Majemui iivij ain eenâb já eenâb lii savâstâllum mielâtiervâsvuotâčuolmâin ovdâmerkkân mediain. Täin čalluin já meiddei almolii tiervâsvuotâtipšo siijđoin tiäduttuvvoo ain ohtâ äšši: ”Ele pääsi ohtuu tai čuolmâiguin.” Iše já toorjâ láá kulloo finnimnáál, ohtuu ij taarbâš piergiđ.
Moonnâm kiiđâ mun jieš lam lamaš taggaar tiileest, ete mun liččim tarbâšâm iše loopân pyellim já vaigâdis atâštâs tiet. Ko mun valdim ohtâvuođâ tiervâsvuotâkuávdážân vuossâmuu keerdi, te mun peessim savâstâllâđ psykiatrâlijn pyecceitipšoin love miinut ääigi já paaccim oho pištee puoccâmluámun. Mun piäijojim meid vyerdiđ tuáhtárääigi, mut munjin ettui siämmást, ete toos monâččii aainâs-uv kulmâ mánuppaje. Muáddi oho maŋeláá mun peessim savâstâllâđ uđđâsist tipšoin, mudoi irâttim piergiđ jieččân hástuiguin. Tile viäránij kuittâg čuuvtij pelnub mánuppaje tastmaŋa. Finnejim huápulii tuáhtárääigi, taan keerdi jo kyevti oho kiäčán. Ovdil tuáhtárääigi tile kiergânij viärániđ tommit, ete mun karttim eelliđ pyecceiviäsu kocemist kuohtii. Talle ko viijmâg peessim tiervâsvuotâkuávdáá tuáhtárân, te forgâ jo ittii uđđâ čuolmah, ko tuáhtár ij kuássin porgâm maid lopedij. Iše lâi hirmâd vaigâd finniđ, ko ferttij muštottiđ jyehi ääšist aainâs-uv kulmii jo-uv tiervâsvuotâkuávdáást tâi pieijâđ viestâ tipšoi, vâi sun piejâččij muštottâs ovdâskulij tuáhtárân. Talle ko jyehi peeivi lii uáli jo vaigâd orroođ já ko iirât tuše mahtnii cevziđ čuávuváá suáittimääigi räi, lii hirmâd tehálâš, ete suáittu puátá vástuppeeivi tego lii soppum-uv ige eskin čuávuváá oho aalgâst.
Pyecceiviäsu kocemist ij lah hirmâd hitruu eelliđ mudoigin, mut taan ääigi psykiatrâlii kocemân peessâm lii vala-uv muálkkáb ko fyysisij váádui tiet: vistig ferttee vyerdiđ maŋgâ tiijme pyecceiviäsu almolii kocemist, vâi finnee vuolgâttâspááppár mielâtiervâsvuođâ kocemân, já ton maŋa eelliđ nube saajeest já rakânâsâst, mii lii suullân kilomeetter keččin pyecceiviäsust. Tobbeen ferttee talle vyerdiđ lase. Kocemist oroi lemin meid viehâ räijejum tot, maid tipšooh já tuáhtáreh pyehtih porgâđ áášán eidu talle. Nube tááhust táválijn tuáhtáraaigijngin ij veltihánnáá lah ain nuuvt stuorrâ ävkki, tastko tiervâsvuotâkuávdáá tuáhtár lii almolâš tuáhtár ige mihheen psykiatrâlijd tuáhtárijd, kote tiäđáččij eidu mielâtiervâsvuotâaašijn. Mut peessimhân mun psykiatrâlii tuáhtárân-uv: ohtii, ko almolâš tuáhtár ličij oppeet kolgâm suáittiđ, sun piejâi-uv tuše tekstâviestâ, mast luuvâi, ete munjin lii rahtum vuolgâttâspááppár. Kuus, tom mun jiem tiättám. Eskin ko koijâdim ääšist oppeet tiervâsvuotâkuávdáást, te munjin ettui, ete tot lii vuolgâttâs psykiatrâlii tuáhtárân. Mudoi pyeri, ete tággáár kuuvl viijmâg pesâččim, mut äigi lâi masa kuulmâ mánuppaje kiäčán. Eidu talle tot ij jurgin älkkeedittâm tile, ko must lijjii ennuv koččâmušah tast, maht tipšo juátkoo täst ovdâskulij, já ton lasseen mun tarbâšim uđđâ puoccâmluámupááppár. Täid aašijd ferttij oppeet miäcástiđ tiervâsvuotâkuávdáást. Psykiatrâlâš tipšoo, kiän kulen mun eellim suullân jyehi kuálmád tâi niäljád oho, iberdij tile luhhoost pyereest já irâttij išediđ nuuvt ennuv ko puovtij, mut tiervâsvuotâsysteem resursij vänivuotân tâi tuáhtár tájumân sungin ij vajam maiden.
