Kepidum ijjâjunávuáruh váldojeh anon Sri Lankast elefant­luhottes­vuođâi keežild

Sri Lanka heivit ijjâjunáidis äigitaavluid vildâelefantij suojâlem keežild. Sri Lanka ryevdikiäinulágádâs tuáivu, et uđđâ äigitavlu iästáččij junáluhottesvuođâid elefantijgijn. Kuovâmáánu loopâst stuorrâ elefantčuurâ paasij luándureservaatist huáppujuná vuálá. Luhottesvuođâ keežild juná skirvânij olgos vyeijimraađeest, já ubâ elefantčuurâ jaamij. Juná mađhâšeijeeh iä ruásnulum luhottesvuođâst.

Sri Lanka media mield oohtânpeeškitmeh elefantijgijn láá čuuvtij lasanâm. Majemui 17 ive ääigi eenâb ko 130 elefantid láá jáámmám junáluhottesvuođâin. Taat lii suijân toos, mondiet ryevdikiäinulágádâs váldá anon uđđâ äigitaavluid já keeppid ijjâvuáruid. Tagareh ijjâvuáruh, moh kärttih vyeijiđ meeci čoođâ, kepiduvvojeh eromâšávt eennâm taavaabeln já nuorttiibeln. Eres-uv tooimah tahhojeh. Ovdâmerkkân ryevdikiäinui kuorâst miestuuh čuáppojeh, já sajan piäijojeh lase laampuh, vâi junávyeijeeh uáinih pyerebeht elefaantij liihâdmijd. Ton lasseen meccisoojijd puátih lihâdemsensoreh, moh äiccih elefaantijd, já rääigih tiävdojeh ryevdirađe kooskâst, amas elefanteh rokkâsiđ raigijd kiddâ. Ijjâlinjáid piäijojeh meid šleđgâjunáh tondiet ko toh orosteh jotelubbooht ko táváliih junáh.

Elefantij meeri Sri Lankast lii kiäppánâm jo kuhháá. Vala 1800-lovvoost arvâlui, et enâmist lijjii 14 000 elefantid. Majemuš rekinistem tohhui ive 2019, já uđđâ rekinistmij mield enâmist láá tuše 7 500 elefantid.

Käldee:

– Minder nachttreinen in Sri Lanka om botsingen met olifanten te voorkomen (nos.nl)

Kove: Suhridam (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Mätkipuhe­limeh levât­teh baktee­rijd já virusijd – Totkeeh avžuut­teh sikkođ puhelin ohtii ohhoost

Mätkipuhelimeh láá nuuvt ko Troija hiäppušeh bakteerij leevâtmist. Návt näggee vorâs australialâš tutkâmuš. Tutkâmušâst tárkkojuvvojii 95 mätkipuhelimid, main kávnojii paijeel 17 000 mikro-organismid. Toi kooskâst lijjii...

Čiččâm sierâ puurrâm­miellâd – Maid toh halijdeh muštâliđ purâ­­deijei?

Tiettih-uv tun, et ulmust pyehtih leđe maaŋgâmuđusiih puurrâmmielah? Mun oppim taam ko luuhim Anu Tevanlinna kirje Hyvinvointia mielelläsi (2020. Jyväskylä: Atena kustannus oy). Tääl ááigum...

Anarâškielâ servi tiävdá 40 ihheed juovlâ­máánust – juhlij vuávám álgá

Anarâškielâ servi lii toimâm 40 ihheed juovlámáánu 5. peeivi. Seervi kuhesáigásâžžân toimân lii lamaš kielâpiervâltoimâ. Ton lasseen servi lii kuástidâm Anarâš-loostâ, nuorâi- já párnáikirjálâšvuođâ,...

OA lii tuhhiittâm uđđâ maailm­káártá

Ovtâstum aalmugeh (OA) lii tuhhiittâm uđđâ maailmkáártá, mon ulmen lii faallâđ Enâmist vuoigâlub kove ko ovdil. Uđđâ Equal Earth ‑projektiost mittokaavah láá viggum oovdânpyehtiđ...

Uđđâ maister­ohjelm puáhtá algâ­aalmugij ellee­kove Laapi ollâ­opât­tâhân

Laapi ollâopâttuvvâst lii čohčâmáánu aalgâst vuálgám joton uđđâ maisterohjelm Arctic Indigenous Cinema. Eromâšávt algâaalmug­elleekován vuáijoo škovliittâs ovtâstit keevâtlii elleekoverähtim, akateemisii tutkâm já algâaalmugij jieijâs...