Anders Adlercreutz juátká Suomâ ruátálii aalmugpiäláduv saavâ­jođetteijen – Riikka Purra vist lii ain Vuáđu­syemmilij njunošist

Moonnâm oholoopâ sehe Suomâ ruátálâš aalmugpiäládâh já Vuáđusyemmiliih uárnejii piäládâhčuákkimis já väljejii saavâjođetteijes. Kuohtuin piäláduvâin juátkiv siämmááh saavâjođetteijeeh.

Suomâ ruátálâš aalmugpiäládâh lii valjim Anders Adlercreutz nube saavâjođetteijeepajan moonnâm oholoopâ piäládâhčuákkimist Vaasast. Adlercreutzist iä lamaš vyesti-iävtukkâsah. Värisaavâjođetteijen juátkiv aalmugovdâsteijee Sandra Bergqvist já Vaasa kaavpugváldálâš Ramieza Mahdi. Uđđâ värisaavâjođetteijen aalgât helsiglâš kaavpugváldálâš Cecilia Ehrnrooth.

Adlercreutz kiijtij piäládâhčuákkimvievâ luáttámušâst. Suu mielâst Suomâ ruátálâš aalmugpiäládâh tarbâšuvvoo onnáá peeivi eenâb ko kuássin. Sun eeđâi, ete Suomâst tarbâšuvvoo piäládâh, mon politiik vuáđuduvá ohtsâšpaargon ige iärui tiädutmân.

Adlercreutz väljejui Suomâ ruátálii aalmugpiäláduv saavâjođetteijen vuosmuu keerdi moonnâm ive kesimáánust. Petteri Orpo haldâttâsâst sun tooimâi vistig Euroop- já omâsteijeestivrimministerin, mutâ moonnâm kesimáánu rääjist sun lii toimâm máttááttâsministerin. Adlercreutz väljejui vuosmuu keerdi ovdâskoodán ive 2015 Uusimaa vaaljâpirrâduvâst.

Suomâ ruátálâš aalmugpiäládâh haalijd aaboortvuoigâdvuođâ Suomâ vuáđulaahân

Suomâ ruátálâš aalmugpiäládâh tuhhiittij piäládâhčuákkimist iävtuttâs tast, ete aaboortvuoigâdvuotâ lasettuvvoo vuáđulaahân. Sij áiguh toimâttiđ ääši ovdâskulij talle ko vuáđulaahâ uđâsmittoo čuávuváá keerdi.

– Ijhân vuoigâdvuotâ abortân Suomâst onnuu jurgin tuođâlávt koččâmâšvuálásâžžân, mutâ aalmugijkoskâsávt kale. Vuoigâdvuotâ lii pyeri turvâstiđ Suomâst-uv jieškote-uvlágánij pooliitlij tiilij várás, Adlercreutz eeđâi.

Nubbe tehálâš iävtuttâs lâi tot, ete oskoldâh já eellimuáinutiätu ovtâstuuččii uđđâ amnâsin, maid puoh uáppeeh máttááttâlâččii.

– Maaŋgâ škoovlâst uáppeeh juáhhojeh juávhoid oskolduv vuáđuld. Lii vaigâd uáiniđ, ete tot ličij pyeri äšši. Tondiet kalga suogârdiđ uđđâ amnâs vuáđudem, Adlercreutz vuáđustij.

Piäládâhčuákkimist tuhhiittui meid uđđâ piäládâhohjelm. Ton aalgâst iättoo: ”Mij oskop demokratian, vuoigâdvuotâstaatân já puoh ulmui ohtâgâslii áárvun.” Ovdebáš piäládâhohjelm lâi rahtum ive 2016.

Riikka Purra juátká Vuáđusyemmilij saavâjođetteijen

Riikka Purra lii väljejum uđđâsist Vuáđusyemmilij saavâjođetteijen moonnâm oholoopâ piäládâhčuákkimist Lahtist. Saavâjođetteijeepaje pištá kyehti ive. Purra vuoitij kištoost Arto Luukkasii jienâiguin 730–126. Piäládâhčällen lii väljejum uđđâsist Harri Vuorenpää. Vuosmužžân värisaavâjođetteijen lii väljejum Teemu Keskisarja, nubben värisaavâjođetteijen Joakim Vigelius já kuálmádin värisaavâjođetteijen vist Simo Grönroos.

