Anders Adlercreutz juátká Ruátálij saavâjođetteijen – Riikka Purra vist lii ain Vuáđusyemmilij njunošist

Moonnâm oholoopâ sehe Ruátáliih já Vuáđusyemmiliih uárnejii piäládâhčuákkimis já väljejii saavâjođetteijes. Kuohtuin piäláduvâin juátkiv siämmááh saavâjođetteijeeh.

Suomâ ruátálâš aalmugpiäládâh lii valjim Anders Adlercreutz nube saavâjođetteijeepajan moonnâm oholoopâ piäládâhčuákkimist Vaasast. Adlercreutzist iä lamaš vyesti-iävtukkâsah. Värisaavâjođetteijen juátkiv aalmugovdâsteijee Sandra Bergqvist já Vaasa kaavpugváldálâš Ramieza Mahdi. Uđđâ värisaavâjođetteijen aalgât helsiglâš kaavpugváldálâš Cecilia Ehrnrooth.

Adlercreutz kiijtij piäládâhčuákkimvievâ luáttámušâst. Suu mielâst Ruátáliih tarbâšuvvojeh onnáá peeivi eenâb ko kuássin. Sun eeđâi, ete Suomâst tarbâšuvvoo piäládâh, mon politiik vuáđuduvá ohtsâšpaargon ige iärui tiädutmân.

Adlercreutz väljejui Ruátálij saavâjođetteijen vuosmuu keerdi moonnâm ive kesimáánust. Petteri Orpo haldâttâsâst sun tooimâi vistig Euroop- já omâsteijeestivrimministerin, mutâ moonnâm kesimáánu rääjist sun lii toimâm máttááttâsministerin. Adlercreutz väljejui vuosmuu keerdi ohtsâškoodán ive 2015 Uusimaa vaaljâpirrâduvâst.

Ruátáliih halijdeh aaboortvuoigâdvuođâ Suomâ vuáđulaahân

Ruátáliih tuhhiittii piäládâhčuákkimist iävtuttâs tast, ete aaboortvuoigâdvuotâ lasettuvvoo vuáđulaahân. Sij áiguh toimâttiđ ääši ovdâskulij talle ko vuáđulaahâ uđâsmittoo čuávuváá keerdi.

– Ijhân vuoigâdvuotâ abortân Suomâst onnuu jurgin tuođâlávt koččâmâšvuálásâžžân, mutâ aalmugijkoskâsávt kale. Vuoigâdvuotâ lii pyeri turvâstiđ Suomâst-uv jieškote-uvlágánij pooliitlij tiilij várás, Adlercreutz eeđâi.

Nubbe tehálâš iävtuttâs lâi tot, ete oskoldâh já eellimuáinutiätu ovtâstuuččii uđđâ amnâsin, maid puoh uáppeeh máttááttâlâččii.

– Maaŋgâ škoovlâst uáppeeh juáhhojeh juávhoid oskolduv vuáđuld. Lii vaigâd uáiniđ, ete tot ličij pyeri äšši. Tondiet kalga suogârdiđ uđđâ amnâs vuáđudem, Adlercreutz vuáđustij.

Piäládâhčuákkimist tuhhiittui meid uđđâ piäládâhohjelm. Ton aalgâst iättoo: ”Mij oskop demokratian, vuoigâdvuotâstaatân já puoh ulmui ohtâgâslii áárvun.” Ovdebáš piäládâhohjelm lâi rahtum ive 2016.

Riikka Purra juátká Vuáđusyemmilij saavâjođetteijen

Riikka Purra lii väljejum uđđâsist Vuáđusyemmilij saavâjođetteijen moonnâm oholoopâ piäládâhčuákkimist Lahtist. Saavâjođetteijeepaje pištá kyehti ive. Purra vuoitij kištoost Arto Luukkasii jienâiguin 730–126. Piäládâhčällen lii väljejum uđđâsist Harri Vuorenpää. Vuosmužžân värisaavâjođetteijen lii väljejum Teemu Keskisarja, nubben värisaavâjođetteijen Joakim Vigelius já kuálmádin värisaavâjođetteijen vist Simo Grönroos.

