Moonnâm tuorâstâh lâi Eennâmpáálu mittedemhistorjá lieggâsumos peivi

Ubâ Eennâmpáálu liegâsvuotâulâttâs šoodâi syeinimáánu 6. peeivi ađai moonnâm oho tuorâstuv. Ovtâstum staatâi áimutiettuu lágádâs NCEP mield ubâ Eennâmpáálu koskâmiärálâš liegâsvuotâ lâi tuorâstuv 17,23 cekkid. Ovdil taan ive ulâttâs lâi 16,92 cekkid porgemáánust 2016. Eennâmpáálu koskâliegâsvuotâulâttâs ij lah lamaš áinoo pajanâm lieggâsân lohtâseijee ulâttâs taan ive. Cuáŋuimáánust meerâi koskâmiärálâš liegâsvuotâ lâi 21,1 cekkid, mii lâi alemus ko kuássin ovdil. Antarktis jieŋâkerdi lii meid lamaš moonnâm kesimáánust asettemeb ko kuássin ovdil kesimáánust.

Eennâmpáálu ollâ koskâliegâsvuotâ lii oinum ovdâmerkkân Tave-Amerik já Kiina uáli pakkâ šoŋŋân. Tave-Afrikist láá mittedum masa 50 ceehi liegâsvuođah. Meid Antarktisist lii lamaš spiekâstuvlávt lieggâ šoŋŋâ ko tobbeen mittedui joba 8,7 ceehi liegâsvuotâ ukrainalii Vernadsky-tutkâmtoorjâsajattuvâst. Veik saje lii-uv Antarktis njargâenâmist, mii lii ohtâ Antarktis lieggâsumos soojijn, lii liegâsvuotâ uáli jo olluv, tastko máddáápiäláá pállupeeleest lii koskâtälvi kesimáánust.

Šoŋŋâduv lieggânem lasseen liegâsvuotâulâttâsah čuávuh viehâ vissásávt ENSOn kočodum epinjuolgâduslâš šoŋŋâtile muttuumist Kuálhismeerâ kuávlust. ENSO lieggejeijee muddo ađai nuuvt kočodum El Niño -almoon lii älgimin. El Niño ääigi áimuteedâ vuállán Kuálhismeerâ viestâruásist, mon tiet paasaatpiegah hiäjusmeh já meerâ čäsuáivi liegâsvuotâ paijaan Kuálhismeerâ nuorttâuásist peeivitäsideijee kuávlust. Almoon toovvât nubástusâid Kuálhismeerâ kuávlu šooŋân já ovdâmerkkân kyelisalâsij miärán Maadâ-Amerik viestârriddoost. El Niño kiärdu muádi ive kooskâi, já tot paajeed Eennâmpáálu koskâliegâsvuođâ.

Käldeeh:

– World registers hottest day ever recorded on July 3 (www.reuters.com)

– Maanantai oli maailmanlaajuisesti mittaushistorian kuumin päivä (yle.fi)

– Kuumempaa kuin koskaan (yle.fi)

Kove: WikiImages (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Mätkiporgâmuš – Uási 3 ađai maht munnuu peerâ selvân kuhes auto­maađ­hijn

Mun lam ovdebáin Mätkiporgâmuš-blogiteevstâin (Uási 1, Uási 2) muštâlâm, ete mii peerâ viättá uáli ennuv ääigi autost. Taan keerdi mun čálám eenâb-uv párnái porgâmušâin. Párnáigijn jotteem...

Merâmääđhih Hailuoton láá páác­cám historján

Keesi aalgâst poođij váhá olâtteijee uuđâs, ete uđđâ maađij Oulunsalo Riutunkari já Hailuoto kieldâ kooskâst valmâštuvá jo kesimáánu loopâst. Ovdil lâi arvâlum, ete tot...

Mij ferttiiččijm väldiđ pirâs­tiettuin huámá­šumán sierâ­lágá­nijd kulttuu­rijd já kielâid

Čällee: Martti Rajamäki Mun lam luuhâm pirâstiettuid ja valmâštum filosofia maisterin. Mun lam aiccâm, ete távjá ulmuuh iä vääldi pirâstiettuin huámášumán sierâlágánijd kulttuurijd. Mun porgim...

Algâkeesi uđđâ lodde­suhâ­puolvâ čalga

Keesi lii puáttám já ton mield láá puáttám meid puohlágáneh tábáhtusah, maid lii ilo čuávvuđ. Jiemge uáivild kulttuurfestivaalijd tâi muorâstâhpiknikijd, peic luándu jieijâs tábáhtuumijd,...

Anarâš aavis toimâttâs­kodde páácá kesi­luámun

Anarâš aavis toimâttâskoddeest álgá kesiluámu. Toimâttâskodde máccá paargon porgemáánu lovváád peeivi. Luámu ääigi Anarâš aavis ij čuávu uđđâsijd, mut tast huolâhánnáá aavis almostit ain uđđâ...