgâlus pajekielân lii uási ”Aalmugkirjerááju Sämikielâi toorjâ digitaallijn palvâlusâin” -haavâst, mon ruttâd Alfred Kordelin ruttârááju. Tavesämikielâlii palvâlus piäsá kevttiđ taan liiŋkâ peht.

Käldeeh:

– Sámegielat digibálvalusas beasat dál ohcat govaid, museaid ja arkiivvat materiálaid (yle.fi)

– Finna.fi laajentaa palveluaan pohjoissaamenkielisille (www.kansalliskirjasto.fi)

Kove: Jasmina Schreck

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Nuuvtá puŋkkipuáhuttâsah vijđáneh uđđâ riskâkuávloid

Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lájádâs THL lii meridâm vijđediđ puŋkkipuáhuttâsohjelmis uđđâ riskâkuávloid Suomâst. THL tiäđáttâs mield uđđâ riskâkuávluh láá Espoost, Kirkkonummist, Uusikaupunkist já Hailuotost. Tärhibeht ollâ...

Taažâ Sämirääđi lii juáhám ive 2025 kulttuurtorjuid

Sämirääđi kulttuurlävdikodde lii juáhám taan ive kulttuurtorjuid. Kulttuurtorjuuh juáhhojii ohtsis 1 965 000 NOK ađai suullân 167 000 eurod. Sämirääđi juovij ihán 2025 ohtsis nelji...

Wikipedia-páájá uárnejuvvoo Anarist 25.–26.1.

Anarâškielâ servi já Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut uárnejeh Wikipedia-páájá Säämi máttááttâskuávdáást Anarist uđđâivemáánu 25.–26. peeivi tijme 10–16. Páájá stivriv Anarâškielâ seervi mediapargee Fabrizio Brecciaroli já...

Astronaut André Kuipers kolliistâlâi Anarist

Lii ain hävski almostittiđ uđđâ kirje já finniđ luhâmuš. Astronaut André Kuipers scifi-roomaan Missio máhđuttem almostui anarâškielân virgálávt uđđivemáánu 4. peeivi. Anarâškielâ servi ornij...

Ive 2024 Eennâmpáálu lieggânem pajanij 1,5 ceehi rääji paajaabel vuossâmuu keerdi mittedemhistorjást

Ihe 2024 lâi vuossâmuš ihe mittedemhistorjást, ko Eennâmpáálu lieggânem pajanij 1,5 ceehi rääji paajaabel. Maailm koskâliegâsvuođâ pajanem lâi 1,6 °C, ko tom verdid ovdârááhtuslii...