Purra kiijtij piäláduv luáttámušâst já eeđâi, ete sun parga nuuvt pyereest ko máttá, vâi ličij luáttámuš árvulâš. Vuáđusyemmilij kyedittem lii Yle vorrâsumos mittedem mield tuše 10,8 prosentid, mutâ Purra osko, ete piäládâh paijaan vala.

– Mij pajanep styeresin, já mij vala kááijup taam staatâ, sun lopedij.

Purra sáárnui piäládâhčuákkim nube peeivi ekonomiast. Suu mielâst Suomâ ličij piergim krisâiguin pyerebeht, jis tast ličij jieijâs vaaluut. Sun meiddei eeđâi, ete Suomâ ekonomia täsitiäduttem váátá eenâb ääigi ko mii lâi jurdum.

– Tastko piäluštâsân já torvolâšvuotân lahtojeijee koloh láá lasanâm eenâb ko lâi munedum, já siämmáánáál sosiaal- já tiervâsvuotâkoloh, te tääl oro, ete ubâ käävci ihheed iä rijttáá, Purra eeđâi.

Käldeeh:

Anders Adlercreutz on valittu uudelle kaudelle RKP:n johtoon (yle.fi)

Rkp:n varapuheenjohtaja kuvasi Teemu Keskisarjan lausuntoja ”itkupotkuraivariksi” (www.hs.fi)

Riikka Purra kutsui linjapuheessaan työmarkkinaosapuolet keskustelemaan maahanmuutosta: ”Odotan mielelläni vastausta” (yle.fi)

Kove: Lauri Heikkinen (Adlercreutz) já Fanni Uusitalo (Purra) (koveh láá ovtâstittum, Staatârääđi kanslia)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Ij tuše rävisulmui äšši: Suomâst párnááh išedeh miärá­dâsâi tohâmist

Kuttâ ministeriö keččâleh uđđâ vuovijd kuullâđ párnái já nuorâi uáivilijd škovliimist, mielâtiervâsvuođâst, pirrâsist já torvolâšvuođâst. Koččâmušâst lii uásálistmân vuáđuduvvee myenster, mii nanosmit demokratia já...

Peerâkerhoh Anarist

Uccpárnáiguin já umogáiguin Anarist – maid tääbbin puáhtá porgâđ já kost piäsá eres perruiguin sámástiđ? MLL peerâkerho MLL áávus peerâkerho uárnejuvvoo jyehi tuorâstuv tijme 10–12 Aanaar...

Ulmui toimâ hettee kaavpug­uárrei čuolmâ­čuávdim­naavcâ

Oulu já Chester ollâopâttuvâi tutkâmušâst selvâttui, maht ulmui piäiválâš toimâ tego väzzim já pyeráinvyeijim sehe pennui mieldiorroom vaigutteh uárrei čuolmâčuávdimnaahcân. Tađe várás totkeeh tolvuu...

Sahâvuáruh já kulttuur­ohjelm – Tággáár lâi ive 2025 sämi­symposium Oulust

Sämikielâ já säämi kirjálâšvuođâ já kulttuur symposium uárnejui Oulu ollâopâttuvâst skammâmáánu 12.–14. peeivi. Kuulmâ peeivi ääigi kullojii uđđâ tiäđuh já uáinuh sämikielâin. Ehidij puovtij...

Ive 2025 Pan-ArcticVision uárne­juvvoo skammâ­máánu 29. peeivi Iqaluitist

Arktisij kuávlui ohtâsâš muusiktábáhtus Pan‑ArcticVision uárnejuvvoo kuálmád keerdi. Ive 2023 vuáđudum tábáhtus koččo arktisijd muusiktaidârijd já arktisii kulttuur ustevijd skammâmáánu 29. peeivi Iqaluitân, Nunavut...