Paavi Franciscus lii hävdidum Vatikaanist

Paavi Franciscus hävdidui lávárduv 26.4. Rooma Santa Maria Maggiore -basilikan. Hävdidemseremonia tollui Pase Piättár avgâdâsâst Vatikaanist.

Paavi Franciscus jaamij moonnâm vuossaargâ 88-ihásâžžân čuávuváá peeivi tast ko sun lâi luuhâm ärbivuáválii urbi et orbi pessijâšmeesust. Sust lijjii jo kuhheeb ääigi vädisvuođah jieijâs tiervâsvuođáin.

Paavi hävdidmijn lijjii suullân 170 delegaatiod pirrâ maailm. Suomâ ovdâsteijen lâi president Alexander Stubb. Ovtâstum staatâi tááláš president Donald Trump já ovdebâš president Joe Biden láin kuohtuuh hävdidmijn. Biden lii Ovtâstum staatâi nubbe katolilâš president. Sun ij lamaš Ovtâstum staatâi delegaatio fáárust, pic sun lâi jieš kuástidâm määđhis Vatikaanân. Meiddei Ukraina president Volodymyr Zelenskyi já Euroop komissio saavâjođetteijee Ursula Von der Leyen uásálistijn hävdidemseremonian.

Puoh maailmnjunošeh kuođđii persovnlávt ovtâi-ovtâi iärutiervuođâid paavin ovdil hävdidemseremonia älgim.

Olgon čuožžuu áárvu mield 200 000 olmožid čuávumin hävdidemseremonia. Maaŋgâs sist lijjii puáttám čuávvuđ hävdidmijd jo maŋgâ tiijme ovdil seremonia älgim.

Hävdidemseremonia laiđij 91-ihásâš kardinaal já kardinaalkollegio deekaan Giovanni Battista Re. Suu viirgán kulá paavi hävdidemseremonia stivrim. Särnistis sun tiäduttij tom, et kirkko lii puohâi várás. Siämmáá jurduu meid paavi Franciscus kyedittij. ”Uksâ kalga leđe ain áávus”, Battista Re ceelhij. Sun kuvvij särnistis paavi Franciscus eellim já nomâttij suu ”aalmug paavin”. ”Paavi kočoi ain huksiđ šooldijd ige seeinijd”, Battista Re ceelhij. Sun tiäduttij meid enâmânvärrejeijei vuástáväldim, mon oovdân meid paavi poorgâi elimis ääigi. Battista Re tiäduttij meid ráávhu já dialog merhâšume. Maŋgâi luvij maailmjođetteijei oovdâst sun muštottij sođij tuššâdeijee vaiguttâsâst maailmist.

Käldee:

– ’Paus van het volk’ Franciscus begraven na uitvaartmis in Vaticaanstad (nos.nl)

Kove: Lula Oficial (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Rooboot lii vuáittám pelimaraton Pekingist

NOS čáálá tast, maht humanoidrooboot lii vuáittám pelimaraton Pekingist já lamaš jotelub ko olmooš kuássin. Pekingist uárnejum kišto lâi uási uđđâ tábáhtusâst, mast roboteh...

Luuhâmokko piäijoo joton sämi­kielâlij mainâs­pudâiguin

Taan oho viättoo väldikodálâš luuhâmokko, mii fáálá luhâmân já kirjálâšvuotân kyeskee tiäđuid já siskáldâs. Majemui iivij toos lii kuullâm meiddei Laapi kirjeráájui ornim Huhuu!-festivaal....

Suomâ oovdiš njunoš­minister Jyrki Katainen lii nomâttum EU já arktisii kuávlu eromâš­rävvejeijen

Euroop komissio lii nomâttâm Jyrki Kataisii EU já arktisii kuávlu koskâsâžžân eromâšrävvejeijen. Koččâmušâst lii kuuđâ mánuppaje kukkosâš luáttámušpargo, mon Katainen hoittáá siämmáá ääigi jieijâs...

Finnair uđâsmit kirdem­mašinijdis

Finnair uđâsmit Euroop kirdemjotoluvvâst aanoost leijee kezisruŋgomašinijdis. Tot lii ráhtám sopâmuš Embraeráin käävcinubálov E195‑E2-maašin tiiláámist. Sopâmušân kuleh meid optioh kuđânubálov mašinân já uástimvuoigâdvuotâ kyevtnubálov...

Muusik, kuálástem, valastâllâm – Aanaar 150 ‑juhleihe fáálá puoh­lágánijd fiäránijd

Aanaar kieldâ, mii vuáđudui kesimáánu 25. peeivi 1876, juhlo taaijuv 150 ive kukkosii historjás. Juhleive várás nuuvt kieldâ, ton irâttâsah já seervih sehe kieldâ...