Ranska lii čáállám vuoigâdvuođâ abortân vuáđulahâsis vuosmužžân enâmin maailmist

Ranska lii čáállám vuáđulahâsis vuoigâdvuođâ abortân vuossâmužžân enâmin maailmist.

Parlament vyeli- já pajelonnjâ jienâstii vuossaargâ 4.3.2024 aaboortvuoigâdvuođâ kieđâvuššee lahâiävtuttâs peeleest jienáin 780–72.

Abortist lii viijđes toorjâ Ranskaast. Uáivilmittedmij mield paijeel 80 prosentid ranskalijn tuárjuh aaboort lavâlâšvuođâ.

− Mij vuolgâttep viestâ puoh nisonáid: tuu roppâ kulá tunjin, ige kihheen pyevti meridiđ tuu peeleest, Ranska uáiviminister Gabriel Attal eeđâi ovdil jienâstem.

Attal tiäduttij, et vuoigâdvuotâ abortân lii aštum maailmvijđosávt. Sun čujottij toos, ko aaboortvuoigâdvuotâ lii raijâšum majemui iivij ovdâmerkkân Ovtâstum Staatâin, Uŋgarist já Puolast.

Jienâstemvuoigâdvuotâ abort čälimist Ranska vuáđulaahân lii tovâttâm mielâčáittusijd sehe ääši peeleest já ton vuástá. Versaillesist, kost jienâstem tábáhtui, muáddičyet olmožid vuástálistii vuáđulahânubástus. Pariisist vuod čyeđeh ulmuuh čuovvuu jienâstem stuorrâ videočááituin já ávudii, ko puáđus poođij. Forgâ tast maŋa Eiffel-toornâst luuvâi stuorrâ pustavijguin ”Mon Corps Mon Choix” ranskakielân já ”My Body My Choice” eŋgâlâskielân, ađai ”Muu roppâ, muu valjim”.

Aaboort lii lamaš lavâlâš Ranskaast ive 1975 rääjist.

Käldeeh:

– Ranska kirjasi aborttioikeuden perustuslakiin ensimmäisenä valtiona maailmassa (yle.fi)

– Frankreich verankert Recht auf Abtreibung in Verfassung (www.tagesschau.de)

– Parlamentti äänesti: Abortti on jatkossa perustuslaillinen oikeus (www.hs.fi)

Kove: ericniequist (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Luuhâmkuávdáš lii almostittám Lue lapselle -tieđettemkirjáá kuulmâ sämikielân

Luuhâmkuávdáš lii almostittám Lue lapselle -nommâsii tieđettemkirjáá kuulmâ sämikielân: anarâškielân, nuorttâlâškielân já pajekielân. Tieđettemkirjáá ulmen lii tuárjuđ luuhâm maaŋgâkielâlijn perruin. Tieđettemkirjááš siskeeld tiäđuid jieijâs...

Puoh Suomâst iälusteijee evnišlaajah láá finnim suomâkielâlii noomâ

Puoh evnišlaajâin, moh iälusteh Suomâst, lii tääl suomâkielâlâš nommâ. Suomâ evnipargojuávkku oovtâst evnipuđâldeijeiguin lii ráhtám suomâkielâlijd noomâid puoh evnišlaajáid, moh kávnojeh Suomâst. Ovdil kielâpargo tuše...

Válláh sättih eelliđ ennuv puárásubbon ko totkeeh ovdil jurdii

Válláh pyehtih eelliđ kuhes eellim. Motomeh välisšlaajah pyehtih eelliđ joba paijeel 100-ihásâžžân. Puárásumos tutkum ruánááeennâmvállá ahheen arvâluvvoo 211 ihheed. Tääl totkeeh láá puáttám ton...

Paijeel čyeti valastâlled láá macâttâm Pariisi olympiapronssimitalis

Jo paijeel čyeti valastâlled, kiäh ožžuu moonnâm ive Pariisi olympialijn tâi paralympialijn pronssimiitaal, láá macâttâm mitalis. Návt muštâl ranskalâš sijđo La Lettre. Suijân toos...

Kiemâjäävri pumppâvyeimilágádâsproojeekt vuástálistee aalmugjienâstemaalgâ moonâi kaavpugstiivrân

Aalmugjienâstemaalgâ, mii vuástálist Kiemâjäävri pumppâvyeimilágádâsproojeekt, mana kietâdâlmân Kiemâjäävri kaavpugstiivrân. Aalgâ uážui 288 vuáláčallud. Kemijoki Oy halijdičij huksiđ pumppâvyeimilágádâs Kiemâjáávrán Áilegtuoddâr kuávlun. Lágádâs tijppâ ličij pumppâturbiin,...