Tastko tiäđuh tiätuvuáđust iä tiäđustkin jottám, te mun finnejim loppâloopâst olâttâssân meid ij-huápulii tuáhtárääigi, moos mun piäijojim vyerdiđ aaibâs vuossâmuu ohtâvuotâväldim ohtâvuođâst ive aalgâst. Äigi väridui čohčâmáánun, ađai vyerdimäigi lâi paijeel kuttâ mánuppaje.
Iše já toorjâ eres soojijn
Ko mun lam ain eenâb vuáijum taan fáádán já uápásmâm eres ulmuid, kiäh láá feerim mielâtiervâsvuotâčuolmâid, te iärrásij mainâsijdgin almolijn mielâtiervâsvuotâpalvâlusâin ij lamaš suotâs kuullâđ. Ulmuuh láá maŋgii vuárdám maaŋgâid mánuppoojijd, paijeel ihepele-uv, ete sij pesâččii tuáhtárân tâi mahtnii eresnáál ovdâskulij, ovdâmerkkân uánihis terapian. Motomin ij kuássin kulluu mihheen, veikkâ nuuvt lopeduvvoo. Ko suáittu te viijmâg kuittâg puátá kuhes vyerdim maŋa, te sáttá keevvâđ nuuvt-uv, ete almolii tiervâsvuotâtipšoost ij lah eidu tääl mihheen faallâmnáál. Áinon raavân sáttá kuullâđ, ete puávtáččij keččâđ, ličij-uv mielâtiervâsvuotâseervijn miinii aavhijd tâi iišijd. Teikkâ talle ličij tiäđust-uv Kela tuárjum terapia, mast páácá kuittâg jiešvástádâs suullân muáddičyet eurod mánuppaajeest, já tom olmooš ferttee jieš mäksiđ. Viehâ maŋgâsân tot ij mahtengin lah máhđulâš. Ferttee ettâđ, ete mun jiem imâštâl ollágin, jis viehâ maaŋgâi ulmui vyeimih tuše noheh ovdil ko sij peesih olmâ palvâlusân. Lii viehâ korrâ vátámâš, ete ferttiiččij vaijeeđ vaattâđ olssis iše ain uđđâsist eidu talle ko ij vajaččii ubâ eelliđgin.
Veikkâ luhhoost must láá lamaš toorjân tagareh aldaulmuuh, kiäh išedii muu ovdâskulij vädis aaigij, te tile oroi liijká távjá aaibâs tuáivutteemmin. Muu mielâst oroi, ete vissâ kihheen ij lah feerim siämmáá ko mun, tastko mudoihân mun liččim finnim jo iše vädis atâštâsân, palotiilijd já tai tovâttem fyysisijd vaaivijd tego naverttemesvuotân já puurrâmmielâ moonâtmân. Viärráámui aaigij muu peeivih monnii toos, ete mun uuccim tiäđuid mielâpuácuvuođâin, toi tipšomist já tast, maid immâšijd mun puávtáččim porgâđ, vâi vajaččim vuod pyerebeht. Loopâst mun kavnim Oulust tuáimee Pyere mielâ táálu (su. Hyvän mielen talo). Taan ornijdume ulmen lii išediđ já tuárjuđ tagarijd ulmuid, kiäh láá jieijah feeriimin mielâtiervâsvuođâ hemâdâsâid tâi kiäi aldaulmuuh killájeh mielâtiervâsvuotâčuolmâin. Pyere mielâ táálu siijđoi mield lâi máhđulâš teivâđ seervi pargein sehe finniđ savâstâllâmiše já ravvim. Ko mun jiem muidegin keksim, te pieijim viestâ já koijâdim ääigi. Siämmáá ohhoost mun peessim-uv jo savâstâllâđ jieččân tiileest já uápásmuđ Pyere mielâ táálu tooimân.
Tast ovdâskulij ääših monâškuottii kuuloold pyereeb suundán. Mun ožžum rijjâtátulii viärdásâštoorjâulmuu, kote lâi jieš-uv feerim siämmáásullâsijd čuolmâid já kiäin mun teivim moddii já savâstâllim mielâtiervâsvuotâaašijn. Talle ko muu vajo aalgij leđe váhá pyereeb, te mun eellim ovdâmerkkân ohtâsii luándumohheest já puđâldim jieškote-uvlágánijd taaiđâhommáid. Pyere mielâ táálust lii šoddâm munjin tuáivu päikki. Tobbeen lii lamaš älkkee eelliđ já torvolâš savâstâllâđ mielâtiervâsvuotâaašijn, tastko puoh eres-uv ulmuin láá feeriimeh tagarijn. Mutâ veikkâ mielâtiervâsvuotâseervijn lii stuorrâ já tehálâš iše eromâšávt tággáár ääigi ko almolii tiervâsvuotâtipšoost ij oro lemin mihheen faallâmnáál, te mielâtiervâsvuotâseervij ruttâdmist-uv forgâ čuáppoo.
