Säämi kielâ­kähvi­viäsu lii čokkânâm vuosmuu keerdi taan čoovčâ Avelist

Säämi kielâkähviviäsu lii vuod algâttâm tooimâs taan čoovčâ. Káhvástâlleeh čokkânii keesi maŋa teivâmkuávdáš Ainolast porgemáánu 31. peeivi. Kielâkähviviäsu lii teivâmsaje, mon ulmen lii ovdediđ sämikielâ sárnoi teivâm já sämikielâi oppâm oovtâst. Kielâkähviviste kuosijn ij váilum mihheen: Ainola eemeed Sisko Kiviniemi lâi liäibum piirak já vuoššâm njaalgâ käähvi já teejâ. Taan tove kyesih iä lamaš vala hirmâd ennuv, mut motomeh kuittâg.

Sisko Kiviniemi kuásutmin kähviviste kuosijd

Aanaar kieldâ peeleest uárnejeijen lii toimâm Anne-Marie Kalla. Sun lii meid markkânistám kielâkähviviäsu. Sun muštâl, et tot lii áávus ohtii mánuppaajeest, já Aanaar kieldâ uárnee taan tooimâ. Sun muštâl, et toimâ lii uáivildum sämikielâláid ulmuid. Taat lii uássin sämikielâ kielâkevttimstrategia, mii rahtui Aanaar kieldâst. Anne-Marie muštâl, et tooimâ ennin lii Anna Lumikivi, kote smietâi kielâkähvi­vistetooimâ. Juurdân lii, et jieškote-uv kyessi uážžu kevttiđ jieijâs sämikielâ.

Kielâkähviviäsun pyehtih uásálistiđ puoh kielâsárnooh kielâmáátu tääsist peerusthánnáá, meid algâttelleeh. Tooimân ij taarbâš almottâttâđ muuneeld, já servâđ puáhtá kuás peri ive ääigi.

Sisko Kiviniemi muštâl, et Ainolast uárnejuvvojeh eres-uv tooimah. Ohtân toimân lii ovdâmerkkân kuávdáškievkkânist pááccám purrâmuš jyehim nuuvtá. Ulmuid taat oro-uv lemin teivâdemvyehi, siämmáánáál ko káhvástâlmeh-uv.

Kielâkähviviste tuáimá Ainolast (Petsamontie 9, Avveel) tuorâstuv čuávuvái peivij tijme 13:30–15:30: 28.9. / 26.10. / 30.11. ”Ulmuuh taheh taam tábáhtus”, Anne-Marie illood.

Lasetiäđuid kielâkähvi­viäsu­tooimâst finnee Anne-Mariest: anne-marie.kalla@inari.fi.

Käldee:

– Osallisuuskeskus Ainola (www.inari.fi)

Koveh: Marja-Liisa Olthuis

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Korrâ meccipuáluh pijnedeh Maadâ-Euroop – Virgeomâ­hááh muštotteh: evakuis­tem­miä­rádâs kalga nuáv­dittiđ

Maadâ-Euroop pijnedeh viijđes meccipuáluh maaŋgâ enâmist. Eromâš vädis tile lii Ranskaast já Espanjast, kost koškáduvah, pakkâseh já korrâ piegah láá toohâm časkâdempargoid vädisin. Viijđes...

Vuáládâh­eennâm­liih tuáhtáreh väätih jieijâs äšši­gâš­šáid lase tiäđu šoohân­mist: Maŋgâsist meendu optimis­tisâš uáinu äpit­teem­min šoddâ­mist

Vuáládâhenâmijn šoovâtmân spesialistum tuáhtáreh já gynekologeh väätih aalmuglii tieđettemkampanja, mon ulmen ličij lasettiđ tiäđu šoohânmist já estiđ epirealistlijd vuárdámušâid äpitteemmin šoddâmist. Tuáhtáreh láá čáállám ávus...

MM-jyelgipáálu niäljá­dâs­finaleh láá spellum

MM-jyelgipáálu niäljádâsfinaleh spiällojii syeinimáánu 9.–12. peeivi. Tain kuáhtájii Ranska já Marokko, Espanja já Belgia, Taažâ já Eŋland sehe Argentiina já Sveicci. Pelifinaláid maneh tääl Ranska,...

Ovtâstittum čuoigâm meddâl, ryeš­šiliih maassâd – Aalmugij­koskâsâš olympia­komitea toovâi stuorrâ miärá­dâsâid maje­baargâ

Aalmugijkoskâsii olympiakomitea (AOK) stivrâ čuákkimistij majebaargâ syeinimáánu 7. peeivi. Čuákkimist soppui eereeb iärrás ive 2030 tälviolympialij šlaajâin já ohjelmist. Stivrâ meridij, ete ovtâstittum čuoigâm...

Jyelgipáálu MM-kištoi niäljádâs­finalisteh láá tääl tiäđust – olâttâsah, historjá já täsni­puudah

Jyelgipáálu MM-kištoh láá joođoost. Ovtâstum staatah, Kanada já Meksiko uárnejeh speelâid oovtâst. MM‑kištoid uásálisteh taan tove 48 enâmid, já turnaamist spiällojeh ohtsis 104 spellâd....