Ranska lii čáállám vuoigâdvuođâ abortân vuáđulahâsis vuosmužžân enâmin maailmist

Ranska lii čáállám vuáđulahâsis vuoigâdvuođâ abortân vuossâmužžân enâmin maailmist.

Parlament vyeli- já pajelonnjâ jienâstii vuossaargâ 4.3.2024 aaboortvuoigâdvuođâ kieđâvuššee lahâiävtuttâs peeleest jienáin 780–72.

Abortist lii viijđes toorjâ Ranskaast. Uáivilmittedmij mield paijeel 80 prosentid ranskalijn tuárjuh aaboort lavâlâšvuođâ.

− Mij vuolgâttep viestâ puoh nisonáid: tuu roppâ kulá tunjin, ige kihheen pyevti meridiđ tuu peeleest, Ranska uáiviminister Gabriel Attal eeđâi ovdil jienâstem.

Attal tiäduttij, et vuoigâdvuotâ abortân lii aštum maailmvijđosávt. Sun čujottij toos, ko aaboortvuoigâdvuotâ lii raijâšum majemui iivij ovdâmerkkân Ovtâstum Staatâin, Uŋgarist já Puolast.

Jienâstemvuoigâdvuotâ abort čälimist Ranska vuáđulaahân lii tovâttâm mielâčáittusijd sehe ääši peeleest já ton vuástá. Versaillesist, kost jienâstem tábáhtui, muáddičyet olmožid vuástálistii vuáđulahânubástus. Pariisist vuod čyeđeh ulmuuh čuovvuu jienâstem stuorrâ videočááituin já ávudii, ko puáđus poođij. Forgâ tast maŋa Eiffel-toornâst luuvâi stuorrâ pustavijguin ”Mon Corps Mon Choix” ranskakielân já ”My Body My Choice” eŋgâlâskielân, ađai ”Muu roppâ, muu valjim”.

Aaboort lii lamaš lavâlâš Ranskaast ive 1975 rääjist.

Käldeeh:

– Ranska kirjasi aborttioikeuden perustuslakiin ensimmäisenä valtiona maailmassa (yle.fi)

– Frankreich verankert Recht auf Abtreibung in Verfassung (www.tagesschau.de)

– Parlamentti äänesti: Abortti on jatkossa perustuslaillinen oikeus (www.hs.fi)

Kove: ericniequist (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Suvi Minkkinen lii puáhtám Suomân kuálmád pronssi­miitaal Italia tälvi­olym­pialijn

Suvi Minkkinen vuoitij proonsi pasepeeivi pääččimčuoigâm vyejeetmist. Sun lâi kišto áinoo syemmilâš. Suomân láá ovdil suu puáttám kuttâ miitaal pääččimčuoigâm olympialij historjást, mut Minkkinen...

Suomâ lii vuáittám kyehti proonsi olympialij vuosmuu ohhoost

Eero Hirvosâžân pronssi ovtâstittum normaalluáhá kištoost Ovtâstittum normaalluáhá kišto keččui eromâš tárkká, tastko majemuu čuoigâmmohheest mitalist láin kiddâ vala kyehti syemmilii. Sunnust Eero Hirvonen vuoitij...

Lauri Vuorinen já Olli Hiiden­salo niäljá­deh olympialijn – Muttoo-uv Vuorisii čyegis­saje val kolle­mitalin?

Lauri Vuorisiist korrâ kišto Majebargâ (kuovâmáánu 10. peivi) lâi pyeremus peivi syemmiláid Milano-Cortina olympialij aalgâst, tastko sehe čyeigee Lauri Vuorinen já pääččimčyeigee Olli Hiidensalo poođijn...

Onne viättoo Maailm radio­peivi 2026

Ovtâstum aalmugij šoddâdem-, tieđâ- já kulttuurornijdume UNESCO lii kulluuttâm kuovâmáánu 13. peeivi Maailm radiopeivin. Ive 2011 porgum julgáštus mield UNESCO iská lasettiđ tiäđulâšvuođâ radio...

Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut juhlo 25‑ihásii toimâ­pálgás

Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut juhlo ubâ ive 25‑ihásii tooimâs sämikielâi já sämikulttuur škovlim já tutkâm njunošin Suomâst. Juhlom aalgij juhleseminaaráin kuovâmáánu 11. peeivi Oulu ollâopâttuvvâst....