Purra kiijtij piäláduv luáttámušâst já eeđâi, ete sun parga nuuvt pyereest ko máttá, vâi ličij luáttámuš árvulâš. Vuáđusyemmilij kyedittem lii Yle vorrâsumos mittedem mield tuše 10,8 prosentid, mutâ Purra osko, ete piäládâh paijaan vala.

– Mij pajanep styeresin, já mij vala kááijup taam staatâ, sun lopedij.

Purra sáárnui piäládâhčuákkim nube peeivi ekonomiast. Suu mielâst Suomâ ličij piergim krisâiguin pyerebeht, jis tast ličij jieijâs vaaluut. Sun meiddei eeđâi, ete Suomâ ekonomia täsitiäduttem váátá eenâb ääigi ko mii lâi jurdum.

– Tastko piäluštâsân já torvolâšvuotân lahtojeijee koloh láá lasanâm eenâb ko lâi munedum, já siämmáánáál sosiaal- já tiervâsvuotâkoloh, te tääl oro, ete ubâ käävci ihheed iä rijttáá, Purra eeđâi.

Käldeeh:

– Anders Adlercreutz on valittu uudelle kaudelle RKP:n johtoon (yle.fi)

– Rkp:n varapuheenjohtaja kuvasi Teemu Keskisarjan lausuntoja ”itkupotkuraivariksi” (www.hs.fi)

– Riikka Purra kutsui linjapuheessaan työmarkkinaosapuolet keskustelemaan maahanmuutosta: ”Odotan mielelläni vastausta” (yle.fi)

Kove: Lauri Heikkinen (Adlercreutz) já Fanni Uusitalo (Purra) (koveh láá ovtâstittum, Staatârääđi kanslia)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Sämikielâlij uáinuh tarbâ­šuv­vo­jeh tutkâ­mu­šân kielâi puát­tee­ääi­gist

Maid sämikielah merhâšeh sárnoidis já siärvusijdis? Magarin toi tile oro taan ääigi, já maid kolgâččij porgâđ, vâi kielah siäiluh já nanosmeh puátteeääigi? Joođoost leijee Ucceeblovokielah...

Laapist poccuuh sor­ro­jeh luándun kuođ­đum ruskijd

Ko Laapist kuáđđojeh roskeh luándun, te maŋgii lii riskâ tast, et poccuuh sorrojeh toid. Sarva monâttem eromâšávt čohčuv lii stuorrâ monâttâs puásuituállei. Mudusjäävri palgâs puásui-iššeed...

MM‑steellig­vuái­máš­tâllâm Rotter­damist: maailm­tääsnih kámp­pá­dâl­lii eromâš ollâ tää­sist

Anarâš aavis: Rotterdam Ahoy-areena, roovvâdmáánu 19. peeivi 2026. Taanihásiih steelligvalastâllâm maailmmiäštárkištoh Rotterdamist Ahoy-areenast láá faallâm eromâš puorijd puátusijd, jiäráskittee puudâid já eromâš fiijnâ siärvuslii valastâllâmjiegâ....

Pyeri nommâ­peivi! – Mut kiäs já mon kielân?

Mun halijdim tiettiđ eenâb Suomâ nommâpeivi­äärbist já tondiet moonnim tuđhâdiđ Helsig ollâopâttuv almenähki­toimâttuv päikkisiijđoid. Kavnim tobbeen suomâkielâlijd noomâid tego kolgim-uv. Kavnim meiddei suomâruátálijd nommâpeeivijd,...

Sämikielâg kirje Láŋtdievvá lii vuáit­tám Tave-enâmij rääđi kirjá­lâš­vuotâ­palhâ­šume

Tave-enâmij rääđi almostitij onne vyeitteid ive 2026 palhâšumijdis. Kirjálâšvuođâ palhâšume vuoitij sämikielâlâš kirje Láŋtdievvá, mon lii čáállám Sigbjørn Skåden. Kirje kiellân lii tavesämikielâ Tuárnus kuávlukielâ....