Aasia maadâ­nuorttâ­uásist kávnojii 380 uđđâ šaddo- já elleešlaaijâd

Iivij 2021 já 2022 totkeeh kavnii 380 uđđâ šaddo- já elleešlaaijâd Aasia maadânuorttâuásist Mekongjuuvâ kuávlust, muštâl WWF-siäđus vorâs raapoortstis. Šlaajâi juávhust láá 290 šaddod, 19 kyellid, 24 cuábuielled, 46 kašmârdeijed já ohtâ njomâtteijee. Uási tain šlaajâin kávnojii jo muáddilov ihheed tassaaš, mut eskin uđđâ teknologia peht lâi máhđulâš tuođâštiđ, et toh tuođâi láá uđđâ šlaajah.

Kieskâd kavnum šlaajâi juávhust lii ovdâmerkkân härvinâš šaddošlaajâ Impatiens subfalcata, mii kavnui Laosist. Puoh kulmâlov taan šlaajâ šaddod, moh kávnojii, šaddeh siämmáá saajeest, Tad Seua korže seeinijn 1 147 meetterid meerâ čäsuáivi paajaabeln. Totkeeh kavnii meid uđđâ inkivááršlaajâ Curcuma stahlianthoides. Taat šlaajâ šadda tuše Thaieennâm tavenuorttâuásist. Šado leevâtmist išedeh kuuđhah, moh kyeddih ton siemânijd eres soojijd.

Kambodžast kavnui tažâligšlaajâ Calotes goetzi. Taat šlaajâ cogâdât molsomáin liškeivnees. Nubbe tažâligšlaajâ, Subdoluseps vietnamensis, vist paattâr piäđuid já joba tuulâ kuáivudâtmáin čunnui siisâ. Tot kavnui Maadâ-Vietnamist já iälust tuše tobbeen.

Vietnamist, Thaienâmist, Laosist, Kambodžast já Myanmarist leijee Mekongjuuvâ kuávlu luándu kulá maailm maaŋgâhámásumosáid paihijd, mut tot lii meid čuuvtij aštum. Luándu maaŋgâhámásâšvuođâ uhkedeh meccičuoppâmeh, luoddâhaavah, puáđui huksim, nyeskidem já vildâellei lavâttes kavpâšem. Mecci kiäppán kuávlust eromâš jotelávt, já maaŋgah šlaajah sättih lappuđ ovdil ko toh kiergâneh ubâ kavnuđgin.

”Taah oskomettum šlaajah láá ciävzám já ovdánâm Mekongjuuvâ kuávlust miljovnij iivij ääigi. Toh iälustii tääbbin jo kuhháá ovdil ulmuu. Mij ferttip porgâđ puoh, vâi pyehtip orostittiđ suhâjäämmim, mii taid áštá”, muštâl WWF-siättus Mekongjuuvâ kuávlu páihálii vildâelleeohjelm hovdâ K. Yoganand.

Käldeeh:

– Väriä vaihtava lisko ja sammaliin sulautuva sammakko – Kaakkois-Aasiasta löytyi lähes 400 uutta lajia (wwf.fi)

– New Species Discoveries in the Greater Mekong Region 2021 & 2022 (asiapacific.panda.org)

– Tältä näyttää kambodžalainen lisko, joka puolustautuu vaihtamalla väriä – Kaakkois-Aasiasta löydettiin liki 400 uutta lajia (yle.fi)

Kove: Bishnu Sarangi (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Anarâš­kielâ servi uárnee Wiki­pedia-páájá Helsi­gist roovvâd­máánu loo­pâst

Anarâškielâ servi já Wikimedia Suomâ uárnejeh Wikipedia-páájá Helsigist 31.10.–1.11. tijme 9–18. Juurdân lii čäälliđ, tivvoođ já tievâsmittiđ Wikipedia-artikkâlijd, savâstâllâđ Wikipedia-pargoost já siärvustâllâđ anarâškielân. Seervist pääihi...

New Yorkist káátuh láá máálá­jum vielgâ­din jo miljovn nelji­hâš­meet­terid, vâi piirâs já tááluh čuás­kuččii

Maaŋgah korrâ pakkâpajeh keččâlâddii Maadâ- já Koskâ-Euroop moonnâm keesi. Maaŋgâi soojij liegâs lâi paijeel 40 cekkid. Ulâttâs 48,4 °C mittedui syeinimáánu pelimuddoost Sardiniast Italiast. Eellim...

Saturnus maadâ­náápán lii almos­tum jietâ­nâs love­čievâg

Saturnus áimukiärdán lii almostum hirmâd stuorrâ lovečievvâg häämi. Totkeejuávkku muštâlij kávnusist čohčâmáánu aalgâst, já puátuseh almostittojii Science Advances ‑loostâst. Riššoviirdij hammim polvâstielâs jorá Saturnus maadânäävi...

Uđđâ tutkâmuš muštâl lase afriklij oorjij álgupuátimist

Taan keesi aalmugijkoskâsâš totkeejuávkku almostitij tutkâmuš afriklij oorjij álgupuátimist. Tutkâmušâst selvâttui, lii-uv máhđulâš tiettiđ oorjij álgupuáttim tutkâmáin paanij isotoopijd já viärdádâlmáin taid Afrik isotoopáid. ”Ovdil...

OpenAI taho­jiermi lii máhđu­lávt čuávdám oovtâ váddá­sumos mate­maat­lijn čuol­mâin ubâ maail­mist

Tahojiermifinnodâh OpenAI iätá, ete ton totkeeh láá čuávdám tahojiermimallijn oovtâ matematik stuárráámuin čuolmâin. OpenAI mield toos monnii 88 tijmed, já toos kiävttojii nyevt 10 000...