Meccihaldâttâs lii almostittám ravvuid sämikuávlu luándust jotteid

Meccihaldâttâs Luándupalvâlusah láá almostittám nettisijđoinis ravvuid sämmilij päikkikuávlun mađhâšeijeid já mudoi sämikuávlu luándust jotteid. Tain rävvejuvvoo, maht kalga lattiđ kuávlust nuuvt, ete páihálij ulmui eellim ij hettejuu iäge tovâttuu vahâgeh luándun. Ulmen lii lasettiđ tiäđuid vandârdeijeid, mađhâšeijeid já meid páiháláid, muštâl eennâmkevttim äššitobdee Aini Magga.

Majemui iivij meccihaldâttâs lii finnim ennuv macâttâs páihálijn ulmuin tast, maht mađhâšeijeeh láá moinnii naalijn hettim sii eellim. Mađhâšeijeeh láá moonnâm ovdâmerkkân puásuiääiđi siisâ teikkâ kuvvim šiljopoccuid lovettáá. Meiddei kuvvim droneiguin lii paldettâm poccuid.

Jis palgâs tuuváá uksâ lii lamaš áávus, te vandârdeijeeh láá sáttám moonnâđ toho já ijâstâllâđ tobbeen, iätá Magga.

Puoh enâmustáá Magga lii finnim macâttâs luovâs leijee pennuin. Sun muštoot, et meiddei aaibâs uccâ pennâgááh sättih tovâttiđ vahâgijd, ovdâmerkkân luudij piervâláid.

Aanaarlâš Kaisa-Maria Poikela muštâl, et suu pargosaajeest Aanaar škoovlâst turisteh láá hemâdâm škoovlâ väzzim.

− Turisteh puátih škoovlâ kuuvl já kovvejeh párnáid vala ton-uv maŋa, ko sij láá pivdum vyelgiđ meddâl.

Nubbe aanaarlâš, Pekka Wäre, vuod lii huámmášâm, et turisteh pilledeh čuoigâmlätteid väzzimáin tai alne. Váruttâskoolbâi ceggim ij lah toos išedâm. Wäre kiävttá jieijâs ääigi čuoigâmlättei rähtimân moottorkiälháin, vâi ulmuuh peesih čuoigâđ Aanaar markkânist. Tijmá sun kaartâi vyeijiđ suullân 150 paijeelmiärálâš kilomeetterid, ko sun tivoi pillâšum čuoigâmlätteid. Sun tuáivu, et puoh máđháláid muštâluuččij, mii lii čuoigâmlättee.

Meccihaldâttâs nettisijđoin kávnoo Enâmeh láá mii párnááh -nommâsâš sämmilij päikkikuávlu luándust jottee etiket, mii tuálá sistees vittâ raavâčuággá. Etiket mield kalga kunnijâttiđ sämmilâš kulttuurpirrâs, anneeđ huolâ herkis arktisii luándust, toollâđ jielâhijd kiddâ, väldiđ huámmášumán poccuid já puásuipargoid sehe kevttiđ vuosâsaajeest puigâ páihálijd palvâlusâid.

Etiket lii valmâštum ohtsâšpargoost Sämitiggijn, Nuorttâlij sijdâčuákkimáin, Lapland North Destinations -mađhâšemorganisaatioin sehe Suomen Latu -olgonlihâdemservijn. Tot lii jurgâlum eres lasseen eŋgâlâskielân, ruotâkielân, tavekielân, anarâškielân já nuorttâlâškielân. Enâmeh láá mii párnááh -etiket anarâškielân kávnoo täst.

Käldeeh:

– Turisttat hehttejit bohccuid ja joreštit šiljuin – meahciráđđehusas sávvet mátkkošteaddjiid láhttet bures (yle.fi)

– Ikkunoista kurkkiviin ja poroja häiritseviin turisteihin puututaan saamelaisten kotiseudulla etiketin avulla (yle.fi)

Kove: Fabrizio Brecciaroli

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Hanne-Sofie Suongir lii vuáittám taan ive Sämirääđi kirjálâšvuotâpalhâšume

Sämirääđi lii mieđettâm taan ive kirjálâšpalhâšume Hanne-Sofie Suongirân já suu kiirján Emma Dilemma. Kirje almostitij kirjekuástideijee Iđut ive 2023. Palhâšume keigejui vyeittei Göteborg kirjemeesuin...

Sämitige stivrâ lii meridâm 193 000 euro vuáháduttemtooimâin

Sämitige stivrâ lii kieđâvuššâm ive 2025 vuáháduttemtooimâid uđđâ šiäštusume vuáđuld. Suomâ haldâttâs lii meridâm čuoppâđ Sämitige kulttuurjiešhaldâšem ruttâdem 193 000 euro verd. Porgemáánust staatâvarijministeriö iävtuttem...

Viljâleijee peivikirje: pihlejášnjálgáh já majemuš peivi piäldust

Čohčâmáánu algâ lâi uáli jo liegâs meid Oulust. Táválávt mun čuávum jo porgemáánust, lii-uv liegâsvuotâ monâmin liijgás vuálus. Ferttee-uv nuurrâđ majemuid páávuid piäldust já...

Oulu ollâopâttuv uđđâ rehtorin lii väljejum Arto Maaninen

Oulu ollâopâttuv rehtor čuávuváá viiđâ ive toimâpajan lii väljejum Arto Maaninen. Miärádâs valjiimist toovâi Oulu ollâopâttuv haldâttâh tuorâstuv 26.9.2024. Rehtorin väljejum Arto Maaninen tuáimá...

Anarâš aavis lii finnim ruttâdem

Staatârääđi lii mieđettâm 60 000 eurod Anarâškielâ siärván Anarâš aavis várás. Ruttâdem luávdá ive 2024 koloid. Anarâškielâ servi lâi uuccâm 80 000 eurod. Staatâtoorjâ...