Suomen Partiolaiset uđđâ toimâjođetteijee lii algâttâm pargoost

Kati Palsanen lii Suomen Partiolaiset uđđâ toimâjođetteijee. Sust lii kuhes hárjánem várdámtooimâst. Sun lii lamaš fáárust várdámtooimâst pärnivuođâ rääjist. Rävisolmožin sun lii uásálistám maŋgáid iävtutátuláid pargoid, já tääl sun lii algâttâm toimâjođetteijen porgemáánu aalgâst.

Maht tuu pargo toimâjođetteijen lii algâm?

”Pargo lii algâm pyereest. Taan pargoost láá mudágávt sehe uđđâ ääših já uápis ääših. Várdám lii tievâ eellimvyeimist, já ennuv tábáhtuvá ubâ ääigi.”

Magareh jurduuh tust láá várdámtooimâ puátteevuođâst?

”Mun halijdiččim, ete vala eenâb párnááh já nuorah finnejeh máhđulâšvuođâ äigiájánâsân. Eromâšávt párnááh já nuorah, kiäh iä lah vala kavnâm jieijâs puđâldâs. Láá meiddei tagareh juávhuh, moh iä lah vala vijđáht fáárust várdámtooimâst, ovdâmerkkân eennâmvärrejeijeepárnááh.”

Kati Palsanen haalijd meid anneeđ huolâ tast, ete várdámtooimâst láá iävtuh toimâđ pirrâ Suomâ. Ohtâ stuorrâ koččâmuš lii, ete maht juávhoid kávnojeh stivrejeijeeh. Eromâšávt tain kuávluin, kost nuorah värrejeh meddâl uápui tiet, taan ääšist sättih leđe stuorrâ háástuh. Suomen Partiolaiset -seervist ferttee smiettâđ čuávdusijd taan čuolmân.

Sust láá jo ideah, ete maht párnááh já nuorah pyehtih uásálistiđ várdámtooimân, veikkâ sii kuávlust ij liččiigin hiäivulâš juávkku. ”Kenski páárnáš teikkâ nuorâ puáhtá uásálistiđ teivâdmáid káidusohtâvuođâ peht. Talle ličij máhđulâš orniđ leirâtooimâ, já leeirâin ličij máhđulâš teivâđ iärásijd já hárjuttâllâđ várdámtááiđuid”, sun smiättá.

Materiaal kielâversioid sun ana tehálâžžân, já Suomen Partiolaiset -servi halijdičij savâstâllâđ páihálij ulmuiguin tast, ete maggaar iše sij tarbâšeh já magarijd materiaalijd kolgâččij jurgâliđ já teddiliđ. Siämmást sun hundâruš tom, ete juksâmvuođâ ferttee smiettâđ já olášuttiđ maaŋgâin taasijn.

”Juksâmvuotân kulá tot, ete iä lah estuuh uásálistiđ. Tot meerhâš ovdâmerkkân, ete hadde lii kuáhtulâš. Lii tergâd siäiluttiđ täsitiädu tai aašij kooskâst.”

Sun tiädut, ete lii tehálâš toohâđ máhđulâžžân várdámtooimâ pirrâ Suomâ. Sun lii tuđâvâš toos, ete uđđâ vyevih uásálistiđ várdámtooimân jo láá. Sämivárdám lii ohtâ ovdâmerkkâ tain.

Kati Palsanen lii uáli jo ilolâš tast, ete Anarist já Avelist láá aktiivliih ulmuuh fáárust várdámtooimâst.

”Mun halijdâm kijtteđ puohâid iävtutátulii pargoost. Iävtutátulij vievâst já áánsust párnááh peesih várdámtooimân fáárun.”

Kove: Kati Palsanen

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Ive 2025 majemuš Wikipedia-páájá tollui Helsigist

Lovmat olmožid čokkânii čäälliđ anarâškielâlijd Wikipedia-artikkâlijd Helsigân ovddii Maria-pyecceiviäsu pajekiärdán juovlâmáánu 13.–14. peeivi. Nuorâmus pááján uásálistee lâi viiđâihásâš nieidâš. Fáárust lâi ulmui lasseen meiddei...

Hildá Länsman & Tuomas Norvio iävtukkâssân Etno-Emman, Niillas Holmberg kirje vist Runeberg-palhâšumán

Duo Hildá Länsman & Tuomas Norvio lii iävtukkâssân Ive Etno 2025 ‑palhâšumán Emma-gaalast. Duo vuossâmuš skiärru ”Dajan” almostui ive 2025 aalgâst. Hildá Länsman já...

Kávpálâš kuálástem lii lasanâm Aanaar­jäävrist

Luánduriggodâhkuávdáá vorâs raapoort mield kuálástem Aanaarjäävrist lii muttum ennuv majemui 15 ive ääigi. Čielgâ nubástussân lii kávpálii viermikuálástem lasanem já rijjâääigi viermikuálástem kiäppánem. Rijjâääigi...

Euroopliih astro­nauteh peesih uásá­listiđ NASA mánudâš­kirdemáid

Euroop komovuotâornijdume ESA hovdâ Joseph Aschbacher lii almottâm, et ESA lii finnim jieijâs astronautáid kulmâ saje NASA mánudâškirdemáid. Aschbacher tieđettij, et vuosmuu saje finnee...

EU:st kevttui ruttâ tutkâm‑ já ovdedem­paargon paijeel 400 miljard eurod ive 2024

Ive 2024 Euroop union enâmeh kevttii áárvu mield 403,1 miljard eurod tutkâm‑ já ovdedempaargon (research & development, R&D). Loho lii 3,6 prooseent stuárráb ko ive...