Suomen Partiolaiset uđđâ toimâjođetteijee lii algâttâm pargoost

Kati Palsanen lii Suomen Partiolaiset uđđâ toimâjođetteijee. Sust lii kuhes hárjánem várdámtooimâst. Sun lii lamaš fáárust várdámtooimâst pärnivuođâ rääjist. Rävisolmožin sun lii uásálistám maŋgáid iävtutátuláid pargoid, já tääl sun lii algâttâm toimâjođetteijen porgemáánu aalgâst.

Maht tuu pargo toimâjođetteijen lii algâm?

”Pargo lii algâm pyereest. Taan pargoost láá mudágávt sehe uđđâ ääših já uápis ääših. Várdám lii tievâ eellimvyeimist, já ennuv tábáhtuvá ubâ ääigi.”

Magareh jurduuh tust láá várdámtooimâ puátteevuođâst?

”Mun halijdiččim, ete vala eenâb párnááh já nuorah finnejeh máhđulâšvuođâ äigiájánâsân. Eromâšávt párnááh já nuorah, kiäh iä lah vala kavnâm jieijâs puđâldâs. Láá meiddei tagareh juávhuh, moh iä lah vala vijđáht fáárust várdámtooimâst, ovdâmerkkân eennâmvärrejeijeepárnááh.”

Kati Palsanen haalijd meid anneeđ huolâ tast, ete várdámtooimâst láá iävtuh toimâđ pirrâ Suomâ. Ohtâ stuorrâ koččâmuš lii, ete maht juávhoid kávnojeh stivrejeijeeh. Eromâšávt tain kuávluin, kost nuorah värrejeh meddâl uápui tiet, taan ääšist sättih leđe stuorrâ háástuh. Suomen Partiolaiset -seervist ferttee smiettâđ čuávdusijd taan čuolmân.

Sust láá jo ideah, ete maht párnááh já nuorah pyehtih uásálistiđ várdámtooimân, veikkâ sii kuávlust ij liččiigin hiäivulâš juávkku. ”Kenski páárnáš teikkâ nuorâ puáhtá uásálistiđ teivâdmáid káidusohtâvuođâ peht. Talle ličij máhđulâš orniđ leirâtooimâ, já leeirâin ličij máhđulâš teivâđ iärásijd já hárjuttâllâđ várdámtááiđuid”, sun smiättá.

Materiaal kielâversioid sun ana tehálâžžân, já Suomen Partiolaiset -servi halijdičij savâstâllâđ páihálij ulmuiguin tast, ete maggaar iše sij tarbâšeh já magarijd materiaalijd kolgâččij jurgâliđ já teddiliđ. Siämmást sun hundâruš tom, ete juksâmvuođâ ferttee smiettâđ já olášuttiđ maaŋgâin taasijn.

”Juksâmvuotân kulá tot, ete iä lah estuuh uásálistiđ. Tot meerhâš ovdâmerkkân, ete hadde lii kuáhtulâš. Lii tergâd siäiluttiđ täsitiädu tai aašij kooskâst.”

Sun tiädut, ete lii tehálâš toohâđ máhđulâžžân várdámtooimâ pirrâ Suomâ. Sun lii tuđâvâš toos, ete uđđâ vyevih uásálistiđ várdámtooimân jo láá. Sämivárdám lii ohtâ ovdâmerkkâ tain.

Kati Palsanen lii uáli jo ilolâš tast, ete Anarist já Avelist láá aktiivliih ulmuuh fáárust várdámtooimâst.

”Mun halijdâm kijtteđ puohâid iävtutátulii pargoost. Iävtutátulij vievâst já áánsust párnááh peesih várdámtooimân fáárun.”

Kove: Kati Palsanen

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Kielâpiervâleh siämmáá káátu vyelni – ávus uuvsah 22.10.2025

Aanaar peivitipšosoojijn viättojii ávus uuvsah koskoho 22.10.2025. Toimâ uđđâ soojijn lii álgám jo vyesimáánust, ko kuohtuuh anarâškielâ kielâpiervâleh, Piervâl já Piäju, värrejii uđđâ soojijd....

Kielâtotkee Konrad Nielsen 150-ive juhle­seminaar Kuovdâ­kiäinust

Säämi ollâškovlâ já Turku ollâopâttâh ornijn kielâtotkee Konrad Nielsen 150-ive juhleseminaar roovvâdmáánu 22.–23. peeivi Kuovdâkiäinust Säämi ollâškoovlâst. Taan ive láá kuullâm 150 ihheed professor...

Louvre-museo Pariisist siirdij jálu­keđgijdis Ranska kuávdáš­paaŋki hoolvin

Ranskalâš media muštâl, et Louvre-museo Pariisist lii sirdám jálukeđgijdis Ranska kuávdášpaaŋki hoolvin pajeláhháá okko tassaaš (19.10.) tábáhtum ruokkâdis rievedem maŋa. Jálukeeđgih sirdojii syele čovgâ...

Rosemary Coogan – uđđâ puolvâ astronaut

Rosemary Coogan lii Euroop komovuotâornijdume ESA majemuu astronautvaljim kuávdáš nommâ: sun lii ohtâ ton vittâsist, kiäh väljejuvvojii ive 2022 álgám eidusii astronautškovliittâsân. Talle ko Rosemary...

Maailm vuossâmuš umesämi­kielâlâš video­spellâ Geävrrie lii almostum

Geävrrie, maailm vuossâmuš videospellâ umesämikielân, lii almostum. Spellâ maainâst sämiruumbust, mii lii kavnum Ranskaast. Kuhháá Säämist meddâl lamaš rumbu lii monâttâm vuoimijdis, já spellee pargon...