Ranska lii čáállám vuoigâdvuođâ abortân vuáđulahâsis vuosmužžân enâmin maailmist

Ranska lii čáállám vuáđulahâsis vuoigâdvuođâ abortân vuossâmužžân enâmin maailmist.

Parlament vyeli- já pajelonnjâ jienâstii vuossaargâ 4.3.2024 aaboortvuoigâdvuođâ kieđâvuššee lahâiävtuttâs peeleest jienáin 780–72.

Abortist lii viijđes toorjâ Ranskaast. Uáivilmittedmij mield paijeel 80 prosentid ranskalijn tuárjuh aaboort lavâlâšvuođâ.

− Mij vuolgâttep viestâ puoh nisonáid: tuu roppâ kulá tunjin, ige kihheen pyevti meridiđ tuu peeleest, Ranska uáiviminister Gabriel Attal eeđâi ovdil jienâstem.

Attal tiäduttij, et vuoigâdvuotâ abortân lii aštum maailmvijđosávt. Sun čujottij toos, ko aaboortvuoigâdvuotâ lii raijâšum majemui iivij ovdâmerkkân Ovtâstum Staatâin, Uŋgarist já Puolast.

Jienâstemvuoigâdvuotâ abort čälimist Ranska vuáđulaahân lii tovâttâm mielâčáittusijd sehe ääši peeleest já ton vuástá. Versaillesist, kost jienâstem tábáhtui, muáddičyet olmožid vuástálistii vuáđulahânubástus. Pariisist vuod čyeđeh ulmuuh čuovvuu jienâstem stuorrâ videočááituin já ávudii, ko puáđus poođij. Forgâ tast maŋa Eiffel-toornâst luuvâi stuorrâ pustavijguin ”Mon Corps Mon Choix” ranskakielân já ”My Body My Choice” eŋgâlâskielân, ađai ”Muu roppâ, muu valjim”.

Aaboort lii lamaš lavâlâš Ranskaast ive 1975 rääjist.

Käldeeh:

– Ranska kirjasi aborttioikeuden perustuslakiin ensimmäisenä valtiona maailmassa (yle.fi)

– Frankreich verankert Recht auf Abtreibung in Verfassung (www.tagesschau.de)

– Parlamentti äänesti: Abortti on jatkossa perustuslaillinen oikeus (www.hs.fi)

Kove: ericniequist (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Luvâlduvah já pargopáájáh – Moonnâm okko lâi tievâ anarâškielâ ohjelmist Oulust

Moonnâm ohhoost Oulust uárnejuvvojii maŋgâ tilálâšvuođâ anarâškielâst. Majebaargâ 10.3. Oulu ollâopâttuv anarâškielâ lehtor Marja-Liisa Olthuis toolâi luvâlduv fáádást ”Totken, toimâtteijen já kirječällen anarâškielâg siärváduvâst”. Tast sun...

Nette Kivirantan silbâ­miitaal para­lympialij puáibildmist

Suomâ ovdâsteijee Nette Kiviranta lii vuáittám siilbâ nisonij kiälkkáčierâstâllei puáibildmist Milano–Cortina paralympialijn. 24‑ihásii Kivirantan miitaal lii vuosmuš paralympialijn. Siämmást taat miitaal lii historjálâš ubâ...

Inkki Inola lii lekkâm Suomâ miitaaltili Milano–Cortina paralympialijn

Syemmilâš čyeigee Inkki Inola lii vuáittám siilbâ love kilomeetter ärbivuáválii čuoigâm koskâäigivuolgâkištoost koskoho Milano–Cortinast. Inola, 27, kištottâl uáinimvádulij NS3-luokkaast. Suu uápisteijeečyeigen lii Reetu Inkilä....

”Ele pääsi ohtuu”

Majemui iivij ain eenâb já eenâb lii savâstâllum mielâtiervâs­vuotâ­­­­­čuolmâin ovdâmerkkân mediain. Täin čalluin já meiddei almolii tiervâsvuotâtipšo siijđoin tiäduttuvvoo ain ohtâ äšši: ”Ele pääsi...

Arktisâš kuávlu pajedum čuovân Roomast: Italia–Suomâ-ekonomia-aksel keejâd tavaskulij

The Arctic Circle ‑ornijdume, mii fáálá aalmugijkoskâsii vuáláá arktisijn aašijn savâstâlmân, ornij njuhčâmáánu 3.–4. peeivi Roomast Polar Dialogue ‑savâstâllâm oovtâst Italia aalmuglijn tutkâmraađijn (Consiglio...