Ranska lii čáállám vuoigâdvuođâ abortân vuáđulahâsis vuosmužžân enâmin maailmist

Ranska lii čáállám vuáđulahâsis vuoigâdvuođâ abortân vuossâmužžân enâmin maailmist.

Parlament vyeli- já pajelonnjâ jienâstii vuossaargâ 4.3.2024 aaboortvuoigâdvuođâ kieđâvuššee lahâiävtuttâs peeleest jienáin 780–72.

Abortist lii viijđes toorjâ Ranskaast. Uáivilmittedmij mield paijeel 80 prosentid ranskalijn tuárjuh aaboort lavâlâšvuođâ.

− Mij vuolgâttep viestâ puoh nisonáid: tuu roppâ kulá tunjin, ige kihheen pyevti meridiđ tuu peeleest, Ranska uáiviminister Gabriel Attal eeđâi ovdil jienâstem.

Attal tiäduttij, et vuoigâdvuotâ abortân lii aštum maailmvijđosávt. Sun čujottij toos, ko aaboortvuoigâdvuotâ lii raijâšum majemui iivij ovdâmerkkân Ovtâstum Staatâin, Uŋgarist já Puolast.

Jienâstemvuoigâdvuotâ abort čälimist Ranska vuáđulaahân lii tovâttâm mielâčáittusijd sehe ääši peeleest já ton vuástá. Versaillesist, kost jienâstem tábáhtui, muáddičyet olmožid vuástálistii vuáđulahânubástus. Pariisist vuod čyeđeh ulmuuh čuovvuu jienâstem stuorrâ videočááituin já ávudii, ko puáđus poođij. Forgâ tast maŋa Eiffel-toornâst luuvâi stuorrâ pustavijguin ”Mon Corps Mon Choix” ranskakielân já ”My Body My Choice” eŋgâlâskielân, ađai ”Muu roppâ, muu valjim”.

Aaboort lii lamaš lavâlâš Ranskaast ive 1975 rääjist.

Käldeeh:

– Ranska kirjasi aborttioikeuden perustuslakiin ensimmäisenä valtiona maailmassa (yle.fi)

– Frankreich verankert Recht auf Abtreibung in Verfassung (www.tagesschau.de)

– Parlamentti äänesti: Abortti on jatkossa perustuslaillinen oikeus (www.hs.fi)

Kove: ericniequist (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Indiast lii pieijum joton maailm stuár­ráámus olmooš­viehâ­reki­nistem

India lii algâttâm maailm stuárráámuu olmoošviehârekinistem cuáŋuimáánu vuosmuu peeivi. Toos láá uásálistmin paijeel kulmâ miljovn virgeolmožid. Taat rekinistem lii meid korrâ logistisâš hástu. Ovdebâš rekinistem...

Artemis II ‑mánudâškirdem paččui cuáŋuimáánu 1. peeivi – NASA vuolgâttij historjálii tábáhtus njuálgu­vuolgât­tâssân

NASA lii pááččám mánudâšrakkeet máátkán cuáŋuimáánu vuosmuu peeivi tijme 18.35.12 EDT ađai tijme 01.35.12 Suomâ ääigi cuáŋuimáánu nube peeivi. Pääččim tábáhtui Floridast Kennedy Space...

Tutkâmuš: Lieđi­kovjâ­painâ­šuumeest lii ohtâ­vuotâ paje­uáppee­iskosij puátu­sáid

Oulu ollâopâttuv tutkâmuš lii kavnâttâm, ete lieđikovjâpainâšume lii ohtâvuođâst hiäjub pajeuáppeeiskosij puátusáid. Ááimu lieđikovjânalliisvuođâ vaikuttâs uáinoo eromâšávt matemaattisijn amnâsijn, tego fysikist já kemiast. Tutkâmušâst čuovvui...

Mikkâl Morottaja já Ailu Valle lává vuáittám Áillohâš-palhâšume

Sámi Grand Prix uárnejui lávurduv njuhčâmáánu 28. peeivi Kuovdâkiäinust Báktehárji-maaŋgâtoimâhaalâst. Ton ohtâvuođâst juohhui ihásâš Áillohâš-palhâšume, mii mieđettui vuosmuu tove kuáhtásân: Mikkâl Morottajan ađai Amocân...

Vuosâiše­kurssâ Avelist

Mun jiem lah kuássin puáhtám rammuđ jieččân vuosâišetáiđuigijn. Nuuvtpa ko Aanaar kieldâ ornij vuosâišeškovlim, meridim almottâttâđ fáárun, já nuuvt te meid peessim. Kurssâ uárnejui...