Kesimuštoh: maid porgâđ, ko šoŋŋâ lii tego Irlandist?

Návt čoovčâ já skaamâ ääigi lii hitruu muštâččiđ, mii puoh tábáhtui moonnâm keesi. Taan rááiđust mun muštâlâm, maggaar muu keesi lâi já magareh ääših láá pááccám eromâšávt mielân. Rááiđu kuálmád uásist tun puávtáh luuhâđ, maht mun viettim jieččân 40. šoddâmpeeivi já maid puáhtá porgâđ, ko šoŋŋâ lii tego Irlandist.

Muoi pelikuoimijnân läävejeen orroođ kesituuváást muáddi peeivi jyehi keesi, viehâ távjá muu šoddâmpeeivi ääigi syeinimáánust. Nuuvt meid taan ive. Munnust ij lah jieččân tuuvááš, ige lah munnuu huolhijngin, nuuvt ete luámu ferttee puorijn aaigijn väridiđ, vâi finnee šiev tuuváá rávhálii saajeest. Lii tehálâš, et tot lii meid čácáduv alda, tondiet ko mun rähistâm vuoijâđ luándučácáduvâin. Tast, kost tuuvááš mudoi lii, ij lah nuuvt stuorrâ merhâšume. Motomin muoi láán viättám taid peeivijd Hailuoto-suollust, motomin Suomussalmist já motomin vuod Pudasjäävrist. Taan keerdi muoi vuolgijm Taivalkoskin, tärkkilubbooht Inkee-nommâsii siijdân.

Oulu ij lah puásuituálukuávlust, mut liijká ij taarbâš mađhâšiđ kuháskin tavenuortâs Pudasjäävri suundán, ko toh poccuuh jo čuážžuh luodâ alne teikkâ eidu ryettih ton oolâ. Ko muoi enittáim tuvážân, te oorvij. Veikkâ must lii-uv šoddâmpeivi syeinimáánu pelimuddoost, kuás maaŋgah ulmuuh vissâ nabdeh, et talle ličij puoh pyeremus kesišoŋŋâ, te lii jiešalnees viehâ táválâš, et muoi kyeddeen tävirijd siisâ arvešooŋâst já et sehe siste já olgon ij piergii kyevti čuppâpusseerttáá. Taan tove tuuvááš lâi jeegi já láádu alda, nuuvt et mun pesâččim sehe vuoijâđ et luommiđ. Ehidist piäiváš vala oinuustij.

Čuávuváá iiđeed mun lam kuldâlmin seeŋgâst, maht äijih čiärgu já rášuarve suullân pieđgee káátu. Mun lijkkuum arve ropânân, eromâšávt talle ko ij taarbâš muide porgâđgin ko kuldâliđ ton jienâ. Mottoom kooskâst lii kuittâg iiđeedpitá äigi. Talle ko mun lam kavnâm kievkkânist mudágis kiemni, mun piejâm tom helá oolâ. Imâštâllâm váhá, ko mihheen čuovâid ij puálláá, mut nube tááhust mun jiem lah ovdil kiävttám taam helá, nuuvt ete nabdam, et puoh lii vissâ oornigist. Muoi vyerdeen já vyerdeen, jeđe pelikuáimám keksij keččâliđ, tuáimá-uvks kátučuovâ. Na ij tooimâ. Šleđgâ lii potkânâm äijihšooŋâ tiet. Onne muoi iän puurâ suohâd iiđeedpittán, pic leeibi. Iiđeedpitá maŋa muoi keččeen, maggaar tuuváá piirâs lii já mon koolmâs láádu čääci lii. Ko muoi čuážžoon vala ruugâ alne, naaburalmai itá vuoijâmpuvsâiguin. Sust-uv láá šleeđgah potkânâm, tego oro lemin ubâ Inkee siijdâst.