Mielâtiervâsvuođâ hemâdâsâi stigma
Veikkâ almolávt mielâtiervâsvuođâst savâstâlloo jo eenâb ko veikkâ love ihheed tassaaš, te lii čielgâs, ete ulmuuh iä valagin laavii sárnuđ já jurdâččiđ mielâtiervâsvuotâčuolmâin siämmáánáál ko fyysisijn puácuvuođâin. Muu mielâst oro, ete maaŋgâin ulmuin lii uásild meid puástu kove mielâtiervâsvuotâaašijn. Ohtân suijân taas sáttá tiäđust-uv leđe tot, ete lii máhđuttem iberdiđ, magarin ovdâmerkkân vädis atâštâs tâi šlundevuotâ oro, jis ij lah jieš feerim tom. Meid ibárdâs tast, ete láá ennuv sierâlágáneh mielâtiervâsvuotâpuácuvuođah, oro távjá váilumin. Nuuvtpa motomijn ulmuin sättih leđe uáli jo negatiivliih munekááduh tagarij ulmui háárán, kiäh láá finnim mottoom mielâtiervâsvuotâdiagnoos. Eidu taat toovât epivisesvuođâ já joba heeppâd nube uásipiälán: tom ij kuássin tieđe, maht nubbe olmooš reagist, ko sárnu jieijâs mielâtiervâsvuođâst – lam-uvks mun suu mielâst hyeni, hiäju, árvuttem, jollâ tâi polâttettee? Iberdeh-uv eres ulmuuh, mast lii saahâ? Já tuhhiim-uvks mun innig eres ulmuid? Mielâtiervâsvuođâ hemâdâssáid lahtos čielgâsávt vala-uv tiätu stigma, veikkâ toh sättih kuoskâđ kiäs peri.
Maŋgâ ive must-uv lâi uáli jo vaigâd sárnuđ jieččân loopân pyelimijn já toi tovâttem háástuin tondiet ko tááláá ohtsâškoddeest tuše kievrâs ulmuid oro lemin saje. Kuuloold mun lam kuittâg oppâm sárnuđ tast eenâb, tastko mun tuáivum, ete talle eres-uv ulmuuh tuostâččii sárnuđ jieijâs mielâtiervâsvuotâčuolmâin iäge hepânâšâččii já irâttiččii čiehâđ taid. Majemui aaigij mun lam huámmášâm, ete mielâtiervâsvuotâháástuh láá ennuv táváluboh ko maht vistig juurdâš. Talle ko mun lam viijmâg-uv sárnum eenâb jieččân mielâtiervâsvuođâst, te eres-uv ulmuuh láá šoddâm ruokkâdubbon. Motomeh skipáreh, kiäid mun lam tubdâm uáli jo kuhháá, láá paifakkist sárnuškuáttám jieijâs diagnoosijn já čuolmâin, main mun jiem lamaš tiättám ovdil maiden. Távjá koskâvuotâ tagaráid ulmuid lii-uv šoddâm kieŋâlubbon, já oro pyerrin finniđ sehe adeliđ viärdásâštorjuu.
Maggaarsun ličij ulmui šlajâtijpâlâš eellim?
Mun jurdâččâm meid, ete ličij jo äigi smiettâđ ubâ ohtsâškoddeest, maht mij kolgâččijm eelliđ taan maailmist. Taan ääigi lii táválâš jurdâččiđ, ete ovtâskâs ulmust lii miinii vááduid, ko mielâ cuovkkân, já ete sun taarbâš talkkâsijd já terapia. Oro kuittâg omâsin, ete uáli jo merhâšittee uási ulmuin iä vaje pyereest. Ličij-uv mii eellimtäävist miinii, mii ij toovâ pyere ulmuid? Muu mielâst mij kolgâččijm oovtâst karttiđ, moh láá ulmuu pyereestvaijeem tááhust teháliih ääših. Eres ellei ohtâvuođâst jo smiättoo, maggaar lii eidu toid šlajâtijpâlâš eellim: miiŋkin lii tehálâš, ete tot piäsá vuoijâđ, šahe ij vaje pyereest, jis tot ij pyevti moljođ eennâm sehe uuccâđ purrâmâšâs, já riemnjis vist taarbâš máhđulâšvuođâ kuáivuđ. Maid olmooš talle taarbâš? Maggaar lii ulmui šlajâtijpâlâš eellim? Maggaar elimân olmooš lii vuáhádum jieijâs šlajâovdánem peht? Já talle: olášuvá-uv tot tääl? Taan muddoost lii tiäđust-uv korrâ tárbu lasettiđ mielâtiervâsvuotâpalvâlusâi resursijd, mut kuhes äigikooskâst ličij muu mielâst čuuvtij pehtilub já jiärmálub pieijâđ naavcâid čuolmâi estâdmân ige terapistiđ já tálhudiđ ubâ aalmug.
Kove: Jasmina Schreck