Väldikodáliih párnái jiečânâsvuođâpeivijuhleh Säätytalost Helsigist: Aanaar já Ucjuuvâ ovdâsteijei tobdoh määđhist

Pasepeeivi, juovlâmáánu 4. peeivi, párnááh viettii väldikodálijd párnái jiečânâsvuođâpeivijuuhlijd Helsigist Säätytalost. Staatârääđi laanan lijjii puávdejum Suomâ jyehi kieldâst kyehti loveihásii párnáá, kiäi šoddâmihe lii 2013. Juhlij aalgâst njunošminister Petteri Orpo tuáivuttij tiervâpuáttim jyehi páárnán persovnlávt. Juhlijd uásálistii meiddei staatâvarijminister Riikka Purra, tieđâ- já kulttuurminister Sari Multala já eennâm- já meccituáluminister Sari Essayah.

Virgálii uási maŋa pärnikuossijd lâi maaŋgâlágán ohjelm, njaalgâ já sálttáás purrâmuš já muusik. Taanihásij juhlij teeman lijjii ustevvuotâ já skippáártááiđuh. Juuhlijn lâi vyerdimist – siämmáánáál ko ovdebái-uv ivij – meid olâttâsnummeer. Juuhlijd jođettij Essi Unkuri, kote lii čájáttâllee já meiddei Miss Suomâ 2021 -kišto vyeittee.

Staatârääđi laanan pottii 536 pärnid 266 kieldâst. Kyesih lijjii puáttám meid Anarist já Ucjuuvâst já meid Suomâ mädimuu kieldâst Hankost já meid Suomâ viestârmuu kieldâst Eckeröst.

Aanaar kieldâ ovdâsteijen máátkán vuolgijn Uula Kosonen já Kiira Lepistö. Aanaar kieldâst máttáátteijeeh lijjii valjim ovdâsteijeid. Ucjuuvâ ovdâsteijeeh láin Anni-Siviä Länsman já Johan Mikkel Högman, já sunnuu lâi kieldâ valjim.

Mun teivim vyelgeigijn Avveel kirdemkiedist já koijâdâllim, maid sij vuordii njunošminister teivâdmist. Vuosâjurduuh juttii tohokulij, et vuoi jispa olâttâskyessin ličij veik jieš Käärijä, kote lávluččij Cha Cha Cha.

Peeivi maŋeláá toimâttâhân puáttám uđđâseh muštâleh, maht juhleh monnii já luhostuvvii. Uula enni Riitta Lehtola-Kosonen muštâl, et Uulast lâi lamaš suotâs mätki, já sun lâi lamaš jiäráskâm. Uula lâi peessâm meid MTV3 uđđâsáid!

Párnái fáárust lamaš enni Anna Näkkäläjärvi-Länsman muštâl, et määđhist lijjii movtigis párnááh sehe monâdijn já macâdijn. Puohah lijjii vuárdám já tuáivum Käärijä – já maht te keevâigin:
párnái stuorrâ lukko lâi, et olâttâskyessi lâi JIEŠ KÄÄRIJÄ! Párnái mielâst peeivi hävskimus tábáhtus lâi eidu Käärijä uáinim. Käärijä ilodij tast, et sun lii párnái uđđâ skippáár já et sust iä lah kuássin ovdil lamaš näävt ennuv skipáreh. Majemužžân sun láávlui Cha Cha Cha – teikâ mudoi sun kale jieš láávlui, mut párnááh lavluu Cha Cha Cha. Já puoh moonâi hirmâd pyereest.

Väldikodáliih párnái jiečânâsvuođâpeeivi juhleh láá jo vuáhádum uássin jiečânâsvuođâ peeivi äärbi. Taat párnái juhlepeivi uárnejui tääl viiđâd tove. Juhleh láá ovdil uárnejum ivij 2017–2019 já ive 2022. Moonnâm ive tallaš njunošminister Sanna Marin tooimâi párnái jiečânâsvuođâpeeivi juhlij emedin.

Juhle vuávájui já olášittui oovtâst Mannerheim Párnáisuojâlemlittoin já Pärniašijairâs toimâttuvváin. Juuhlijd puovtij čuávvuđ njuolgâ vuolgâttâsâst staatârääji Youtube-uálist.

Kove: Anna Näkkäläjärvi-Länsman

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Nuuvtá puŋkkipuáhuttâsah vijđáneh uđđâ riskâkuávloid

Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lájádâs THL lii meridâm vijđediđ puŋkkipuáhuttâsohjelmis uđđâ riskâkuávloid Suomâst. THL tiäđáttâs mield uđđâ riskâkuávluh láá Espoost, Kirkkonummist, Uusikaupunkist já Hailuotost. Tärhibeht ollâ...

Taažâ Sämirääđi lii juáhám ive 2025 kulttuurtorjuid

Sämirääđi kulttuurlävdikodde lii juáhám taan ive kulttuurtorjuid. Kulttuurtorjuuh juáhhojii ohtsis 1 965 000 NOK ađai suullân 167 000 eurod. Sämirääđi juovij ihán 2025 ohtsis nelji...

Wikipedia-páájá uárnejuvvoo Anarist 25.–26.1.

Anarâškielâ servi já Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut uárnejeh Wikipedia-páájá Säämi máttááttâskuávdáást Anarist uđđâivemáánu 25.–26. peeivi tijme 10–16. Páájá stivriv Anarâškielâ seervi mediapargee Fabrizio Brecciaroli já...

Astronaut André Kuipers kolliistâlâi Anarist

Lii ain hävski almostittiđ uđđâ kirje já finniđ luhâmuš. Astronaut André Kuipers scifi-roomaan Missio máhđuttem almostui anarâškielân virgálávt uđđivemáánu 4. peeivi. Anarâškielâ servi ornij...

Ive 2024 Eennâmpáálu lieggânem pajanij 1,5 ceehi rääji paajaabel vuossâmuu keerdi mittedemhistorjást

Ihe 2024 lâi vuossâmuš ihe mittedemhistorjást, ko Eennâmpáálu lieggânem pajanij 1,5 ceehi rääji paajaabel. Maailm koskâliegâsvuođâ pajanem lâi 1,6 °C, ko tom verdid ovdârááhtuslii...