Arve josijduvá mottoom kooskâst, já kuuloold piäiváš päštiškuát. Tääl, nuuvt mun aainâs-uv jurdám, lii pyeri äigi uussâđ luámánijd. Aalgâst mana-uv pyereest, laaddâheh kávnojeh viehâ pyereest já čuoškah iä lah aaibâs nuuvt ennuv ko vistig poollim. Love miinut keččin, eidu ko mun lam peessâm pyereest jiägán já liähtun, arvaa. Forgâ lii taggaar šuáláttâh, et illá uáinám luámánijd. Ko mun viijmâg peesâm maassâd tuvážân, mun lam čoođâ njuoskâm sehe arveest já pivâstuvâst. Nuolâm tuše pihtâsijd jeđe njuškiim láádun. Láddu lii kieŋŋâl já čääci mielâttes koolmâs, mut ton maŋa must lii ennuv vuohâsub orroođ.

Luámáneh

Ehidist muoi tulâstâlleen já sávnoon. Muu ákku suáittá, tuáivut munjin luho šoddâmpiäivásân já vaidâl tast, et ij lah peessâm čoođâ ovdil, ko sun irâttij suáittiđ jo peiviv. Puhelin must lâi kale ubâ ääigi fáárust, mut kieddi ij kustoo ain lamaš.

Čuávuvâš peivi mana suullân siämmáánáál: mun moonâm jiägán čuággiđ luámánijd peivipaštust já puáđám maassâd korrâ arveuávtist. Šoŋŋâ lii tego ulmuuh läävejeh ettâđ Irlandist: Jis jieh lijkkuu šooŋân eidu tääl, te vyerdi vittâ miinut. Talle tot sáttá leđe jo aaibâs nubelágán. Munnust lâi kale taggaar-uv vuávám, et mokkásiččáim vala nube sajan, mut šoŋŋâ mulsâšui ohtânmaanoost, nuuvt et tast ij finnim čielgâs ollágin. Nuuvtpa muoi passijm tuvážân já navdâšáim tuše ráávhust, säävnist, luámánijn, suhâmist, luándust já ijjâmiärhást jeegi alne. Já eidu tain piäiváásuonjârijn, moh paifakkist ittii ovdilgo toh oppeet láppojii.

Koveh: Jasmina Schreck

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Ovtâstum staatâi senatist láá tollum sosiaallii media jođetteijei koijâdâlmeh sosiaallii media vaikuttâsâin nuorâi torvolâšvuotân

Uđđâivemáánu 31. peeivi Ovtâstum staatâi seenaat ađai pajemuu ovdâskode lahâváljukodde koijâdâlâi sosiaallii media vuáháduvâi toimâjođetteijeid. Fáddán lâi vyeliahasij seksuaallâš puástukevttim já ávhástâllâm, mii sosiaallii...

Måneskin puátá vuosmuu tove Suomân

Italialaš rock-muusikjuávkku Måneskin puátá vuosmuu tove Suomân puáttee keesi. Muusikjuávkku láávdást Seinäjokist Provinssi-festivaalist kesimáánu 27. peeivi. Muusikjuávkku lii makkuuttâm keččeid pirrâ maailm, já sii...

Áávus ry viggá orniđ tuárispeln perruid astoäigitooimâ

Ive 2022 keessiv vittâ eeni čokkânii Anarist. Sist puohâin lijjii sämikielâliih párnááh já sij suogârdii vuovijd faallâđ párnáidis astoäigitooimâid sämikielân. Sij meridii vuáđudiđ tađe...

Sambialii irâttâsâst, mii uážui ovdedemiše Suomâst, kavnui pärnipargovyeimi

Sambialii irâttâsâst, mii uážui ovdedemiše Suomâst, kavnui pärnipargovyeimi. Irâttâs omâsteijee Lwenga Mulela mieldi koččâmâš ij lah pärnipargovyeimist tondiet ko párnáid ij lah maksum pälkki....

WWF lii kulluuttâm saimaanuárjoid pessimráávhu lasanem várás

Saimaanuárju lii nuárjušlaajâ, mii iälá tuše Suomâst. Tot lii uáli uhkevuálásâš. Saimaanuárjuh lasaneh kuovâ- teikâ njuhčâmáánust. Nuárjučiivgah šaddeh muotâpiäjust, mon niŋálâs lii kuáivum. Lii...