Aasia maadâ­nuorttâ­uásist kávnojii 380 uđđâ šaddo- já elleešlaaijâd

Iivij 2021 já 2022 totkeeh kavnii 380 uđđâ šaddo- já elleešlaaijâd Aasia maadânuorttâuásist Mekongjuuvâ kuávlust, muštâl WWF-siäđus vorâs raapoortstis. Šlaajâi juávhust láá 290 šaddod, 19 kyellid, 24 cuábuielled, 46 kašmârdeijed já ohtâ njomâtteijee. Uási tain šlaajâin kávnojii jo muáddilov ihheed tassaaš, mut eskin uđđâ teknologia peht lâi máhđulâš tuođâštiđ, et toh tuođâi láá uđđâ šlaajah.

Kieskâd kavnum šlaajâi juávhust lii ovdâmerkkân härvinâš šaddošlaajâ Impatiens subfalcata, mii kavnui Laosist. Puoh kulmâlov taan šlaajâ šaddod, moh kávnojii, šaddeh siämmáá saajeest, Tad Seua korže seeinijn 1 147 meetterid meerâ čäsuáivi paajaabeln. Totkeeh kavnii meid uđđâ inkivááršlaajâ Curcuma stahlianthoides. Taat šlaajâ šadda tuše Thaieennâm tavenuorttâuásist. Šado leevâtmist išedeh kuuđhah, moh kyeddih ton siemânijd eres soojijd.

Kambodžast kavnui tažâligšlaajâ Calotes goetzi. Taat šlaajâ cogâdât molsomáin liškeivnees. Nubbe tažâligšlaajâ, Subdoluseps vietnamensis, vist paattâr piäđuid já joba tuulâ kuáivudâtmáin čunnui siisâ. Tot kavnui Maadâ-Vietnamist já iälust tuše tobbeen.

Vietnamist, Thaienâmist, Laosist, Kambodžast já Myanmarist leijee Mekongjuuvâ kuávlu luándu kulá maailm maaŋgâhámásumosáid paihijd, mut tot lii meid čuuvtij aštum. Luándu maaŋgâhámásâšvuođâ uhkedeh meccičuoppâmeh, luoddâhaavah, puáđui huksim, nyeskidem já vildâellei lavâttes kavpâšem. Mecci kiäppán kuávlust eromâš jotelávt, já maaŋgah šlaajah sättih lappuđ ovdil ko toh kiergâneh ubâ kavnuđgin.

”Taah oskomettum šlaajah láá ciävzám já ovdánâm Mekongjuuvâ kuávlust miljovnij iivij ääigi. Toh iälustii tääbbin jo kuhháá ovdil ulmuu. Mij ferttip porgâđ puoh, vâi pyehtip orostittiđ suhâjäämmim, mii taid áštá”, muštâl WWF-siättus Mekongjuuvâ kuávlu páihálii vildâelleeohjelm hovdâ K. Yoganand.

Käldeeh:

Väriä vaihtava lisko ja sammaliin sulautuva sammakko – Kaakkois-Aasiasta löytyi lähes 400 uutta lajia (wwf.fi)

New Species Discoveries in the Greater Mekong Region 2021 & 2022 (asiapacific.panda.org)

Tältä näyttää kambodžalainen lisko, joka puolustautuu vaihtamalla väriä – Kaakkois-Aasiasta löydettiin liki 400 uutta lajia (yle.fi)

Kove: Bishnu Sarangi (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Vuáládâh­eennâm­liih tuáhtáreh väätih jieijâs äšši­gâš­šáid lase tiäđu šoohân­mist: Maŋgâsist meendu optimis­tisâš uáinu äpit­teem­min šoddâ­mist

Vuáládâhenâmijn šoovâtmân spesialistum tuáhtáreh já gynekologeh väätih aalmuglii tieđettemkampanja, mon ulmen ličij lasettiđ tiäđu šoohânmist já estiđ epirealistlijd vuárdámušâid äpitteemmin šoddâmist. Tuáhtáreh láá čáállám ávus...

MM-jyelgipáálu niäljá­dâs­finaleh láá spellum

MM-jyelgipáálu niäljádâsfinaleh spiällojii syeinimáánu 9.–12. peeivi. Tain kuáhtájii Ranska já Marokko, Espanja já Belgia, Taažâ já Eŋland sehe Argentiina já Sveicci. Pelifinaláid maneh tääl Ranska,...

Ovtâstittum čuoigâm meddâl, ryeš­šiliih maassâd – Aalmugij­koskâsâš olympia­komitea toovâi stuorrâ miärá­dâsâid maje­baargâ

Aalmugijkoskâsii olympiakomitea (AOK) stivrâ čuákkimistij majebaargâ syeinimáánu 7. peeivi. Čuákkimist soppui eereeb iärrás ive 2030 tälviolympialij šlaajâin já ohjelmist. Stivrâ meridij, ete ovtâstittum čuoigâm...

Jyelgipáálu MM-kištoi niäljádâs­finalisteh láá tääl tiäđust – olâttâsah, historjá já täsni­puudah

Jyelgipáálu MM-kištoh láá joođoost. Ovtâstum staatah, Kanada já Meksiko uárnejeh speelâid oovtâst. MM‑kištoid uásálisteh taan tove 48 enâmid, já turnaamist spiällojeh ohtsis 104 spellâd....

Pittáámsämmilii kielâ já kulttuur kuhes­áigásâš paijeen­tuállee Knut Sivertsen lii jáámmám

Pittáámsämmilâš Knut Harry Sivertsen (š. 26.9.1941) jaamij syeinimáánu vuosmuu peeivi 2026 aldaaš ulmuidis kooskâst kuhháá jotkum puácuvuođâ keežild. Návt muštâl jäämmimalmottâs, mii almostui Avisa Nordland...