Meccihaldâttâs lii almostittám ravvuid sämikuávlu luándust jotteid

Meccihaldâttâs lii almostittám nettisijđoinis ravvuid sämmilij päikkikuávlun mađhâšeijeid já mudoi sämikuávlu luándust jotteid. Tain rävvejuvvoo, maht kalga lattiđ kuávlust nuuvt, ete páihálij ulmui eellim ij hettejuu iäge tovâttuu vahâgeh luándun. Ulmen lii lasettiđ tiäđuid vandârdeijeid, mađhâšeijeid já meid páiháláid ulmuid, muštâl eennâmkevttim äššitobdee Aini Magga.

Majemui iivij Meccihaldâttâs lii finnim ennuv macâttâs páihálijn ulmuin tast, maht mađhâšeijeeh láá moinnii naalijn hettim sii eellim. Mađhâšeijeeh láá moonnâm ovdâmerkkân puásuiääiđi siisâ teikkâ kuvvim šiljopoccuid lovettáá. Meiddei kuvvim droonijguin lii paldettâm poccuid.

Jis palgâs tuuváá uksâ lii lamaš áávus, te vandârdeijeeh láá sáttám moonnâđ toho já ijâstâllâđ tobbeen, iätá Magga.

Puoh enâmustáá Magga lii finnim macâttâs luovâs leijee pennuin. Sun muštoot, et meiddei aaibâs uccâ pennâgááh sättih tovâttiđ vahâgijd, ovdâmerkkân luudij piervâláid.

Aanaarlâš Kaisa-Maria Poikela muštâl, et suu pargosaajeest Aanaar škoovlâst turisteh láá hemâdâm škoovlâ väzzim.

− Turisteh puátih škoovlâ kuuvl já kovvejeh párnáid vala ton-uv maŋa, ko sij láá pivdum vyelgiđ meddâl.

Nubbe aanaarlâš, Pekka Wäre, vuod lii huámmášâm, et turisteh pilledeh čuoigâmlätteid väzzimáin tai alne. Váruttâskoolbâi ceggim ij lah toos išedâm. Wäre kiävttá jieijâs ääigi čuoigâmlättei rähtimân moottorkiälháin, vâi ulmuuh peesih čuoigâđ Aanaar markkânist. Tijmá sun kaartâi vyeijiđ suullân 150 paijeelmiärálâžžâd kilomeetterid, ko sun tivoi pillâšum čuoigâmlätteid. Sun tuáivu, et puoh máđháláid muštâluuččij, mii lii čuoigâmlättee.

Meccihaldâttâs nettisijđoin kávnoo Enâmeh láá mii párnááh -nommâsâš sämmilij päikkikuávlu luándust jottee etiket, mii tuálá sistees vittâ raavâčuággá. Etiket mield kalga kunnijâttiđ sämmilii kulttuurpirrâs, anneeđ huolâ herkis arktisii luándust, toollâđ jielâhijd kiddâ, väldiđ huámmášumán poccuid já puásuipargoid sehe kevttiđ vuosâsaajeest puigâ páihálijd palvâlusâid.

Etiket lii valmâštum ohtsâšpargoost Sämitiggijn, Nuorttâlij sijdâčuákkimáin, Lapland North Destinations ‑mađhâšemorganisaatioin já Suomen Latu -olgonlihâdemservijn. Tot lii jurgâlum eres lasseen eŋgâlâskielân, ruotâkielân, tavekielân, anarâškielân já nuorttâlâškielân. Enâmeh láá mii párnááh ‑etiket anarâškielân kávnoo täst.

Käldeeh:

– Turisttat hehttejit bohccuid ja joreštit šiljuin – meahciráđđehusas sávvet mátkkošteaddjiid láhttet bures (yle.fi)

– Ikkunoista kurkkiviin ja poroja häiritseviin turisteihin puututaan saamelaisten kotiseudulla etiketin avulla (yle.fi)

Kove: Fabrizio Brecciaroli

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Uđđâ maister­ohjelm puáhtá algâ­aalmugij ellee­kove Laapi ollâ­opât­tâhân

Laapi ollâopâttuvvâst lii čohčâmáánu aalgâst vuálgám joton uđđâ maisterohjelm Arctic Indigenous Cinema. Eromâšávt algâaalmug­elleekován vuáijoo škovliittâs ovtâstit keevâtlii elleekoverähtim, akateemisii tutkâm já algâaalmugij jieijâs...

Suomi.fi sämi­kielâg palvâlus­usât­tuvâst uárne­juv­voo oho keččin oovdân­pyehtim­tilá­lâš­vuotâ

Suomi.fi-uuccâmsiijđo uđđâ sämikielâg palvâlususâttâh oovdânpuáhtoo Teamsist 22.9. tijme 13–14 taan liiŋkâ tyehin. Tilálâšvuođâst puáhtá koijâdâllâđ já finniđ lasetiäđuid palvâlususâttuvâst. Toos ij taarbâš almottâttâđ muuneeld. Palvâlususâttâh čuággá oohtân...

Minister Sari Essayah kollij Anarist lávurduv

Suomâ eennâm- já meccituáluminister Sari Essayah (Ristâliih) kollij Anarist 12.9.2026. Määđhi virgálii uásán kullui uápásmum Luánduriggodâhkuávdáá (Luke) tooimân. Minister teeivâi meid Laapi Ristâlâšdemokraatij ovdâskode...

Inarinsaamen taivutus­oppi lii šiev kietâ­kirje puoh anarâš­kieláin pargel­deijeid

Inarinsaamen taivutusoppi lii muáddi ive tassaaš almostum kirje, mii kovvee systemaatlávt anarâškielâ sujâttem. Kirjeest kieđâvuššojeh eereeb iärrás anarâškielâ jienâduvah, jienâdâhnubástusah sehe sujâttemhaamij rähtimnjuolgâdusah. Sujâttemoopâ...

Taažâ kunâgâs Harald V lii hävdidum

Taažâ vietij kunâgâs Harald V hävdidmijd koskoho Oslo tuámukirhoost. Harald V jaamij porgemáánu 28. peeivi. Sun kiergânij haldâšiđ Taažâ 35 ihheed. Sust šoodâi kunâgâs ive 1991...