Finnair juhloi 70-ihásijd kirdemvuáruidis Avelân

Finnair tavemus kirdemmerisaje, Avveel, lii lamaš kirdemovtâstume kirdemmerisaijeen jo 70 ihheed. Taat merkkâpeivi juhlui Finnairist kesimáánu 18. peeivi, tastko Finnair vuosmuš kirdempäälgis Avelân lehâstui eidu kesimáánu 18. peeivi 1955. Talle taat kirdemvuáru operistui Douglas DC-3-mašináin Oulu, Kiemâ já Ruávinjaargâ peht.

Algâalgâlâš kirdemkieddi valmâštui Avelân ive 1943, mut tot tuušâi Laapi suáđist ive 1945. Kirdemkieddi huksejui uđđâsist ive 1950, já suijân ton huksiimân lâi eromâšávt Laapist álgám kollekumeštâs. Aero ađai tááláš Finnair kirdeškuođij Avelân ive 1955. Riššomaašinjotolâh Avelân aalgij ive 1974. Kirdemjotolâh pirrâ ivij Avveel kiedist aalgij ive 1975.

Finnair kirdá kesiääigi paijeel 50 kirdemvuárrud Laapi kirdemmerisoojijd – Avveel lasseen Kittâlân já Ruávinjaargân. Kesiääigi Finnair kirdá merisoojijd maaŋgâid okkovuáruid, já puáttee täälvi kirdemfalâldâh lii eromâš viijđes. Puáttee täälvi Finnair kirdá Ruávinjaargân joba 72 okkovuárrud, Kittâlân 41 vuárrud já Avelân 33 vuárrud. Lasevuáruh tiäduttuvvojeh eromâšávt hoppuumus sesoŋkân já oholoppáid.

Finnair mield Avveel tuáimá Tave-Laapi mađhâšemkuávdážin já porttân tavemuu Suomâ kuoskâhánnáá luándun já kiäsutteijee kulttuuráárbán. Avveel kuávlu lii tobdos eromâš luándustis, moos kuleh putes tuodârčääsih tego Aanaarjävri, Suomâ stuárráámus aalmuglâšmecci Lemmeejuuhâ sehe Pänituoddâr meccikuávlu. Luándu hokâttâl ulmuid vandârdiđ, miälluđ, vyeijiđ moottorkiälháin teikâ toideđ kole. Kittâl vist palvâl eromâšávt Levi já Ylläs čuoigâmkuávdáid mađhâšeijee ulmuid, ko vist Ruávinjargâ lii noonâ mađhâšem- já kulttuurkuávdáš.

Finnair mield Lappi kiäsut eromâšávt tälvimađhâšeijeid, mut meid eres iveaigij mađhâšeijeeh láá kavnâškuáttám Laapi.

Käldee:

Finnairin Ivalon-reitti 70 vuotta – Lappi on tärkeä osa Finnairin reittiverkostoa (www.lentoposti.fi)

Kove: Fabrizio Brecciaroli

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Pekka Sammallahti lii finnim Kotus-palhâšume pargostis sämi­kielâi pyerrin

Oulu ollâopâttuv emeritusprofessor Pekka Sammallahti lii palhâšum Päikkieennâm kielâi kuávdáá (Kotus) palhâšuumijn. Taat ohtii jyehimnáál leijee palhâšume juohhui Kotus 50‑ivváášjuhleive kunnen taggaar ulmui, kote...

Čuákkimalmottâs: Anarâškielâ seervi ihečuákkim tuálloo 26.3.2026

Anarâškielâ seervi stivrâ lii meridâm toollâđ seervi ihečuákkim njuhčâmáánu 26. peeivi 2026 tijme 17. Čuákkim tuálloo Sajosist Silbanásti-visteest. Servi fáálá käähvi / teejâ já njälmipitá. Äššilistoost...

Wikipedia-pargopáájá Oulust njuhčâ­máánu 12.–13. peeivi

Anarâškielâ servi uárnee njuhčâmáánust Wikipedia-páájá Oulust. Juurdân lii čäälliđ, tivvoođ já tievâsmittiđ Wikipedia-artikkâlijd, savâstâllâđ Wikipedia-pargoost já siärvustâllâđ anarâškielân. Páájá stivriv Anarâškielâ seervi mediapargee Valtteri...

Monnjâjurduuh Milano–Cortina olympialijn

Olympialiih nuhhii okko tassaaš Milano–Cortinast. Näävt smavvâ lostâžân ko Anarâš aavisân lii kunnee muštâliđ suullân äigikyevdilávt maailm merhâšitteemuu valastâllâmtábáhtuumeest. Ohtâ uuđâs jyehi argâpeeivi addel...

Suomâ ovdâs­teijee ive 2026 Euro­viisuid lii väljejum

Tampere Nokia-areena láávgui muusikist lávvárdâheehid, ko tobbeen olášittui UMK adai Uđđâ muusik kišto fiinaal. Suomâ ovdâsteijen Euroviisuid 2026 väljejuin Linda Lampenius já Pete Parkkonen...