Kirjekäävpih láá lappum Suomâst čuođij mield, ige kiäppánem lah vala nuhâmin

Kirjekäävpih láá Suomâst ain ucceeb já ucceeb. Tot, ete luvâttuvâi já áámmátškoovlâi luhâmuš lii nuuvtá, lii huáputtâm taam nubástus.

Suomâst láá kirjekäävpih lamaš lappuumin jo neljilov ihheed, já masa kulmâčyet kävppid láá jo lappum.

Nubástus tyehin láá ráhtusnubástusah, ovdâmerkkân viermikaavpij puáttim markkânáid.

”Kirjekaavpij mere kiäppánmân vaaigut ubâ ohtsâškodderááhtus sehe kulâtteijei nubástum täävih. Nubástus lii táválâš puoh spesiaalkavppijd”, iätá Laura Karlsson, Kirjekävppilito toimâttâshovdâ.

Viermikaavpij já ohtsâškodderáhtus nubástus lasseen meiddei staatâ lii huáputtâm kirjekaavpij kiäppánem.

Vijđedum oppâmkenigâsvuotâ pieijui joton ive 2021 Sanna Marin uáiviministerääigi. Uđđâ laavâ tiet puoh nube tääsi kirjeh láá tääl nuuvtá. Táássáš áámmátškoovlâi já luvâttuvâi uáppeeh ostii kirjijdis kirjekaavpijn. Onnáá peeivi vuod škoovlah já oppâmlágádâsah hommájeh kiirjijd njuolgist kooskâst leijee vyebdein.

Laura Karlsson muštoot nubástus vaikuttâsâin. Ovdil kiirjij lasseen uástojii meiddei sikkompiergâseh, lajopeenah já muštovihkoh, já fáárust lâi motomin ubâ peerâ, mii lâi máhđulávt kiddiistum käävpi valjiittâsâst.

Kirjekaavpijd vuárdá vala nubbe-uv nubástus, jis Petteri Orpo iävtuttem laahâ mana čoođâ. Laavâst iättoo, ete árvulaseviäru pajaničij 10 prosentist 14 prosentân. Suomâ stuárráámus kirjekävppifinnodâh, Syemmilâš Kirjekävppi, lii pyeri ovdâmerkkâ syergi nubástusâin. Moonnâm ive Syemmilâš Kirjekävppi steŋgij kyehti kirjekäävpi Tamperest, já taan ive tot steŋgee kulmâ käävpi.

”Nubástus muštâl tast, ete mij ferttip leđe tobbeen, kost äššigâsah-uv láá, mutâ čielgâsávt tot, ete nube tääsi kirjeh láá tääl nuuvtá, lii vaiguttâm mijjân hirmâdávt. Mij kolgâp vuáháduđ taan tilán”, toimâttâshovdâ Minna Kokka iätá.

Syemmilii Kirjekäävpist láá vala váhá paijeel 50 kävppid. Veikkâ finnodâh lii steŋgim kaavpijd, te tot kuittâg meiddei leehâi oovtâ uđđâ käävpi Oulu Ideaparkist moonnâm čoovčâ.

Syemmilâš Kirjekävppi lii sirdum kävppikuávdáid, mutâ tast láá vala 10 ärbivuáválâš-uv kävppid.

Syemmilâš Kirjekävppi sáttá vala karttâđ steŋgiđ lase kaavpijd puátteevuođâst. ”Tiäđust-uv tot lii aalmuglii ekonomiast kiddâ, maggaar ihe lii puátimin”, Kokka smiättá.

Kirjekävppilito toimâttâshovdâ Laura Karlsson haalijd vala pyehtiđ puorijd-uv uđđâsijd: TikTok lii puáhtám nuorâid kirjekavppijd, já Suomâst láá vuáđudum uđđâ kirjekäävpih, ovdâmerkkân ”Karhun kirja ja paperi” Raahest.

Käldee:

– Suomesta on kadonnut satoja kirjakauppoja, eikä luisulle näy loppua (yle.fi)

Kove: Phillip Pessar (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Kielâpiervâleh siämmáá káátu vyelni – ávus uuvsah 22.10.2025

Aanaar peivitipšosoojijn viättojii ávus uuvsah koskoho 22.10.2025. Toimâ uđđâ soojijn lii álgám jo vyesimáánust, ko kuohtuuh anarâškielâ kielâpiervâleh, Piervâl já Piäju, värrejii uđđâ soojijd....

Kielâtotkee Konrad Nielsen 150-ive juhle­seminaar Kuovdâ­kiäinust

Säämi ollâškovlâ já Turku ollâopâttâh ornijn kielâtotkee Konrad Nielsen 150-ive juhleseminaar roovvâdmáánu 22.–23. peeivi Kuovdâkiäinust Säämi ollâškoovlâst. Taan ive láá kuullâm 150 ihheed professor...

Louvre-museo Pariisist siirdij jálu­keđgijdis Ranska kuávdáš­paaŋki hoolvin

Ranskalâš media muštâl, et Louvre-museo Pariisist lii sirdám jálukeđgijdis Ranska kuávdášpaaŋki hoolvin pajeláhháá okko tassaaš (19.10.) tábáhtum ruokkâdis rievedem maŋa. Jálukeeđgih sirdojii syele čovgâ...

Rosemary Coogan – uđđâ puolvâ astronaut

Rosemary Coogan lii Euroop komovuotâornijdume ESA majemuu astronautvaljim kuávdáš nommâ: sun lii ohtâ ton vittâsist, kiäh väljejuvvojii ive 2022 álgám eidusii astronautškovliittâsân. Talle ko Rosemary...

Maailm vuossâmuš umesämi­kielâlâš video­spellâ Geävrrie lii almostum

Geävrrie, maailm vuossâmuš videospellâ umesämikielân, lii almostum. Spellâ maainâst sämiruumbust, mii lii kavnum Ranskaast. Kuhháá Säämist meddâl lamaš rumbu lii monâttâm vuoimijdis, já spellee pargon...