Rooboot lii vuáittám pelimaraton Pekingist

NOS čáálá tast, maht humanoidrooboot lii vuáittám pelimaraton Pekingist já lamaš jotelub ko olmooš kuássin. Pekingist uárnejum kišto lâi uási uđđâ tábáhtusâst, mast roboteh kištottâlleh koskânis siämmáá ääigi ko ulmuuh-uv siämmáá määđhi vuáitust. Ulmuu já rooboot oohtânpeeškitmeh iästojii toin naalijn, et kuohtuuh juávhuh kaččii sierâ pálgá mield.

Vala ihe tassaaš jotelis ääigi juksâm pelimaratonist oroi robotân vädisin. Mut majemuu ive ääigi roobootteknologia lii čuuvtij ovdánâm, já tääl tile lii nubbe. Vyeittee rooboot, mon huksejeijee lii kiinalâš jiermipuhelinpuovtâdeijee Honor, kaačâi 21 kilomeetter määđhi 50 minutist já 26 sekuntist. Ulmuin pelimaraton ulâttâs lii ugandalii käččest Jacob Kiplimost, kote kaačâi ulâttâsâs Lissabonist njuhčâmáánust 2026 ááigán 57 minuttid 20 sekuntid.

Tijmá robotijn lijjii stuorrâ vädisvuođah kaččâmist. Toh illá kostii vyelgimân, já iänááš roboteh iä peessâm moolâ räi. Jotelumos rooboot kaačâi talle pelimaraton ááigán 2 tiijme 40 minuttid. Taan tove paijeel 100 robotid uásálistii kiišton, já iänááš roboteh pessii moolân suullân siämmáá ääigist ko ulmui kaččâm pyeremuuh ääigih láá kuássin lamaš.

Kištoh iä kuittâg moonnâm aaibâs vädisvuođâittáá. Motomeh roboteh šnukkáristii vyelgimist teikâ kaččii estui njeigâ. Meiddei vyeittee rooboot tarbâšij iše eidu ovdil moolâ, tastko tot kaačâi korrâ liävttoin cegâttum ääiđi njeigâ já roovâi toos.

Uárnejeijee mield suullân 40 prosentid robotijn juttii jiečânávt, já loopâid koolgâi stivriđ kukkeláá. Keččeeh lijjii čuuvtij olâttum robotij čáittusijn. Taat lâi kuittâg vuosmuš kerdi ko roboteh vyeittih ulmuin. Kihheen ij lam taam vuárdám.

Taat kišto lohtâs toos, et Kiina haalijd olssis njunošroolâ ovdánâm teknologiast. Staatâ tuárju taam sektor stivriimáin já investistmáin. Roboteh já toi eromâš ovdánem uáinojii jo ovdláhháá taan ive staatâ mediast CCTV:st, ko toh puáhtojii oovdân uđđâvuođâgaalast.

Veikâ keevâtliih heiviittâsah robotij pyereedmist láá vala joođoost, te Peking lii čáittám, mon čuuvtij teknologia ovdán. Äššitobdeeh láá ton mielâst, et nuuvt kočodum humanoidrobotijn, moh olgohäämis já liihâdmij tááhust láá ulmuu nálásiih, puáhtá puátteevuođâst leđe roolâ ovdâmerkkân varâlii pargoost já fyysisávt korrâ pargoost.

Käldee:
Robot wint halve marathon in Peking, sneller dan menselijk record (nos.nl)

Kove: maxmann (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Toimâtteijen suomâ­miäštár­kištoin Anarist: pasepeivi 12.4.2026

Majemuš kištopeivi lii älgimin. Vuárust láá nisonij 30 kilomeetter já almai 50 kilomeetter kunâgâsmääđhih ärbivuáválijn stijláin Aanaar Juvduuväärist. Stelliittâs lii herskulâš. Almai 50 kilomeetter...

THL: Alkohol juvâstâh­vyebdim- já pođos­kulâttem Suomâst kiäp­pánij oppeet ive 2025

Suomâst statistisávt merkkejum kulâttem vuáđuld alkohol kevttim lii ain kiäppánâm, muštâl Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lágádâs THL. Ive 2025 statistisávt merkkejum kulâttem lâi koskâmiärálávt suullân...

Suomâ ovdâskodde hilgoi aalmug­lâš­áánnum ellei vuoigâd­vuođâi čälimist vuáđu­laahân

Suomâ ovdâskodde hilgoi aalmuglâšáánnum ellei vuoigâdvuođâi lasseetmist Suomâ vuáđulaahân vyesimáánu 27. peeivi jienâstmist. Ánumist iävtuttui, ete vuáđulaahân čalluuččij uđđâ loho, mast kieđâvuššuuččii eres lasseen...

Tutkâmtiervuođah Fär­suolluin: Annika Pasanen joođeet­škuát uđđâ proojeekt Säämi ollâ­škoovlâst

Sahhiittâlâm Säämi ollâškoovlâ säämi sosiolingvistiik professor Annika Pasasii UArctic-kongresist Färsuolluin. Annikast láá kuhháá lamaš kyehti nahhaar: vistig-uv sun lii halijdâm peessâđ Aoteaoran já meid Färsuolluid....

Suomâ lii jieŋâ­skiäru maailm­miäštár – Taažân histor­jálâš pronssi

Suomâ vuoitij Sveeici 1–0 jotkâääigi jieŋâskiäru MM‑finalist. Fiinaalspellâ aalgij pasepeeivi tijme 21.20 Suomâ ääigi, já vuáittumoolâ šoodâi eidu koskâiijâ maŋa. MM‑kolle lii Suomân viiđâd. Suomâ sáŋgárin...