Turkki áigu ratifisistiđ Ruotâ Nato-jeessânvuođâ

Nato njunoščällee Jens Stoltenberg teeivâi Ruotâ uáiviminister Ulf Kristerssonáin já Tuurki president Recep Tayyip Erdoğanáin vuossaargâ Vilnaast. Uásipeleh savâstâllii Ruotâ jeessânvuođâst Natost. Stoltenberg toolâi journalistáid tieđettemtilálâšvuođâ vuossargeehid já muštâlij, et Turkki lii lopedâm ratifisistiđ Ruotâ Nato-jeessânvuođâ. Erdoğan lopedij sirdeđ Ruotâ jeessânvuotâääši Tuurki parlamentân nuuvt jotelávt ko máhđulâš.

Ruotâ lii lopedâm aktiivlávt tuárjuđ Tuurki Euroop unionân servâm sehe tullisopâmuš peividem já viisumrijjâvuođâ, čáálá eŋgâlâlâskielâlâš Daily Sabah.

Tukholma meid nonnij Tuurkin, et tot ij tuárju terrorornijdumijd PKK/YPG ige gülenistlii terrorjuávhu Nato-jeessânvuođâ maŋa já et Ankara já Tukholma kooskân huksejuvvoo kyevtipiälálâš torvolâšvuotâmekanism.

Ruotâ uáiviminister Ulf Kristersson lâi tuđâvâš miärádâsân já eeđâi vuossaargâ, et ”taat lii šiev peivi Ruotân”.

Ruotâ maŋa vala Uŋgar kalga ratifisistiđ Ruotâ jeessânvuođâ Naton. Vyerdimist lii, et taat tábáhtuvá jotelávt Tuurki ratifisistem maŋa. Uŋgar olgoašij minister Péter Szijjárttón mield Nato-jeessânvuođâ ratifisistem Uŋgarist lii tuše teknisâš koččâmuš. Uŋgar lii Tuurki lasseen áinoo Nato-eennâm, mii ij lah vala toohâm ratifisistem.

Ovdiláhháá Uŋgar lii almottâm, et tot ratifisist Ruotâ jeessânvuođâ talle ko Turkki lii vaalmâš ratifisistmân.

Käldee:

– Nato-maiden johtajat saapuvat kokouspaikalle (yle.fi)

Kove: Marek Studzinski (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Uđđâ tutkâmuš: Larmâ toovât streesâ čuovjisskálžoid

Čääsivuáláá laarmâ vaikuttâsah merânjomâtteijeid já kuolijd láá tutkum uáli ennuv, mut laarmâ vaikuttâsâin čielgitävtittes elleid ij lah vala ennustkin tiätu. Eskenpalij almostum tutkâmuš vuájui...

Anarâš­kielâ servi uárnee Wiki­pedia-páájá Helsi­gist roovvâd­máánu loo­pâst

Anarâškielâ servi já Wikimedia Suomâ uárnejeh Wikipedia-páájá Helsigist 31.10.–1.11. tijme 9–18. Juurdân lii čäälliđ, tivvoođ já tievâsmittiđ Wikipedia-artikkâlijd, savâstâllâđ Wikipedia-pargoost já siärvustâllâđ anarâškielân. Seervist pääihi...

New Yorkist káátuh láá máálá­jum vielgâ­din jo miljovn nelji­hâš­meet­terid, vâi piirâs já tááluh čuás­kuččii

Maaŋgah korrâ pakkâpajeh keččâlâddii Maadâ- já Koskâ-Euroop moonnâm keesi. Maaŋgâi soojij liegâs lâi paijeel 40 cekkid. Ulâttâs 48,4 °C mittedui syeinimáánu pelimuddoost Sardiniast Italiast. Eellim...

Saturnus maadâ­náápán lii almos­tum jietâ­nâs love­čievâg

Saturnus áimukiärdán lii almostum hirmâd stuorrâ lovečievvâg häämi. Totkeejuávkku muštâlij kávnusist čohčâmáánu aalgâst, já puátuseh almostittojii Science Advances ‑loostâst. Riššoviirdij hammim polvâstielâs jorá Saturnus maadânäävi...

Uđđâ tutkâmuš muštâl lase afriklij oorjij álgupuátimist

Taan keesi aalmugijkoskâsâš totkeejuávkku almostitij tutkâmuš afriklij oorjij álgupuátimist. Tutkâmušâst selvâttui, lii-uv máhđulâš tiettiđ oorjij álgupuáttim tutkâmáin paanij isotoopijd já viärdádâlmáin taid Afrik isotoopáid. ”Ovdil...