Väldikodáliih párnái jiečânâsvuođâpeivijuhleh Säätytalost Helsigist: Aanaar já Ucjuuvâ ovdâsteijei tobdoh määđhist

Pasepeeivi, juovlâmáánu 4. peeivi, párnááh viettii väldikodálijd párnái jiečânâsvuođâpeivijuuhlijd Helsigist Säätytalost. Staatârääđi laanan lijjii puávdejum Suomâ jyehi kieldâst kyehti loveihásii párnáá, kiäi šoddâmihe lii 2013. Juhlij aalgâst njunošminister Petteri Orpo tuáivuttij tiervâpuáttim jyehi páárnán persovnlávt. Juhlijd uásálistii meiddei staatâvarijminister Riikka Purra, tieđâ- já kulttuurminister Sari Multala já eennâm- já meccituáluminister Sari Essayah.

Virgálii uási maŋa pärnikuossijd lâi maaŋgâlágán ohjelm, njaalgâ já sálttáás purrâmuš já muusik. Taanihásij juhlij teeman lijjii ustevvuotâ já skippáártááiđuh. Juuhlijn lâi vyerdimist – siämmáánáál ko ovdebái-uv ivij – meid olâttâsnummeer. Juuhlijd jođettij Essi Unkuri, kote lii čájáttâllee já meiddei Miss Suomâ 2021 -kišto vyeittee.

Staatârääđi laanan pottii 536 pärnid 266 kieldâst. Kyesih lijjii puáttám meid Anarist já Ucjuuvâst já meid Suomâ mädimuu kieldâst Hankost já meid Suomâ viestârmuu kieldâst Eckeröst.

Aanaar kieldâ ovdâsteijen máátkán vuolgijn Uula Kosonen já Kiira Lepistö. Aanaar kieldâst máttáátteijeeh lijjii valjim ovdâsteijeid. Ucjuuvâ ovdâsteijeeh láin Anni-Siviä Länsman já Johan Mikkel Högman, já sunnuu lâi kieldâ valjim.

Mun teivim vyelgeigijn Avveel kirdemkiedist já koijâdâllim, maid sij vuordii njunošminister teivâdmist. Vuosâjurduuh juttii tohokulij, et vuoi jispa olâttâskyessin ličij veik jieš Käärijä, kote lávluččij Cha Cha Cha.

Peeivi maŋeláá toimâttâhân puáttám uđđâseh muštâleh, maht juhleh monnii já luhostuvvii. Uula enni Riitta Lehtola-Kosonen muštâl, et Uulast lâi lamaš suotâs mätki, já sun lâi lamaš jiäráskâm. Uula lâi peessâm meid MTV3 uđđâsáid!

Párnái fáárust lamaš enni Anna Näkkäläjärvi-Länsman muštâl, et määđhist lijjii movtigis párnááh sehe monâdijn já macâdijn. Puohah lijjii vuárdám já tuáivum Käärijä – já maht te keevâigin:
párnái stuorrâ lukko lâi, et olâttâskyessi lâi JIEŠ KÄÄRIJÄ! Párnái mielâst peeivi hävskimus tábáhtus lâi eidu Käärijä uáinim. Käärijä ilodij tast, et sun lii párnái uđđâ skippáár já et sust iä lah kuássin ovdil lamaš näävt ennuv skipáreh. Majemužžân sun láávlui Cha Cha Cha – teikâ mudoi sun kale jieš láávlui, mut párnááh lavluu Cha Cha Cha. Já puoh moonâi hirmâd pyereest.

Väldikodáliih párnái jiečânâsvuođâpeeivi juhleh láá jo vuáhádum uássin jiečânâsvuođâ peeivi äärbi. Taat párnái juhlepeivi uárnejui tääl viiđâd tove. Juhleh láá ovdil uárnejum ivij 2017–2019 já ive 2022. Moonnâm ive tallaš njunošminister Sanna Marin tooimâi párnái jiečânâsvuođâpeeivi juhlij emedin.

Juhle vuávájui já olášittui oovtâst Mannerheim Párnáisuojâlemlittoin já Pärniašijairâs toimâttuvváin. Juuhlijd puovtij čuávvuđ njuolgâ vuolgâttâsâst staatârääji Youtube-uálist.

Kove: Anna Näkkäläjärvi-Länsman

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Ovtâstum staatâi senatist láá tollum sosiaallii media jođetteijei koijâdâlmeh sosiaallii media vaikuttâsâin nuorâi torvolâšvuotân

Uđđâivemáánu 31. peeivi Ovtâstum staatâi seenaat ađai pajemuu ovdâskode lahâváljukodde koijâdâlâi sosiaallii media vuáháduvâi toimâjođetteijeid. Fáddán lâi vyeliahasij seksuaallâš puástukevttim já ávhástâllâm, mii sosiaallii...

Måneskin puátá vuosmuu tove Suomân

Italialaš rock-muusikjuávkku Måneskin puátá vuosmuu tove Suomân puáttee keesi. Muusikjuávkku láávdást Seinäjokist Provinssi-festivaalist kesimáánu 27. peeivi. Muusikjuávkku lii makkuuttâm keččeid pirrâ maailm, já sii...

Áávus ry viggá orniđ tuárispeln perruid astoäigitooimâ

Ive 2022 keessiv vittâ eeni čokkânii Anarist. Sist puohâin lijjii sämikielâliih párnááh já sij suogârdii vuovijd faallâđ párnáidis astoäigitooimâid sämikielân. Sij meridii vuáđudiđ tađe...

Sambialii irâttâsâst, mii uážui ovdedemiše Suomâst, kavnui pärnipargovyeimi

Sambialii irâttâsâst, mii uážui ovdedemiše Suomâst, kavnui pärnipargovyeimi. Irâttâs omâsteijee Lwenga Mulela mieldi koččâmâš ij lah pärnipargovyeimist tondiet ko párnáid ij lah maksum pälkki....

WWF lii kulluuttâm saimaanuárjoid pessimráávhu lasanem várás

Saimaanuárju lii nuárjušlaajâ, mii iälá tuše Suomâst. Tot lii uáli uhkevuálásâš. Saimaanuárjuh lasaneh kuovâ- teikâ njuhčâmáánust. Nuárjučiivgah šaddeh muotâpiäjust, mon niŋálâs lii kuáivum. Lii...