Meccihaldâttâs lii almostittám ravvuid sämikuávlu luándust jotteid

Meccihaldâttâs lii almostittám nettisijđoinis ravvuid sämmilij päikkikuávlun mađhâšeijeid já mudoi sämikuávlu luándust jotteid. Tain rävvejuvvoo, maht kalga lattiđ kuávlust nuuvt, ete páihálij ulmui eellim ij hettejuu iäge tovâttuu vahâgeh luándun. Ulmen lii lasettiđ tiäđuid vandârdeijeid, mađhâšeijeid já meid páiháláid ulmuid, muštâl eennâmkevttim äššitobdee Aini Magga.

Majemui iivij Meccihaldâttâs lii finnim ennuv macâttâs páihálijn ulmuin tast, maht mađhâšeijeeh láá moinnii naalijn hettim sii eellim. Mađhâšeijeeh láá moonnâm ovdâmerkkân puásuiääiđi siisâ teikkâ kuvvim šiljopoccuid lovettáá. Meiddei kuvvim droonijguin lii paldettâm poccuid.

Jis palgâs tuuváá uksâ lii lamaš áávus, te vandârdeijeeh láá sáttám moonnâđ toho já ijâstâllâđ tobbeen, iätá Magga.

Puoh enâmustáá Magga lii finnim macâttâs luovâs leijee pennuin. Sun muštoot, et meiddei aaibâs uccâ pennâgááh sättih tovâttiđ vahâgijd, ovdâmerkkân luudij piervâláid.

Aanaarlâš Kaisa-Maria Poikela muštâl, et suu pargosaajeest Aanaar škoovlâst turisteh láá hemâdâm škoovlâ väzzim.

− Turisteh puátih škoovlâ kuuvl já kovvejeh párnáid vala ton-uv maŋa, ko sij láá pivdum vyelgiđ meddâl.

Nubbe aanaarlâš, Pekka Wäre, vuod lii huámmášâm, et turisteh pilledeh čuoigâmlätteid väzzimáin tai alne. Váruttâskoolbâi ceggim ij lah toos išedâm. Wäre kiävttá jieijâs ääigi čuoigâmlättei rähtimân moottorkiälháin, vâi ulmuuh peesih čuoigâđ Aanaar markkânist. Tijmá sun kaartâi vyeijiđ suullân 150 paijeelmiärálâžžâd kilomeetterid, ko sun tivoi pillâšum čuoigâmlätteid. Sun tuáivu, et puoh máđháláid muštâluuččij, mii lii čuoigâmlättee.

Meccihaldâttâs nettisijđoin kávnoo Enâmeh láá mii párnááh -nommâsâš sämmilij päikkikuávlu luándust jottee etiket, mii tuálá sistees vittâ raavâčuággá. Etiket mield kalga kunnijâttiđ sämmilii kulttuurpirrâs, anneeđ huolâ herkis arktisii luándust, toollâđ jielâhijd kiddâ, väldiđ huámmášumán poccuid já puásuipargoid sehe kevttiđ vuosâsaajeest puigâ páihálijd palvâlusâid.

Etiket lii valmâštum ohtsâšpargoost Sämitiggijn, Nuorttâlij sijdâčuákkimáin, Lapland North Destinations ‑mađhâšemorganisaatioin já Suomen Latu -olgonlihâdemservijn. Tot lii jurgâlum eres lasseen eŋgâlâskielân, ruotâkielân, tavekielân, anarâškielân já nuorttâlâškielân. Enâmeh láá mii párnááh ‑etiket anarâškielân kávnoo täst.

Käldeeh:

– Turisttat hehttejit bohccuid ja joreštit šiljuin – meahciráđđehusas sávvet mátkkošteaddjiid láhttet bures (yle.fi)

– Ikkunoista kurkkiviin ja poroja häiritseviin turisteihin puututaan saamelaisten kotiseudulla etiketin avulla (yle.fi)

Kove: Fabrizio Brecciaroli

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Jurduuh anarâš­kielâ uápuin Säämi máttáát­tâs­kuáv­dáást

Čällee: Maija Nordqvist Addâgâs, mun jiem ibbeerd. Taat ceelhâ lâi korrâ kiävtust čohčuv ko mun algâttim anarâškielâ uápuid Säämi máttááttâskuávdáást. Mun värrejim Anarân mäddin, jiemge...

Mii lii ”saada” sämikielân?

Mii lii saada sämikielân? Lii-uvks tot ain uážžuđ teikâ finniđ? Kuás kalga kevttiđ nube já kuás nube? Tágárijd koččâmušâid kielâtiettee távjá finnee. Mun meid...

Nabai maid tun poorgah?

Kii tun lah? Taan koččâmušân ulmuuh läävejeh västidiđ vistig jieijâs noomáin, mii lii vissâ aaibâs pyeri tiätu uápásmemproosees aalgâst: liihân tuođâi-uv älkkeb čujottiđ tiätu...

Fastes kyele muččâdvuotâ

Čuávum Färsuolluin UArctic 2026 -kongresist postersessio, já tobbeen ohtâ poster kiddee muu huámášume. Nord Universitet -ollâopâttuv totkei Nadezda Nazarova já Hindertje Hoarau-Heemstra poster paječaalâ...

Mon ennuv ullo­sukká­paarâ kolgâččij teikâ uážuččij mäksiđ? 

Suháh láá nuuvtá Motomij sukkákođđeigijn lii majemui aigij šoddâm saahâ tast, mon ennuv sukkápaarâ uážuččij teikâ kolgâččij mäksiđ. Taan čallust mun smietâm tom, mii meerrid...