Moonnâm tuorâstâh lâi eennâmpáálu mittedemhistorjá lieggâsumos peivi

Ubâ eennâmpáálu liegâsvuotâulâttâs šoodâi syeinimáánu 6. peeivi ađai moonnâm oho tuorâstuv. Ovtâstum staatâi aalmuglâš áimutieđâ lágádâs NCEP mield ubâ eennâmpáálu koskâmiärálâš liegâsvuotâ lâi tuorâstuv 17,23 cekkid. Ovdil taan ive ulâttâs lâi 16,92 cekkid porgemáánust 2016. Eennâmpáálu koskâliegâsvuotâulâttâs ij lah lamaš áinoo pajanâm lieggâsân lahtojeijee ulâttâs taan ive. Cuáŋuimáánust eennâmpáálu meerâi koskâmiärálâš liegâsvuotâ lâi 21,1 cekkid, mii lâi alemus ko kuássin ovdil. Maadânannaam jieŋâkerdi lii meid lamaš moonnâm kesimáánust asettemeb ko kuássin ovdil kesimáánust.

Eennâmpáálu ollâ koskâliegâsvuotâ lii oinum ovdâmerkkân Tave-Amerik já Kiina uáli pakkâ šoŋŋân. Tave-Afrikist láá mittedum masa 50 ceehi liegâsvuođah. Meid Maadânanamist lii lamaš spiekâstâhlávt lieggâ šoŋŋâ ko tobbeen mittedui joba 8,7 ceehi liegâsvuotâ ukrainalii Vernadsky-tutkâmuštoorjâsajattuvâst. Veik saje lii-uv Antarktis njargâenâmist, mii lii ohtâ Maadânannaam lieggâsumosijn soojijn, lii liegâsvuotâ uáli ollâ ko máddáápiäláá pállupeeleest lii koskâtälvi kesimáánust.

Šoŋŋâduv lieggânem lasseen liegâsvuotâulâttâsah čuávuh viehâ vissásávt ENSO:n kočodum epinjuolgâduslâš šoŋŋâtile muttuumist Kuálhismeerâ kuávlust. ENSO eennâmpáálu lieggejeijee muddo ađai nuuvt kočodum El Niño -almoon lii älgimin. El Niño ääigi áimuteedâ vuállán Kuálhismeerâ viestâruásist, mon tiet paasaatpiegah hiäjusmeh já meerâ čäsuáivi liegâsvuotâ paijaan Kuálhismeerâ nuorttâuásist alda peivitäsideijee. Almoon toovvât nubástusâid Kuálhismeerâ kuávlu šooŋân já ovdâmerkkân kyelisalâsij miärán Maadâ-Amerik viestârriddoost. El Niño kiärdu muádi ive kooskâi, já tot lieggee eennâmpáálu koskâmiärálávt.

Käldeeh:

– World registers hottest day ever recorded on July 3 (www.reuters.com)

– Maanantai oli maailmanlaajuisesti mittaushistorian kuumin päivä (yle.fi)

– Kuumempaa kuin koskaan (yle.fi)

Kove: WikiImages (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Jackson 5 -muusikjuávhu Tito Jackson lii jáámmám

Ovdâstumstaatâlâš musikkár Tito Jackson lii jáámmám 70-ihásâžžân. Sun lâi kuálmád Jackson musikkárperruu oovce párnáást. Oovtâst neljijn viljáin Jackie, Jermaine, Marlon já Michael sun vuáđudij...

Lontoost láá šoddâm maijuučiivgah vuosmuu keerdi paijeel 400 ihán

Maijuuh láá maccâm Lontoon. The Ealing Beaver -proojeekt áánsust Lontoost láá šoddâm maijuučiivgah vuosmuu keerdi paijeel 400 ihán. Proojeekt ulmen lii lamaš macâttiđ maijuid vuod urbaanlii...

Ellei oho oppâmateriaaleh láá tääl tiilámnáál

Ellei okko viättoo roovvâdmáánu 4.–10. peeivi. Taan ive fáddán lii "aldaluándu elleeh". Ellei oho várás Suomâ elleisuojâlemservi SEY lii ráhtám oppâmmateriaalijd, moh láá vuávájum...

Tarbâšuvvoo-uv olmooš ain jurgâlempaargon? – Mašineh-uv liččii!

Mun luuhim NOS-loostâst huolâstuttee uđđâsijd: vuáládâheennâmliih jurgâleijeeh kärttih vyelediđ jurgâlemhoodijd, tastko tahojiermi (AI, Artificial Intelligence), lii väldidmin jurgâleijee pargokiedi. Mun jieš lam lamaš huksiimin...

Čevđikäärdih historján – aalmuglâšáánnum luovâttui ovdâskoodán

Čevđikäärdih historján -aalmuglâšáánnum luovâttui ovdâskoodán vuossaargâ čohčâmáánu 9. peeivi. Aalmuglâšáánnum, mon ulmen lii lopâttiđ čevđiellei kärdidem Suomâst, uážui meriääigi räi 102 561 nanodum vuáláčálusid....