Jonsahpeeivi manojotolâh tiävdá maađij Laapi kuávlust tuorâstuv

Poolis tieđeet, et tot áigu kocceeđ jonsahpeeivi jotoluv sehe maađij já čääsi alne. Poolis vuárdá, et Maadâ-Suomâst Laapin puáttee jonsahpeivijotolâh lii rávhálub ko eres luámuaigij jotolâh. Ton saajeest jotolâh Laapi eennâmkode siste lassaan maaŋgâkiärdásâžžân. Maccâmjotolâh tábáhtuvá pasepeeivi toi jonsahpeiviviettei uásild, kiäh iä juáđhi luámui viettim.

Laapi poolislágádâs jotolâhohtâduv komisario Mika Grönroos tieđeet poolis nettisiijđoin, et poolis kocá eromâšávt vyeijei vyeijimsävrivuođâ, vyeijimvyevi já liävtu. Poolis kocá meid kesitupeluodâin, čääsi alne já astoäigisojij aldasijn.

Jotolâhân virkkun já huáputtáá

Poolis rävvee jotoluvâst jotteid nettisijđoinis já tuáivu, et jotolâhân vyelgidijn vyeijee ličij virkkuu ige sun anaččii huápu. Poolis muštoot, et maaŋgâs vyeijileh kesitupán pargopeeivi maŋa, kuás virkkuus vyeijee lasseen lii pyeri väldiđ huámášumán almolii máášu, väridiđ tuárvi ääigi vyejimân já toollâđ puudâid. Motomeh maađijkevtteeh liijká aneh huápu, já tot läävee oinuđ lijgeliähtun já varâlijn lappâdvyejimijn.

Poolis muštoot, et ellein várutteijee jotolâhkoolbâid kalga meid väldiđ tuođâst. Veikâ ijâttes iijâ ääigi piäiváš ij lyeštigin, te poccuuh já soorvah láá maŋgii huámmášmettumeh, ko toh čuážudeh oovtsaajeest. Torvokooskâ toollâm ovdebáá vyeijimniävun addel reagistemääigi meid talle, ko vyeijee kuáhtáá ellein, komisario Grönroos muštoot.

Suomâst jonsahpeeivi ääigi láá táválávt tábáhtum viärráás oohtânpeeškitmeh jotoluvâst já meid luhottesvuođah čääsi alne. Jonsahpeeivi ääigi meid alkohol kevttim uáinoo jotoluvâst.

”Jis vááldáh te jieh vyeje, jis vuájáh te jieh vääldi” – maaŋgâid luuvijd iivijd tassaaš jotolâhkampanjast šoddâm ettâmvyehi lii ain tuotâ. Taat siämmáš kuáská meid čäcijotolâhân, komisario Grönroos čielgee.

Poolis kocá čääsi alne jonsahpeeivi

Vuojâččem čääsi alne kulá syemmilii jonsahpiäiván. Čääsi oolâ vyelgein poolis tuáivu máášu já jiermi.

Jotolâhjuávhu njunoškonstaabel Jarkko Rytilahti tiädut kärbiskulttuurist kááijumliijvâi já eres vattum tarbâšij fáárust anneem. Kuávlu tubdâmuš já tiätu ton riiskâin lii tehelâš. Jis ij tuubdâ kuávlu, te lii pyeri kevttiđ navigistempiergâs.

Puhelin akku kolgâččij leđe tievâ já puhelin syeijejum njuoskâmist, nuuvt et táárbu mield puáhtá suáittiđ iše já muštâliđ, kost kuás-uv lii joođoost čääsi alne. Kárbáin teikâ čäcijettijn vyeijim ij uážu leđe varâlâš ige hettiđ eres čääsi alne jotteid teikâ kesituvij ässeid, njunoškonstaabel Rytilahti muštoot.

Uđđâsis loopâst Laapi poolis tuáivut puohháid torvolii määđhi jonsahpeivijotoluvâst já šiev jonsahpeeivi.

Käldee:

– Juhannuksen menoliikenne valtaa Lapin tiet torstaina (poliisi.fi)

Kove: Tapani Hellman (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Taažâ ruvnâprinses Mette-Maritân lii tohhum kepis­sirdem

Taažâ ruvnâprinses Mette-Maritân lii tohhum kepissirdem, já čuopâdâs lii luhostum pyereest, almoot Taažâ kunâgâsviste koskoho tiäđáttâsâstis. Mette-Marit čuopâdui Oslo ollâopâttâhlii pyecceiviäsust Rikshospitaletist, já taan...

Brasilia arvemeecij čuop­pâmeh kiäp­pánii tijmá

Arvemeecij čuoppâmeh Brasiliast kiäppánii tijmá čielgâsávt. Čuoppâmeh láá tääl ucemuu täsistis ive 2019 maŋa, muštâl mittedemornijdume MapBiomas, mii lii kárttám meecijd ive 2019 rääjist. MapBiomas...

Tanska looppât šoovij kirur­gisijd kastraa­tioid ive 2030, Suomâ ij valagin

Tanska áigu luoppâđ šoovij kirurgisijn kastraatioin ive 2030 aalgâ rääjist. Kirurgisii kastraatio sajan puátá immunokastraatio ađai kastraatio puáhuttâsâiguin, moh estih oresšave suhâjuátkimahan šoddâm. Tanska lii...

Tiäđualmostittem staatâ­palhâ­šumeh 2026 láá juohhum – Finnejeijen eereeb iärrás syem­miliih wiki­pedisteh sehe Sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdât­tâm­komis­sio komis­saareh

Tieđâ- já kulttuurminister Mari-Leena Talvitie juovij ive 2026 tiäđualmostittem staatâpalhâšuumijd kesimáánu 8. peeivi Oulu kaavpugtáálust. Palhâšumeh mieđettuvvojii ohtsis čiččâm. – Tiäđualmostittem lii demokratia kuávdáš vuáđu....

Saara Keskitalo lii kaččâm Suomâ ulâttâs huáppu­eestâ­kaččâmist

Almosvalastellee Saara Keskitalo kaačâi 100 meetter eestâkaččâmist uđđâ Suomâ ulâttâssân 12,64 jieht koskoho Lahti GP‑kištoin. Kaččâmist suu išedij 0,7 seekunt mietipieggâ. Ovdebáš Suomâ ulâttâs...