Finnair sundášuvá ain eenâb Italian: 9 kaavpugid já 58 jyehi­okko­sâžžâd kirdemid keessiv 2026

Finnair ornij Milanost mediakonferens, moos uásálistijn finnoduv Euroop kuávlu kávpálâš hovdâ Geoffrey Carrage sehe Suvi Aaltonen Finnair viestâdmist. Tábáhtus ääigi kirdemfinnodâh tieđettij merhâšittee viijđedmist Italia markkânáid: keessiv 2026 Finnair áigu kirdeđ oovce čuosâttâhân ohtsis 58 kirdemid jyehi oho. Tot lii 20 prosentid eenâb ko tijmá.

Kuávdáš uđđâ čuosâttuvah láá Catania (kirdemeh láá jo álgám), Firenze (kirdemeh älgih taan máánust, enâmustáá nelji kirdem ohhoost) já Torino (piäijoo joton vyesimáánu 3. peeivi kulmáin kesikirdemáin).

Finnair kirdá ain ubâ ive jo ovddiist uápis čuosâttuvváid ađai Malpensa kiädán Milanost já Fiumicino kiädán Roomast. Toi lasseen Finnair kirdá seesooŋkääigi Napolin, Bolognan, Venezian já Veronan.

Finnair háputtâl stuárráb sajattuv meid Tave-Euroopist. Vuáváámist láá uđđâ kirdemeh Altan Taažân sehe lasekirdemeh Troomsan já meid kirdemkoskáid Kittâl–Avveel–Kirkkonjargâ já Helsig–Tave-Taažâ. Ton lasseen tälvikirdemeh ovtâstiteh Bryssel, Zürich já Pariisi Kittâlân já Ruávinjaargân. Aalmugijkoskâsávt kirdemfinnoduv kuávdáást láá kirdemeh Japanân (28 kirdemid ohhoost), Thaienâmân (25), Toronton (vyesimáánust) já Melbournen (álgá roovvâdmáánust Bangkok peht).

Finnair áigu investistiđ ive 2029 räi 2–2,5 miljard eurod Embraer E195-E2-mašináid (joba 46 mašinid) já Airbus A320neo-mašináid. Meid ruánáá mittomereh láá teháliih: ulmen lii kevttiđ 10 prosentid kilelis kirdempuáldámuš já kepidiđ čiđđâdioksid 34,5 prosentáin ihán 2033.

Ko Geoffrey Carragest koijâdui, maht tääl tábáhtuvvee maailmvijđosiih tuáruh vaigutteh finnoduv strategian, te sun västidij: ”Mij lep sitkáseh, tego koronavirus já Ruošâ áimusaje kiddim láá čáittám. Mii tááláš strategia tiptá mii navigistiđ geopooliitlii epivisesvuođâ kooskâst vuájumáin Tave-Euroopân já näpikiärdukiäinoid. Aldanuortâ tuárui vaiguttâs ij lah nuuvtkin merhâšittee: mij tuše koskâlditijm kirdemijd Dohan [toim. huám. Qatarist], epke mij kirde Iran já Syyria áimutiileest.”

Italia lii ain tehálub strategisâš markkân: syemmiliih ihásteleh ”Belpaese” (’mučis eennâm’, tivtâlâš nommâ Italian), já Finnair haalijd pyehtiđ eenâb italialijd keččâđ Suomâ luándu, koskâkeesi piäiváá, kuovsâkkâsâid já pegâlmâs luholâšvuođâ – faallâđ sijjân fiäráán syemmilâšvuođâ váimusist.

Kove: Gianfranco Nitti

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Vuáládâh­eennâm­liih tuáhtáreh väätih jieijâs äšši­gâš­šáid lase tiäđu šoohân­mist: Maŋgâsist meendu optimis­tisâš uáinu äpit­teem­min šoddâ­mist

Vuáládâhenâmijn šoovâtmân spesialistum tuáhtáreh já gynekologeh väätih aalmuglii tieđettemkampanja, mon ulmen ličij lasettiđ tiäđu šoohânmist já estiđ epirealistlijd vuárdámušâid äpitteemmin šoddâmist. Tuáhtáreh láá čáállám ávus...

MM-jyelgipáálu niäljá­dâs­finaleh láá spellum

MM-jyelgipáálu niäljádâsfinaleh spiällojii syeinimáánu 9.–12. peeivi. Tain kuáhtájii Ranska já Marokko, Espanja já Belgia, Taažâ já Eŋland sehe Argentiina já Sveicci. Pelifinaláid maneh tääl Ranska,...

Ovtâstittum čuoigâm meddâl, ryeš­šiliih maassâd – Aalmugij­koskâsâš olympia­komitea toovâi stuorrâ miärá­dâsâid maje­baargâ

Aalmugijkoskâsii olympiakomitea (AOK) stivrâ čuákkimistij majebaargâ syeinimáánu 7. peeivi. Čuákkimist soppui eereeb iärrás ive 2030 tälviolympialij šlaajâin já ohjelmist. Stivrâ meridij, ete ovtâstittum čuoigâm...

Jyelgipáálu MM-kištoi niäljádâs­finalisteh láá tääl tiäđust – olâttâsah, historjá já täsni­puudah

Jyelgipáálu MM-kištoh láá joođoost. Ovtâstum staatah, Kanada já Meksiko uárnejeh speelâid oovtâst. MM‑kištoid uásálisteh taan tove 48 enâmid, já turnaamist spiällojeh ohtsis 104 spellâd....

Pittáámsämmilii kielâ já kulttuur kuhes­áigásâš paijeen­tuállee Knut Sivertsen lii jáámmám

Pittáámsämmilâš Knut Harry Sivertsen (š. 26.9.1941) jaamij syeinimáánu vuosmuu peeivi 2026 aldaaš ulmuidis kooskâst kuhháá jotkum puácuvuođâ keežild. Návt muštâl jäämmimalmottâs, mii almostui Avisa Nordland...