Rooboot lii vuáittám pelimaraton Pekingist

NOS čáálá tast, maht humanoidrooboot lii vuáittám pelimaraton Pekingist já lamaš jotelub ko olmooš kuássin. Pekingist uárnejum kišto lâi uási uđđâ tábáhtusâst, mast roboteh kištottâlleh koskânis siämmáá ääigi ko ulmuuh-uv siämmáá määđhi vuáitust. Ulmuu já rooboot oohtânpeeškitmeh iästojii toin naalijn, et kuohtuuh juávhuh kaččii sierâ pálgá mield.

Vala ihe tassaaš jotelis ääigi juksâm pelimaratonist oroi robotân vädisin. Mut majemuu ive ääigi roobootteknologia lii čuuvtij ovdánâm, já tääl tile lii nubbe. Vyeittee rooboot, mon huksejeijee lii kiinalâš jiermipuhelinpuovtâdeijee Honor, kaačâi 21 kilomeetter määđhi 50 minutist já 26 sekuntist. Ulmuin pelimaraton ulâttâs lii ugandalii käččest Jacob Kiplimost, kote kaačâi ulâttâsâs Lissabonist njuhčâmáánust 2026 ááigán 57 minuttid 20 sekuntid.

Tijmá robotijn lijjii stuorrâ vädisvuođah kaččâmist. Toh illá kostii vyelgimân, já iänááš roboteh iä peessâm moolâ räi. Jotelumos rooboot kaačâi talle pelimaraton ááigán 2 tiijme 40 minuttid. Taan tove paijeel 100 robotid uásálistii kiišton, já iänááš roboteh pessii moolân suullân siämmáá ääigist ko ulmui kaččâm pyeremuuh ääigih láá kuássin lamaš.

Kištoh iä kuittâg moonnâm aaibâs vädisvuođâittáá. Motomeh roboteh šnukkáristii vyelgimist teikâ kaččii estui njeigâ. Meiddei vyeittee rooboot tarbâšij iše eidu ovdil moolâ, tastko tot kaačâi korrâ liävttoin cegâttum ääiđi njeigâ já roovâi toos.

Uárnejeijee mield suullân 40 prosentid robotijn juttii jiečânávt, já loopâid koolgâi stivriđ kukkeláá. Keččeeh lijjii čuuvtij olâttum robotij čáittusijn. Taat lâi kuittâg vuosmuš kerdi ko roboteh vyeittih ulmuin. Kihheen ij lam taam vuárdám.

Taat kišto lohtâs toos, et Kiina haalijd olssis njunošroolâ ovdánâm teknologiast. Staatâ tuárju taam sektor stivriimáin já investistmáin. Roboteh já toi eromâš ovdánem uáinojii jo ovdláhháá taan ive staatâ mediast CCTV:st, ko toh puáhtojii oovdân uđđâvuođâgaalast.

Veikâ keevâtliih heiviittâsah robotij pyereedmist láá vala joođoost, te Peking lii čáittám, mon čuuvtij teknologia ovdán. Äššitobdeeh láá ton mielâst, et nuuvt kočodum humanoidrobotijn, moh olgohäämis já liihâdmij tááhust láá ulmuu nálásiih, puáhtá puátteevuođâst leđe roolâ ovdâmerkkân varâlii pargoost já fyysisávt korrâ pargoost.

Käldee:
– Robot wint halve marathon in Peking, sneller dan menselijk record (nos.nl)

Kove: maxmann (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

MM‑steellig­vuái­máš­tâllâm Rotter­damist: maailm­tääsnih kámp­pá­dâl­lii eromâš ollâ tää­sist

Anarâš aavis: Rotterdam Ahoy-areena, roovvâdmáánu 19. peeivi 2026. Taanihásiih steelligvalastâllâm maailmmiäštárkištoh Rotterdamist Ahoy-areenast láá faallâm eromâš puorijd puátusijd, jiäráskittee puudâid já eromâš fiijnâ siärvuslii valastâllâmjiegâ....

Pyeri nommâ­peivi! – Mut kiäs já mon kielân?

Mun halijdim tiettiđ eenâb Suomâ nommâpeivi­äärbist já tondiet moonnim tuđhâdiđ Helsig ollâopâttuv almenähki­toimâttuv päikkisiijđoid. Kavnim tobbeen suomâkielâlijd noomâid tego kolgim-uv. Kavnim meiddei suomâruátálijd nommâpeeivijd,...

Sämikielâg kirje Láŋtdievvá lii vuáit­tám Tave-enâmij rääđi kirjá­lâš­vuotâ­palhâ­šume

Tave-enâmij rääđi almostitij onne vyeitteid ive 2026 palhâšumijdis. Kirjálâšvuođâ palhâšume vuoitij sämikielâlâš kirje Láŋtdievvá, mon lii čáállám Sigbjørn Skåden. Kirje kiellân lii tavesämikielâ Tuárnus kuávlukielâ....

Oulu ollâopâttuv totkeeh láá hutkâm vyevi putes­tiđ masa puoh mikro­lasti­kijd med­dâl tuolvâ­čää­sist

Oulu ollâopâttuvâst lii hutkum uđđâ vyehi putestiđ mikrolastikijd tuolvâčääsist. Uđđâ vyehi vuáđuduvá toos, et tuolvâčääci sillejuvvoo čunnuiguin, mast láá kemikaaleh, moh tuáppejeh mikrolastik­partikkâlijd pehtilubbooht...

Anarâškielâ servi juhlo 40‑ihásii tooimâs – Almottât juhlijd!

Anarâškielâ servi tiävdá 40 ihheed. Servi juhlo šoddâmpeivive kyevti peeivi ääigi. Skammâmáánu 21. peeivi uárnejuvvoo kielâseminaar, já skammâmáánu 24. peeivi vist tuálloo seervi váldujuhle. Luuvâ vuoluubeln...