President Stubb tuálá JEF-enâmij njunoš­čuákkim itten Helsigist

Täsivääldi president Alexander Stubb tuálá JEF-enâmij njunoščuákkim tuorâstuv njuhčâmáánu 26. peeivi Presidentlanneest Helsigist. Čuákkimist uárnejuvvojeh kulmâ savâstâllâm, main fáddán láá eereeb iärrás JEF-enâmij toorjâ Ukrainan já Euroop almolâš torvolâšvuotâtile.

Čuákkimân uásálisteh Stuorrâ-Britannia njunošminister Keir Starmer, Liettua president Gitanas Nausėda, Taažâ njunošminister Jonas Gahr Støre, Ruotâ njunošminister Ulf Kristersson, Latvia njunošminister Evika Siliņa, Eestieennâm njunošminister Kristen Michal, Island njunošminister Kristrún Frostadóttir já Vuáládâhenâmij njunošminister Rob Jetten. Tanska kunâgâskode ovdâsteijee ij lah aavis tiäđui mield vala almottum.

JEF-enâmij lasseen Ukraina president Volodymyr Zelenskyi já Kanada njunošminister Mark Carney uásálistev čuákkimân káidusin.

Peeivi ääigi uásálisteeh kuállejeh Räjikocceemlágádâs olgokocceemtaampâst, kost sij uápásmuveh Suomâ Räjikocceemlágádâs merâtooimân. Peeivi ohjelm čokkeluvá president Stubb išedistem eehidpurrâmušân.

JEF ađai Joint Expeditionary Force lii Stuorrâ-Britannia jođettem maaŋgâkoskâsâš piäluštâsohtsâšpargoraami, mon ulmen lii ovdediđ uásálistee-enâmij suáldátlii valmâšvuođâ ohtâsij hárjuttâsâiguin, estâdiđ jieškote-uvlágánijd kriisâid sehe táárbu mield meid toimâđ oovtâst kriisâtiilijn. JEF-ohtsâšpargo váldutoimâpiirâs lii Tave-Euroop já Nuorttâmeerâ kuávlu.

Ovdebáš JEF-enâmij njunoščuákkim uárnejui Taažâst vyesimáánust 2025.

Käldee:
Tasavallan presidentti isännöi JEF-maiden huippukokousta Presidentinlinnassa (www.presidentti.fi)

Kove: Marit Henriksson (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Euroop pakkâ šoŋŋâ uulât Suomân oholoopâ

Liegâsvuotâ sáttá pajaniđ lávurduv paijeel 25 ciäkán Maadâviestâr-Suomâst, muštâl Áimutiettuu lágádâs. Pasepeeivi pakkâ tiättoo ain Tave-Pohjanmaa räi. Puáttee oho ääigi kuittâg jááldud, já liegâs...

Máttááttâs- já kulttuur­ministeriö váldá vuástá iävtut­tâsâid Kollekielâ-palhâšume finne­jeijest

Tave-eennâmlâš sämikielâ kielâpalhâšume Kollekielâ juáhhoo oppeet taan ive. Palhâšumán puáhtá iävtuttiđ finnejeijee čohčâmáánu 1. peeivi räi. Sämitigge já riehtiministeriö tieđettii ääšist majebaargâ. Kollekielâ-palhâšume mieđettuvvoo ovtâskâs...

Haldâttâsâst vižže sosiaal- já tiervâsvuotâ­ornij­duvâi torjui kriterijn

Haldâttâs vižástâl Sosiaal- já tiervâsvuotâ­ornijduvâi toorjâkuávdáá (STEA) torjui kriterijn. Vižže šoodâi moonnâm oho vuossaargâ ko sosiaal- já tiervâsvuotâ­minister Wille Rydman (Vuáđus.) iävtuttij torjui mieđeetmân...

Sämitigge lii asâttâm kulmâ uđđâ lävdi­kode sämmilij jieš­haldâšem naanood­mân

Sämitigge asâttij taan ive kuálmád čuákkimstis uđđâ pargo-oornig mield kulmâ uđđâ lävdikode loppâvaaljâpajan. Uđđâ lävdikodeh láá arâšoddâdem­lävdikodde, aalmugijkoskâsij algâaalmug- já EU‑aašij lävdikodde sehe tutkâmeettisâš...

Mozart ovddiist tubdâ­mettumis muusik kavnui Pariisi aalmug­lâš­kirje­ráájust

Ranskalâš muusiktiettee François-Pierre Goy lii kavnâm ovdil tubdâmettumis nuotâstâsâid Wolfgang Amadeus Mozartist. Koččâmuš lii čiččâm pittáást, moh láá čallum huuilun já haarpun. Toh láá...