Finnair juhloi 70-ihásijd kirdemvuáruidis Avelân

Finnair tavemus kirdemmerisaje, Avveel, lii lamaš kirdemovtâstume kirdemmerisaijeen jo 70 ihheed. Taat merkkâpeivi juhlui Finnairist kesimáánu 18. peeivi, tastko Finnair vuosmuš kirdempäälgis Avelân lehâstui eidu kesimáánu 18. peeivi 1955. Talle taat kirdemvuáru operistui Douglas DC-3-mašináin Oulu, Kiemâ já Ruávinjaargâ peht.

Algâalgâlâš kirdemkieddi valmâštui Avelân ive 1943, mut tot tuušâi Laapi suáđist ive 1945. Kirdemkieddi huksejui uđđâsist ive 1950, já suijân ton huksiimân lâi eromâšávt Laapist álgám kollekumeštâs. Aero ađai tááláš Finnair kirdeškuođij Avelân ive 1955. Riššomaašinjotolâh Avelân aalgij ive 1974. Kirdemjotolâh pirrâ ivij Avveel kiedist aalgij ive 1975.

Finnair kirdá kesiääigi paijeel 50 kirdemvuárrud Laapi kirdemmerisoojijd – Avveel lasseen Kittâlân já Ruávinjaargân. Kesiääigi Finnair kirdá merisoojijd maaŋgâid okkovuáruid, já puáttee täälvi kirdemfalâldâh lii eromâš viijđes. Puáttee täälvi Finnair kirdá Ruávinjaargân joba 72 okkovuárrud, Kittâlân 41 vuárrud já Avelân 33 vuárrud. Lasevuáruh tiäduttuvvojeh eromâšávt hoppuumus sesoŋkân já oholoppáid.

Finnair mield Avveel tuáimá Tave-Laapi mađhâšemkuávdážin já porttân tavemuu Suomâ kuoskâhánnáá luándun já kiäsutteijee kulttuuráárbán. Avveel kuávlu lii tobdos eromâš luándustis, moos kuleh putes tuodârčääsih tego Aanaarjävri, Suomâ stuárráámus aalmuglâšmecci Lemmeejuuhâ sehe Pänituoddâr meccikuávlu. Luándu hokâttâl ulmuid vandârdiđ, miälluđ, vyeijiđ moottorkiälháin teikâ toideđ kole. Kittâl vist palvâl eromâšávt Levi já Ylläs čuoigâmkuávdáid mađhâšeijee ulmuid, ko vist Ruávinjargâ lii noonâ mađhâšem- já kulttuurkuávdáš.

Finnair mield Lappi kiäsut eromâšávt tälvimađhâšeijeid, mut meid eres iveaigij mađhâšeijeeh láá kavnâškuáttám Laapi.

Käldee:

Finnairin Ivalon-reitti 70 vuotta – Lappi on tärkeä osa Finnairin reittiverkostoa (www.lentoposti.fi)

Kove: Fabrizio Brecciaroli

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Orgaanluovâttem­almottâsâi meeri lasanij Taažâst ruvnâ­prinses Mette-Marit puácu­vuođâ keežild

Orgaanluovâttemalmottâsâi meeri lii lasanâm merhâšitteht Taažâst ton maŋa ko ruvnâprinses Mette-Marit tiervâsvuotâtiileest muštâlui almolávt. Taažâ kunâgâshovi já Oslo kuávdášpyecceiviäsu láá almottâm, et ruvnâprinses lii...

Toimâtteijen suomâ­miäštár­kištoin Anarist: pasepeivi 12.4.2026

Majemuš kištopeivi lii älgimin. Vuárust láá nisonij 30 kilomeetter já almai 50 kilomeetter kunâgâsmääđhih ärbivuáválijn stijláin Aanaar Juvduuväärist. Stelliittâs lii herskulâš. Almai 50 kilomeetter...

THL: Alkohol juvâstâh­vyebdim- já pođos­kulâttem Suomâst kiäp­pánij oppeet ive 2025

Suomâst statistisávt merkkejum kulâttem vuáđuld alkohol kevttim lii ain kiäppánâm, muštâl Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lágádâs THL. Ive 2025 statistisávt merkkejum kulâttem lâi koskâmiärálávt suullân...

Suomâ ovdâskodde hilgoi aalmug­lâš­áánnum ellei vuoigâd­vuođâi čälimist vuáđu­laahân

Suomâ ovdâskodde hilgoi aalmuglâšáánnum ellei vuoigâdvuođâi lasseetmist Suomâ vuáđulaahân vyesimáánu 27. peeivi jienâstmist. Ánumist iävtuttui, ete vuáđulaahân čalluuččij uđđâ loho, mast kieđâvuššuuččii eres lasseen...

Tutkâmtiervuođah Fär­suolluin: Annika Pasanen joođeet­škuát uđđâ proojeekt Säämi ollâ­škoovlâst

Sahhiittâlâm Säämi ollâškoovlâ säämi sosiolingvistiik professor Annika Pasasii UArctic-kongresist Färsuolluin. Annikast láá kuhháá lamaš kyehti nahhaar: vistig-uv sun lii halijdâm peessâđ Aoteaoran já meid Färsuolluid....