Ubâ eennâmpáálu liegâsvuotâulâttâs šoodâi syeinimáánu 6. peeivi ađai moonnâm oho tuorâstuv. Ovtâstum staatâi áimutiettuu lágádâs NCEP mield ubâ eennâmpáálu koskâmiärálâš liegâsvuotâ lâi tuorâstuv 17,23 cekkid. Ovdil taan ive ulâttâs lâi 16,92 cekkid porgemáánust 2016. Eennâmpáálu koskâliegâsvuotâulâttâs ij lah lamaš áinoo pajanâm lieggâsân lohtâseijee ulâttâs taan ive. Cuáŋuimáánust meerâi koskâmiärálâš liegâsvuotâ lâi 21,1 cekkid, mii lâi alemus ko kuássin ovdil. Antarktis jieŋâkerdi lii meid lamaš moonnâm kesimáánust asettemeb ko kuássin ovdil kesimáánust.
Eennâmpáálu ollâ koskâliegâsvuotâ lii oinum ovdâmerkkân Tave-Amerik já Kiina uáli pakkâ šoŋŋân. Tave-Afrikist láá mittedum masa 50 ceehi liegâsvuođah. Meid Antarktisist lii lamaš spiekâstuvlávt lieggâ šoŋŋâ ko tobbeen mittedui joba 8,7 ceehi liegâsvuotâ ukrainalii Vernadsky-tutkâmtoorjâsajattuvâst. Veik saje lii-uv Antarktis njargâenâmist, mii lii ohtâ Antarktis lieggâsumos soojijn, lii liegâsvuotâ uáli jo olluv, tastko máddáápiäláá pállupeeleest lii koskâtälvi kesimáánust.
Šoŋŋâduv lieggânem lasseen liegâsvuotâulâttâsah čuávuh viehâ vissásávt ENSOn kočodum epinjuolgâduslâš šoŋŋâtile muttuumist Kuálhismeerâ kuávlust. ENSO lieggejeijee muddo ađai nuuvt kočodum El Niño -almoon lii älgimin. El Niño ääigi áimuteedâ vuállán Kuálhismeerâ viestâruásist, mon tiet paasaatpiegah hiäjusmeh já meerâ čäsuáivi liegâsvuotâ paijaan Kuálhismeerâ nuorttâuásist peeivitäsideijee kuávlust. Almoon toovvât nubástusâid Kuálhismeerâ kuávlu šooŋân já ovdâmerkkân kyelisalâsij miärán Maadâ-Amerik viestârriddoost. El Niño kiärdu muádi ive kooskâi, já tot paajeed eennâmpáálu koskâliegâsvuođâ.
Käldeeh:
– World registers hottest day ever recorded on July 3 (www.reuters.com)
– Maanantai oli maailmanlaajuisesti mittaushistorian kuumin päivä (yle.fi)
– Kuumempaa kuin koskaan (yle.fi)
Kove: WikiImages (Pixabay)