Aasia maadâ­nuorttâ­uásist kávnojii 380 uđđâ šaddo- já elleešlaaijâd

Iivij 2021 já 2022 totkeeh kavnii 380 uđđâ šaddo- já elleešlaaijâd Aasia maadânuorttâuásist Mekongjuuvâ kuávlust, muštâl WWF-siäđus vorâs raapoortstis. Šlaajâi juávhust láá 290 šaddod, 19 kyellid, 24 cuábuielled, 46 kašmârdeijed já ohtâ njomâtteijee. Uási tain šlaajâin kávnojii jo muáddilov ihheed tassaaš, mut eskin uđđâ teknologia peht lâi máhđulâš tuođâštiđ, et toh tuođâi láá uđđâ šlaajah.

Kieskâd kavnum šlaajâi juávhust lii ovdâmerkkân härvinâš šaddošlaajâ Impatiens subfalcata, mii kavnui Laosist. Puoh kulmâlov taan šlaajâ šaddod, moh kávnojii, šaddeh siämmáá saajeest, Tad Seua korže seeinijn 1 147 meetterid meerâ čäsuáivi paajaabeln. Totkeeh kavnii meid uđđâ inkivááršlaajâ Curcuma stahlianthoides. Taat šlaajâ šadda tuše Thaieennâm tavenuorttâuásist. Šado leevâtmist išedeh kuuđhah, moh kyeddih ton siemânijd eres soojijd.

Kambodžast kavnui tažâligšlaajâ Calotes goetzi. Taat šlaajâ cogâdât molsomáin liškeivnees. Nubbe tažâligšlaajâ, Subdoluseps vietnamensis, vist paattâr piäđuid já joba tuulâ kuáivudâtmáin čunnui siisâ. Tot kavnui Maadâ-Vietnamist já iälust tuše tobbeen.

Vietnamist, Thaienâmist, Laosist, Kambodžast já Myanmarist leijee Mekongjuuvâ kuávlu luándu kulá maailm maaŋgâhámásumosáid paihijd, mut tot lii meid čuuvtij aštum. Luándu maaŋgâhámásâšvuođâ uhkedeh meccičuoppâmeh, luoddâhaavah, puáđui huksim, nyeskidem já vildâellei lavâttes kavpâšem. Mecci kiäppán kuávlust eromâš jotelávt, já maaŋgah šlaajah sättih lappuđ ovdil ko toh kiergâneh ubâ kavnuđgin.

”Taah oskomettum šlaajah láá ciävzám já ovdánâm Mekongjuuvâ kuávlust miljovnij iivij ääigi. Toh iälustii tääbbin jo kuhháá ovdil ulmuu. Mij ferttip porgâđ puoh, vâi pyehtip orostittiđ suhâjäämmim, mii taid áštá”, muštâl WWF-siättus Mekongjuuvâ kuávlu páihálii vildâelleeohjelm hovdâ K. Yoganand.

Käldeeh:

Väriä vaihtava lisko ja sammaliin sulautuva sammakko – Kaakkois-Aasiasta löytyi lähes 400 uutta lajia (wwf.fi)

New Species Discoveries in the Greater Mekong Region 2021 & 2022 (asiapacific.panda.org)

Tältä näyttää kambodžalainen lisko, joka puolustautuu vaihtamalla väriä – Kaakkois-Aasiasta löydettiin liki 400 uutta lajia (yle.fi)

Kove: Bishnu Sarangi (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Indiast lii pieijum joton maailm stuár­ráámus olmooš­viehâ­reki­nistem

India lii algâttâm maailm stuárráámuu olmoošviehârekinistem cuáŋuimáánu vuosmuu peeivi. Toos láá uásálistmin paijeel kulmâ miljovn virgeolmožid. Taat rekinistem lii meid korrâ logistisâš hástu. Ovdebâš rekinistem...

Artemis II ‑mánudâškirdem paččui cuáŋuimáánu 1. peeivi – NASA vuolgâttij historjálii tábáhtus njuálgu­vuolgât­tâssân

NASA lii pááččám mánudâšrakkeet máátkán cuáŋuimáánu vuosmuu peeivi tijme 18.35.12 EDT ađai tijme 01.35.12 Suomâ ääigi cuáŋuimáánu nube peeivi. Pääččim tábáhtui Floridast Kennedy Space...

Tutkâmuš: Lieđi­kovjâ­painâ­šuumeest lii ohtâ­vuotâ paje­uáppee­iskosij puátu­sáid

Oulu ollâopâttuv tutkâmuš lii kavnâttâm, ete lieđikovjâpainâšume lii ohtâvuođâst hiäjub pajeuáppeeiskosij puátusáid. Ááimu lieđikovjânalliisvuođâ vaikuttâs uáinoo eromâšávt matemaattisijn amnâsijn, tego fysikist já kemiast. Tutkâmušâst čuovvui...

Mikkâl Morottaja já Ailu Valle lává vuáittám Áillohâš-palhâšume

Sámi Grand Prix uárnejui lávurduv njuhčâmáánu 28. peeivi Kuovdâkiäinust Báktehárji-maaŋgâtoimâhaalâst. Ton ohtâvuođâst juohhui ihásâš Áillohâš-palhâšume, mii mieđettui vuosmuu tove kuáhtásân: Mikkâl Morottajan ađai Amocân...

Vuosâiše­kurssâ Avelist

Mun jiem lah kuássin puáhtám rammuđ jieččân vuosâišetáiđuigijn. Nuuvtpa ko Aanaar kieldâ ornij vuosâišeškovlim, meridim almottâttâđ fáárun, já nuuvt te meid peessim. Kurssâ uárnejui...