Kepidum ijjâjunávuáruh váldojeh anon Sri Lankast elefant­luhottes­vuođâi keežild

Sri Lanka heivit ijjâjunáidis äigitaavluid vildâelefantij suojâlem keežild. Sri Lanka ryevdikiäinulágádâs tuáivu, et uđđâ äigitavlu iästáččij junáluhottesvuođâid elefantijgijn. Kuovâmáánu loopâst stuorrâ elefantčuurâ paasij luándureservaatist huáppujuná vuálá. Luhottesvuođâ keežild juná skirvânij olgos vyeijimraađeest, já ubâ elefantčuurâ jaamij. Juná mađhâšeijeeh iä ruásnulum luhottesvuođâst.

Sri Lanka media mield oohtânpeeškitmeh elefantijgijn láá čuuvtij lasanâm. Majemui 17 ive ääigi eenâb ko 130 elefantid láá jáámmám junáluhottesvuođâin. Taat lii suijân toos, mondiet ryevdikiäinulágádâs váldá anon uđđâ äigitaavluid já keeppid ijjâvuáruid. Tagareh ijjâvuáruh, moh kärttih vyeijiđ meeci čoođâ, kepiduvvojeh eromâšávt eennâm taavaabeln já nuorttiibeln. Eres-uv tooimah tahhojeh. Ovdâmerkkân ryevdikiäinui kuorâst miestuuh čuáppojeh, já sajan piäijojeh lase laampuh, vâi junávyeijeeh uáinih pyerebeht elefaantij liihâdmijd. Ton lasseen meccisoojijd puátih lihâdemsensoreh, moh äiccih elefaantijd, já rääigih tiävdojeh ryevdirađe kooskâst, amas elefanteh rokkâsiđ raigijd kiddâ. Ijjâlinjáid piäijojeh meid šleđgâjunáh tondiet ko toh orosteh jotelubbooht ko táváliih junáh.

Elefantij meeri Sri Lankast lii kiäppánâm jo kuhháá. Vala 1800-lovvoost arvâlui, et enâmist lijjii 14 000 elefantid. Majemuš rekinistem tohhui ive 2019, já uđđâ rekinistmij mield enâmist láá tuše 7 500 elefantid.

Käldee:

– Minder nachttreinen in Sri Lanka om botsingen met olifanten te voorkomen (nos.nl)

Kove: Suhridam (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

THL: Čuávuváá haldâttâs­paje kalga nanodiđ aalmug­jesânij jiegâlii killeel­vuođâ

Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lágádâs THL almostitij cuáŋuimáánu 23. peeivi čuávdusiävtuttâsâs čuávuváá haldâttâs ohjelmân. Iävtuttâsah láá ohtsis käävci, já toi ulmen lii nanodiđ ulmui jiegâlii...

Maaŋgah čyeigeeh lopâttii karrieeris Aanaar Juvduu­vääri saaveeh­lätteid

Aanaar SM‑kištoin kištoviehâ peesâi uáiniđ maaŋgâ valastâllee karrieer loopâ, ko áámmátlâš čuoigâm nuuvâi aainâs-uv Krista Pärmäkoskist, Katri Lylynperäst, Perttu Hyvärisiist já Markus Vuorelast. Juáháš...

WHO: Uđđâ malaria­taalhâs umogáid lii tuhhiittum

Maailm tiervâsvuotâornijdume WHO lii tuhhiittâm vuosmuu eromâšávt eskenšoddâm umogáid uáivildum malariatalkkâs. Malaria lii čuoškâi levâttem trooppisâš tavdâ, mii lii Afrikist eromâš koddee puácuvuotâ. Ive 2024...

Kolgâččij porgâškyettiđ

Pärnin mun luuhim ennuv. Muštám ko eellim kirjeráájust já kuoddim pááikán ennuv kiirjijd. Toh makkuuttii muu, jeđđejii-uv. Lâi uáli jo jiäráskittee luuhâđ puoh ”Neiti...

Anarâš aavis taarbâš kesičalluid

Taam čalluu čälidijn láá pessijááh. Aavis jurduuh láá kuittâg jo kesiluámust, suullân kesi-syeinimáánust. Toimâtteijeeh tarbâšeh luámu, mut Anarâš aavis liijká ferttee almostuđ. Kesiluámu várás...