Moonnâm tuorâstâh lâi Eennâmpáálu mittedemhistorjá lieggâsumos peivi

Ubâ Eennâmpáálu liegâsvuotâulâttâs šoodâi syeinimáánu 6. peeivi ađai moonnâm oho tuorâstuv. Ovtâstum staatâi áimutiettuu lágádâs NCEP mield ubâ Eennâmpáálu koskâmiärálâš liegâsvuotâ lâi tuorâstuv 17,23 cekkid. Ovdil taan ive ulâttâs lâi 16,92 cekkid porgemáánust 2016. Eennâmpáálu koskâliegâsvuotâulâttâs ij lah lamaš áinoo pajanâm lieggâsân lohtâseijee ulâttâs taan ive. Cuáŋuimáánust meerâi koskâmiärálâš liegâsvuotâ lâi 21,1 cekkid, mii lâi alemus ko kuássin ovdil. Antarktis jieŋâkerdi lii meid lamaš moonnâm kesimáánust asettemeb ko kuássin ovdil kesimáánust.

Eennâmpáálu ollâ koskâliegâsvuotâ lii oinum ovdâmerkkân Tave-Amerik já Kiina uáli pakkâ šoŋŋân. Tave-Afrikist láá mittedum masa 50 ceehi liegâsvuođah. Meid Antarktisist lii lamaš spiekâstuvlávt lieggâ šoŋŋâ ko tobbeen mittedui joba 8,7 ceehi liegâsvuotâ ukrainalii Vernadsky-tutkâmtoorjâsajattuvâst. Veik saje lii-uv Antarktis njargâenâmist, mii lii ohtâ Antarktis lieggâsumos soojijn, lii liegâsvuotâ uáli jo olluv, tastko máddáápiäláá pállupeeleest lii koskâtälvi kesimáánust.

Šoŋŋâduv lieggânem lasseen liegâsvuotâulâttâsah čuávuh viehâ vissásávt ENSOn kočodum epinjuolgâduslâš šoŋŋâtile muttuumist Kuálhismeerâ kuávlust. ENSO lieggejeijee muddo ađai nuuvt kočodum El Niño -almoon lii älgimin. El Niño ääigi áimuteedâ vuállán Kuálhismeerâ viestâruásist, mon tiet paasaatpiegah hiäjusmeh já meerâ čäsuáivi liegâsvuotâ paijaan Kuálhismeerâ nuorttâuásist peeivitäsideijee kuávlust. Almoon toovvât nubástusâid Kuálhismeerâ kuávlu šooŋân já ovdâmerkkân kyelisalâsij miärán Maadâ-Amerik viestârriddoost. El Niño kiärdu muádi ive kooskâi, já tot paajeed Eennâmpáálu koskâliegâsvuođâ.

Käldeeh:

– World registers hottest day ever recorded on July 3 (www.reuters.com)

– Maanantai oli maailmanlaajuisesti mittaushistorian kuumin päivä (yle.fi)

– Kuumempaa kuin koskaan (yle.fi)

Kove: WikiImages (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Korrâ meccipuáluh pijnedeh Maadâ-Euroop – Virgeomâ­hááh muštotteh: evakuis­tem­miä­rádâs kalga nuáv­dittiđ

Maadâ-Euroop pijnedeh viijđes meccipuáluh maaŋgâ enâmist. Eromâš vädis tile lii Ranskaast já Espanjast, kost koškáduvah, pakkâseh já korrâ piegah láá toohâm časkâdempargoid vädisin. Viijđes...

Vuáládâh­eennâm­liih tuáhtáreh väätih jieijâs äšši­gâš­šáid lase tiäđu šoohân­mist: Maŋgâsist meendu optimis­tisâš uáinu äpit­teem­min šoddâ­mist

Vuáládâhenâmijn šoovâtmân spesialistum tuáhtáreh já gynekologeh väätih aalmuglii tieđettemkampanja, mon ulmen ličij lasettiđ tiäđu šoohânmist já estiđ epirealistlijd vuárdámušâid äpitteemmin šoddâmist. Tuáhtáreh láá čáállám ávus...

MM-jyelgipáálu niäljá­dâs­finaleh láá spellum

MM-jyelgipáálu niäljádâsfinaleh spiällojii syeinimáánu 9.–12. peeivi. Tain kuáhtájii Ranska já Marokko, Espanja já Belgia, Taažâ já Eŋland sehe Argentiina já Sveicci. Pelifinaláid maneh tääl Ranska,...

Ovtâstittum čuoigâm meddâl, ryeš­šiliih maassâd – Aalmugij­koskâsâš olympia­komitea toovâi stuorrâ miärá­dâsâid maje­baargâ

Aalmugijkoskâsii olympiakomitea (AOK) stivrâ čuákkimistij majebaargâ syeinimáánu 7. peeivi. Čuákkimist soppui eereeb iärrás ive 2030 tälviolympialij šlaajâin já ohjelmist. Stivrâ meridij, ete ovtâstittum čuoigâm...

Jyelgipáálu MM-kištoi niäljádâs­finalisteh láá tääl tiäđust – olâttâsah, historjá já täsni­puudah

Jyelgipáálu MM-kištoh láá joođoost. Ovtâstum staatah, Kanada já Meksiko uárnejeh speelâid oovtâst. MM‑kištoid uásálisteh taan tove 48 enâmid, já turnaamist spiällojeh ohtsis 104 spellâd....