Juuvah-uv tun käähvi ain iđedist? Tutkâmuš mield iiđeed­käähvist láá tiervâs­vuotâ­hiäđuh, moh iä lah peivikäähvist

Yle lii almostittám uđđâs tutkâmušâst, mon mield käähvi juuhâm iđedist addel tagarijd tiervâsvuotâhiäđuid, maid ij finnii talle, jis käähvi juuhâm juátkoo peeivi miätá. Tääl lii almostum vuossâmuš vijđes tutkâmuš, mii tuuđhâi käähvi juuhâm vaikuttâsâid ton iähtun, kale ääigi tom juhá. Ääšist muštâl The Guardian -aavis, já algâaalgâst tutkâmuš lâi almostum European Heart Journalist -tieđâloostâst.

Tutkâmuš mield ulmuin, kiäh juheh käähvi iđedist, lii 31 prosentid ucceeb máhđulâšvuotâ jäämmiđ váimupuácuvuođáid ko ulmuin, kiäh iä juuvâ käähvi ollágin. Ton lasseen máhđulâšvuotâ jäämmiđ liijkás tooláá lii 16 prosentid ucceeb. Jis käähvi juhá peeivi miätá, te tast ij lah ävkki tiervâsvuotân. Tast ij lah merhâšume tiervâsvuotâhiäđoid, mon ennuv juhá käähvi iđedist, tutkâmušâst iättoo.

Paijeel 40 000 ulmuu tiervâsvuotâtiäđuh totkojii

Tutkâmuš piištij suullân 10 ihheed, já ton ääigi suogârduvvojii 40 725 rävisulmuu kähvijuuhâmtäävih. Tiäđuh norrojii USAst aalmuglii tiervâsvuotâ- ja raavvâdkoijâdâlmist iivij 1999–2018 ääigi. 36 prosentid tutkâmuš ulmuin juhhii käähvi iđedist já 14 prosentid peeivi miätá. Tiervâsvuotâhiäđui juurdâpuátuseh šoddii viärdádâlmáin ulmui tiervâsvuotâtiäđuid suullân 10 ihheed tutkâmuš maŋa. Ulmuuh čallii oho verd pajas tiäđuidis puurâdmist já käähvi juhâmist.

Suijâ ij lah čielgâs

Tutkâmušâst ij čielgâ, mondiet eidu iiđeedkähvi lii vááimun puoh pyeremus. Ohtâ suijâ sáttá leđe tot, ete käähvi juuhâm maŋeláá peiviv ij lah pyeri tondiet ko tot siävut ulmui siskáldâs tijme já hormonij tääsi. Tot oppeet vaaikut naharáid, kodáttâhárvoid já vorrâteddui. Tohkis lohtâseh váimutiervâsvuotân. Stuárráámus uási tiervâsvuotâhiäđuin šadda eidu kofeiin keežild.

Outi Portti

Käldee:

– Juotko kahvisi aamuisin? Tutkimus paljastaa terveyshyödyt, joita pitkin päivää kahvittelevat eivät saa (yle.fi)

Kove: Pexels (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Maaŋgah čyeigeeh lopâttii karrieeris Aanaar Juvduu­vääri saaveeh­lätteid

Aanaar SM‑kištoin kištoviehâ peesâi uáiniđ maaŋgâ valastâllee karrieer loopâ, ko áámmátlâš čuoigâm nuuvâi aainâs-uv Krista Pärmäkoskist, Katri Lylynperäst, Perttu Hyvärisiist já Markus Vuorelast. Juáháš...

WHO: Uđđâ malaria­taalhâs umogáid lii tuhhiittum

Maailm tiervâsvuotâornijdume WHO lii tuhhiittâm vuosmuu eromâšávt eskenšoddâm umogáid uáivildum malariatalkkâs. Malaria lii čuoškâi levâttem trooppisâš tavdâ, mii lii Afrikist eromâš koddee puácuvuotâ. Ive 2024...

Kolgâččij porgâškyettiđ

Pärnin mun luuhim ennuv. Muštám ko eellim kirjeráájust já kuoddim pááikán ennuv kiirjijd. Toh makkuuttii muu, jeđđejii-uv. Lâi uáli jo jiäráskittee luuhâđ puoh ”Neiti...

Anarâš aavis taarbâš kesičalluid

Taam čalluu čälidijn láá pessijááh. Aavis jurduuh láá kuittâg jo kesiluámust, suullân kesi-syeinimáánust. Toimâtteijeeh tarbâšeh luámu, mut Anarâš aavis liijká ferttee almostuđ. Kesiluámu várás...

Taažâ ive museo 2026 lii Saemien Sijte

Maadâsämmilâš museo já kulttuurkuávdáš Saemien Sijte lii väljejum Taažâ ive 2026 museon. Palhâšume juohhui aalmuglii museočuákkimist Kirkkonjaargâst cuáŋuimáánu 14. peeivi. Áinon maadâsämmilâžžân museon Saemien...