”Hiärrá Paavvâl äigikirjeh” lii almostum

Anarâškielâ seervist lii eidu almostum Mehis Heinsaar roomaan “Hiärrá Paavvâl äigikirjeh”, mon Jukka Mettovaara lii jurgâlâm anarâškielân. Taat roomaan kulá Anarâškielâ seervi Tuhháát sijđod nuorâikirjálâšvuotâ -proojeekt jurgâlussáid. Proojeekt ulmen lii lamaš noomâs mield almostittiđ kirjálâšvuođâ nuoráid, tastko nuoráid ij ovddiist lah lamaš fáállun ennustkin luhâmuš.

Mehis Heinsaar lii eestilâš kirječällee, kii oovdâst absurdlii huumor, surrealism já maagisii realism. Suu kiirjijn ij veltihánnáá lah rationaallâš loogiik, pic toh čuávuh immâšij loogiik. “Hiärrá Paavvâl äigikirjeh” almostui virokielân ive 2001 Heinsaar nubben kirjen. Tain kirjijn sun vuoitij Eestieennâm kulttuurruttârááju proosapalhâšume ive 2001. Čuávuvâžžân lii uánihis tekstâčááitus kirjeest:

Jis mun liččim Kristoffer Kolumbus, te mun liäduččim tuše ubâ paje kieđâidân. Meerah láá jo purjâstum já nanameh kavnum, ij must liččii innig mihheen viirgijd. Vissâ eidu tondiet kihheen eres ij liäduččii kieđâidis nuuvt čeepiht ko mun. Mun liččim viehâlágán miäštár jurâttiđ čolmijdân já hammiđ jyelgilapijdânguin kovosijd já ušom mun čáitáččim kuhemuu njuohčâm-uv. Tyellittälli kiinii orostičij muu paaldân, mulgoččij muu já imâštâlâččij, vissâ váhá suttoost-uv ličij. Mut mun tohâludâččim tego jiem uáináččiigin suu. Nuuvt tot lii.

Kirje tábáhtumeh láá vyerdimettumeh, motomin mielâttes hiärvááh, ige tain oro lemin mihheen jiermijd. Absurd juurdâ lii tot-uv, et taam kirje kalga vistig luuhâđ ovdilgo tom äddee.

Kirje puáhtá tiiláđ seervi mediapargest (fabrizio.brecciaroli@gmail.com). Tom puáhtá meiddei uástiđ Duodji Shopist Sajosist já Säämimuseo Siidast. Ennuv luuhâmmohtâ uđđâ kirjijn!

Kove: Fabrizio Brecciaroli

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Kielâtotkee Konrad Nielsen 150-ive juhle­seminaar Kuovdâ­kiäinust

Säämi ollâškovlâ já Turku ollâopâttâh ornijn kielâtotkee Konrad Nielsen 150-ive juhleseminaar roovvâdmáánu 22.–23. peeivi Kuovdâkiäinust Säämi ollâškoovlâst. Taan ive láá kuullâm 150 ihheed professor...

Louvre-museo Pariisist siirdij jálu­keđgijdis Ranska kuávdáš­paaŋki hoolvin

Ranskalâš media muštâl, et Louvre-museo Pariisist lii sirdám jálukeđgijdis Ranska kuávdášpaaŋki hoolvin pajeláhháá okko tassaaš (19.10.) tábáhtum ruokkâdis rievedem maŋa. Jálukeeđgih sirdojii syele čovgâ...

Rosemary Coogan – uđđâ puolvâ astronaut

Rosemary Coogan lii Euroop komovuotâornijdume ESA majemuu astronautvaljim kuávdáš nommâ: sun lii ohtâ ton vittâsist, kiäh väljejuvvojii ive 2022 álgám eidusii astronautškovliittâsân. Talle ko Rosemary...

Maailm vuossâmuš umesämi­kielâlâš video­spellâ Geävrrie lii almostum

Geävrrie, maailm vuossâmuš videospellâ umesämikielân, lii almostum. Spellâ maainâst sämiruumbust, mii lii kavnum Ranskaast. Kuhháá Säämist meddâl lamaš rumbu lii monâttâm vuoimijdis, já spellee pargon...

Indiast juhloo čuovâ juhle diwali

Miljovneh ulmuuh Indiast juhloh roovvâdmáánu 20. já 21. peeivi rääjist diwali, mii lii ohtâ hindui puoh tehálumosijn juuhlijn. Viđâpiäivásii juhle ääigi ulmuuh cokkiitteh laampuid...