Meccihaldâttâs lii almostittám ravvuid sämikuávlu luándust jotteid

Meccihaldâttâs Luándupalvâlusah láá almostittám nettisijđoinis ravvuid sämmilij päikkikuávlun mađhâšeijeid já mudoi sämikuávlu luándust jotteid. Tain rävvejuvvoo, maht kalga lattiđ kuávlust nuuvt, ete páihálij ulmui eellim ij hettejuu iäge tovâttuu vahâgeh luándun. Ulmen lii lasettiđ tiäđuid vandârdeijeid, mađhâšeijeid já meid páiháláid, muštâl eennâmkevttim äššitobdee Aini Magga.

Majemui iivij meccihaldâttâs lii finnim ennuv macâttâs páihálijn ulmuin tast, maht mađhâšeijeeh láá moinnii naalijn hettim sii eellim. Mađhâšeijeeh láá moonnâm ovdâmerkkân puásuiääiđi siisâ teikkâ kuvvim šiljopoccuid lovettáá. Meiddei kuvvim droneiguin lii paldettâm poccuid.

Jis palgâs tuuváá uksâ lii lamaš áávus, te vandârdeijeeh láá sáttám moonnâđ toho já ijâstâllâđ tobbeen, iätá Magga.

Puoh enâmustáá Magga lii finnim macâttâs luovâs leijee pennuin. Sun muštoot, et meiddei aaibâs uccâ pennâgááh sättih tovâttiđ vahâgijd, ovdâmerkkân luudij piervâláid.

Aanaarlâš Kaisa-Maria Poikela muštâl, et suu pargosaajeest Aanaar škoovlâst turisteh láá hemâdâm škoovlâ väzzim.

− Turisteh puátih škoovlâ kuuvl já kovvejeh párnáid vala ton-uv maŋa, ko sij láá pivdum vyelgiđ meddâl.

Nubbe aanaarlâš, Pekka Wäre, vuod lii huámmášâm, et turisteh pilledeh čuoigâmlätteid väzzimáin tai alne. Váruttâskoolbâi ceggim ij lah toos išedâm. Wäre kiävttá jieijâs ääigi čuoigâmlättei rähtimân moottorkiälháin, vâi ulmuuh peesih čuoigâđ Aanaar markkânist. Tijmá sun kaartâi vyeijiđ suullân 150 paijeelmiärálâš kilomeetterid, ko sun tivoi pillâšum čuoigâmlätteid. Sun tuáivu, et puoh máđháláid muštâluuččij, mii lii čuoigâmlättee.

Meccihaldâttâs nettisijđoin kávnoo Enâmeh láá mii párnááh -nommâsâš sämmilij päikkikuávlu luándust jottee etiket, mii tuálá sistees vittâ raavâčuággá. Etiket mield kalga kunnijâttiđ sämmilâš kulttuurpirrâs, anneeđ huolâ herkis arktisii luándust, toollâđ jielâhijd kiddâ, väldiđ huámmášumán poccuid já puásuipargoid sehe kevttiđ vuosâsaajeest puigâ páihálijd palvâlusâid.

Etiket lii valmâštum ohtsâšpargoost Sämitiggijn, Nuorttâlij sijdâčuákkimáin, Lapland North Destinations -mađhâšemorganisaatioin sehe Suomen Latu -olgonlihâdemservijn. Tot lii jurgâlum eres lasseen eŋgâlâskielân, ruotâkielân, tavekielân, anarâškielân já nuorttâlâškielân. Enâmeh láá mii párnááh -etiket anarâškielân kávnoo täst.

Käldeeh:

– Turisttat hehttejit bohccuid ja joreštit šiljuin – meahciráđđehusas sávvet mátkkošteaddjiid láhttet bures (yle.fi)

– Ikkunoista kurkkiviin ja poroja häiritseviin turisteihin puututaan saamelaisten kotiseudulla etiketin avulla (yle.fi)

Kove: Fabrizio Brecciaroli

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Nuuvtá puŋkkipuáhuttâsah vijđáneh uđđâ riskâkuávloid

Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lájádâs THL lii meridâm vijđediđ puŋkkipuáhuttâsohjelmis uđđâ riskâkuávloid Suomâst. THL tiäđáttâs mield uđđâ riskâkuávluh láá Espoost, Kirkkonummist, Uusikaupunkist já Hailuotost. Tärhibeht ollâ...

Taažâ Sämirääđi lii juáhám ive 2025 kulttuurtorjuid

Sämirääđi kulttuurlävdikodde lii juáhám taan ive kulttuurtorjuid. Kulttuurtorjuuh juáhhojii ohtsis 1 965 000 NOK ađai suullân 167 000 eurod. Sämirääđi juovij ihán 2025 ohtsis nelji...

Wikipedia-páájá uárnejuvvoo Anarist 25.–26.1.

Anarâškielâ servi já Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut uárnejeh Wikipedia-páájá Säämi máttááttâskuávdáást Anarist uđđâivemáánu 25.–26. peeivi tijme 10–16. Páájá stivriv Anarâškielâ seervi mediapargee Fabrizio Brecciaroli já...

Astronaut André Kuipers kolliistâlâi Anarist

Lii ain hävski almostittiđ uđđâ kirje já finniđ luhâmuš. Astronaut André Kuipers scifi-roomaan Missio máhđuttem almostui anarâškielân virgálávt uđđivemáánu 4. peeivi. Anarâškielâ servi ornij...

Ive 2024 Eennâmpáálu lieggânem pajanij 1,5 ceehi rääji paajaabel vuossâmuu keerdi mittedemhistorjást

Ihe 2024 lâi vuossâmuš ihe mittedemhistorjást, ko Eennâmpáálu lieggânem pajanij 1,5 ceehi rääji paajaabel. Maailm koskâliegâsvuođâ pajanem lâi 1,6 °C, ko tom verdid ovdârááhtuslii...