Kiemâjuuvâ čácádâhkuávlu lii Laapi stuárráámus já Suomâ nubben stuárráámus čácádâhkuávlu. Taat čácádâhkuávlu lii suulân peeli Laapi eennâmkoddeest. Ive 2022 tohhum tutkâmuš čáittá, et Kiemâjuuvâ čácádâhkuávlu čäcikvaliteet lâi innig tuhhiittettee Kiemâjuuvâ čácáduvvâst. Jis suunâttâllum čäcivyeimi- já kuáivuttâhprojekteh olášuveh, Kiemâjuuvâ čácádâh nyeskiduš tááláást-uv eenâb. Jo tääl Kiemâjuuvâ čácádâhkuávlust láá 21 čäcivyeimirustigid, já kulgâmvijđoduvvâst láá maŋgâ kuáivuttuv. Vuosmuš čäcivyeimiruustig vuáđudui jo ive 1948, já iivij 1967 já 1970 ráhtojii Lokka já Porttipahta tulvâdemáldáh.
Ruánáá sirdum ulmen lii tot, et luánduriggodâh ij kulâttuu liijkás ennuv já maaŋgâhámásâš luándu siäilu. Fossiillâš puáldámušah iä innig kevttuuččii já energia puovtâduuččij puttáht. Čäcivyeimist já pieggâvyeimist lii tehálâš rooli ruánáá sirdum energiapuovtâdâsâst. Puátteevuođâst šleđgâautoh puátih puáldimmoottorautoi sajan, vâi čiđđâdioksidluoštuuh kiäppániččii. Kiemâjuuvâ kuávlust láá kavnum eromâšávt akkumineraaleh, moh láá teháliih šleđgâautopuovtâdâsâst.
Kuáivuttâhprojekteh láá taan ääigi nelji: nikkel- já veškikuáivuttâh Suhanko Ranuast, mon tuolvâčääsih kulgâččii 55 kilomeetterid kuhes poccee mield Kiemâjuuhân; Sakatti já Ikkari Suáđigilist; sehe Sokli Suovâkuoškâst. Sokli pasâttâsah muokkiiččii sehe Kiemâjuuvâ čácáduv já Jieŋâmeerân kolgee Nuorttâjuuvâ. Kuáivuttuvâi lasseen lii vuávámnáál pumppâvyeimilágádâs Kiemâjáávrán. Pumppâvyeimilágádâs anonväldimist liččii maaŋgah sierâ vaikuttâsah pirrâsân-uv.
Kiemâjuuvâ čácádâhkuávlun suunâttâllum čäcivyeimi- já kuáivuttâhprojektij vaikuttâsâid čäcikvalitetân já ovdâmerkkân kyelinaalijd ij kihheen määti rekinistiđ. Jyehi proojeekt vaikuttâsah pirrâsân totkojeh já árvuštâllojeh sierâ, já jo toimâmin leijee kuáivuttuvâi já čäcivyeimirustigij vaikuttâsah iä valduu huámášumán tutkâmušâin. Helsig ollâopâttuv pirâsvuoigâdvuođâ išeprofessor Tiina Paloniitty mielâst ličij eromâš tehálâš, et suunâttâllum projektij ohtsâšvaikuttâsah tutkuuččii meid jo toimâmin leijee kuáivuttuvâi já čäcivyeimirustigij puotâ. Taan ääigi projekteh kištodâleh koskânis tast, moh projektijd piäijojeh joton ovdil ko Kiemâjuuvâ čácáduv tile lii nuuvt hyeni, ete algâttemlope ij innig mieđettuu.
Käldeeh:
– Kemijoesta uhkaa tulla vihreän siirtymän pääviemäri – päästöluvista voi tulla jopa kilpajuoksu (yle.fi)
– Kemijokiyhtiön pumppuvoimala vaatisi kilometrien pituisen tunnelin maan alle – yhtiön mukaan ympäristövaikutukset vähäiset (yle.fi)
– Mitä on vihreä siirtymä? (ym.fi)
– Voimalaitokset (www.kemijoki.fi)
– Kemijoen vesistöalueen säännöstely (www.vesi.fi)
– Kaivos- ja esiintymäkartat (www.gtk.fi)
Kove: Samuli Lintula (Wikimedia Commons)