Ranska lii čáállám vuoigâdvuođâ abortân vuáđulahâsis vuosmužžân enâmin maailmist

Ranska lii čáállám vuáđulahâsis vuoigâdvuođâ abortân vuossâmužžân enâmin maailmist.

Parlament vyeli- já pajelonnjâ jienâstii vuossaargâ 4.3.2024 aaboortvuoigâdvuođâ kieđâvuššee lahâiävtuttâs peeleest jienáin 780–72.

Abortist lii viijđes toorjâ Ranskaast. Uáivilmittedmij mield paijeel 80 prosentid ranskalijn tuárjuh aaboort lavâlâšvuođâ.

− Mij vuolgâttep viestâ puoh nisonáid: tuu roppâ kulá tunjin, ige kihheen pyevti meridiđ tuu peeleest, Ranska uáiviminister Gabriel Attal eeđâi ovdil jienâstem.

Attal tiäduttij, et vuoigâdvuotâ abortân lii aštum maailmvijđosávt. Sun čujottij toos, ko aaboortvuoigâdvuotâ lii raijâšum majemui iivij ovdâmerkkân Ovtâstum Staatâin, Uŋgarist já Puolast.

Jienâstemvuoigâdvuotâ abort čälimist Ranska vuáđulaahân lii tovâttâm mielâčáittusijd sehe ääši peeleest já ton vuástá. Versaillesist, kost jienâstem tábáhtui, muáddičyet olmožid vuástálistii vuáđulahânubástus. Pariisist vuod čyeđeh ulmuuh čuovvuu jienâstem stuorrâ videočááituin já ávudii, ko puáđus poođij. Forgâ tast maŋa Eiffel-toornâst luuvâi stuorrâ pustavijguin ”Mon Corps Mon Choix” ranskakielân já ”My Body My Choice” eŋgâlâskielân, ađai ”Muu roppâ, muu valjim”.

Aaboort lii lamaš lavâlâš Ranskaast ive 1975 rääjist.

Käldeeh:

– Ranska kirjasi aborttioikeuden perustuslakiin ensimmäisenä valtiona maailmassa (yle.fi)

– Frankreich verankert Recht auf Abtreibung in Verfassung (www.tagesschau.de)

– Parlamentti äänesti: Abortti on jatkossa perustuslaillinen oikeus (www.hs.fi)

Kove: ericniequist (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Euroviisuh-lávlumkišto uárnejuvvoo taan ohhoost Sveeici Baselist

Ive 2025 Euroviisuh-lávlumkišto uárnejuvvoo taan ohhoost Sveeici Baselist St. Jakobshallest. Lávlumkišto selvâttuvvoo meiddei anarâš- já tavesämikielân tego kyevti ovdebáá-uv ive. Anarâškielân euroviisuid seelvât Heli...

Arktisii rääđi uđđâ saavâjođetteijeeh tiädutteh algâaalmugij sajattuv arktisii kuávlu aašijn

Arktisii rääđi saavâjođetteijeevuotâ sirdâšui Taažâst Taanskan vyesimáánu 12. peeivi. Tanska lasseen saavâjođetteijen láá meiddei Ruánááeennâm já Färsuolluuh. Saavâjođetteijeevuotâ pištá kyehti ive. Arktisii rääđi uđđâ saavâjođetteijeeh...

Puuŋkih ađai muorâtiheh lasaneh ain

Suomâst láá taan-uv keesi ennuv puuŋkih, árvuštâl Tuurku ollâopâttuv biodiversiteettutkâmuš professor Ilari Sääksjärvi. Suu mield puuŋkij näälih láá kiävrum majemui luuvij iivij já kiävruh...

Vielgis suovâ Vatikaan Sikstus kappelist: uđđâ paavi lii väljejum

Maailm katolilâš kirkko tollij vuoiŋâmis já vuordij tiäđu uđđâ paavist, ko tuorâstâheehid 8.5. Sikstus kappel poccest paijaanškuođij vielgis suovâ ton merkkân, et uđđâ paavi...

Sämmiliih kirhoost -haavâ lopâttemimmeelpalvâlus uárnejuvvoo Tuurkust

Suomâ evaŋgellâš-luuteerlâš kirkko uárnee Sämmiliih kirhoost – Sä’mmla ceerkvest – Sápmelaččat girkus – Saamelaiset kirkossa -haavâ lopâttemimmeelpalvâlus Tuurku tuámukirhoost tuorâstuv vyesimáánu 8. peeivi tijme...