Juuvah-uv tun käähvi ain iđedist? Tutkâmuš mield iiđeed­käähvist láá tiervâs­vuotâ­hiäđuh, moh iä lah peivikäähvist

Yle lii almostittám uđđâs tutkâmušâst, mon mield käähvi juuhâm iđedist addel tagarijd tiervâsvuotâhiäđuid, maid ij finnii talle, jis käähvi juuhâm juátkoo peeivi miätá. Tääl lii almostum vuossâmuš vijđes tutkâmuš, mii tuuđhâi käähvi juuhâm vaikuttâsâid ton iähtun, kale ääigi tom juhá. Ääšist muštâl The Guardian -aavis, já algâaalgâst tutkâmuš lâi almostum European Heart Journalist -tieđâloostâst.

Tutkâmuš mield ulmuin, kiäh juheh käähvi iđedist, lii 31 prosentid ucceeb máhđulâšvuotâ jäämmiđ váimupuácuvuođáid ko ulmuin, kiäh iä juuvâ käähvi ollágin. Ton lasseen máhđulâšvuotâ jäämmiđ liijkás tooláá lii 16 prosentid ucceeb. Jis käähvi juhá peeivi miätá, te tast ij lah ävkki tiervâsvuotân. Tast ij lah merhâšume tiervâsvuotâhiäđoid, mon ennuv juhá käähvi iđedist, tutkâmušâst iättoo.

Paijeel 40 000 ulmuu tiervâsvuotâtiäđuh totkojii

Tutkâmuš piištij suullân 10 ihheed, já ton ääigi suogârduvvojii 40 725 rävisulmuu kähvijuuhâmtäävih. Tiäđuh norrojii USAst aalmuglii tiervâsvuotâ- ja raavvâdkoijâdâlmist iivij 1999–2018 ääigi. 36 prosentid tutkâmuš ulmuin juhhii käähvi iđedist já 14 prosentid peeivi miätá. Tiervâsvuotâhiäđui juurdâpuátuseh šoddii viärdádâlmáin ulmui tiervâsvuotâtiäđuid suullân 10 ihheed tutkâmuš maŋa. Ulmuuh čallii oho verd pajas tiäđuidis puurâdmist já käähvi juhâmist.

Suijâ ij lah čielgâs

Tutkâmušâst ij čielgâ, mondiet eidu iiđeedkähvi lii vááimun puoh pyeremus. Ohtâ suijâ sáttá leđe tot, ete käähvi juuhâm maŋeláá peiviv ij lah pyeri tondiet ko tot siävut ulmui siskáldâs tijme já hormonij tääsi. Tot oppeet vaaikut naharáid, kodáttâhárvoid já vorrâteddui. Tohkis lohtâseh váimutiervâsvuotân. Stuárráámus uási tiervâsvuotâhiäđuin šadda eidu kofeiin keežild.

Outi Portti

Käldee:

– Juotko kahvisi aamuisin? Tutkimus paljastaa terveyshyödyt, joita pitkin päivää kahvittelevat eivät saa (yle.fi)

Kove: Pexels (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Uđđâ oppâmate­riaaleh alda­luándu ellein láá almostum anarâš­kielân

Suomâ elleisuojâlemseervi SEY almostittem oppâmateriaaleh aldaluándu ellein láá almostum tääl meid anarâškielân. Oppâmateriaaleh láá vuávájum eromâšávt arâšoddâdmân já vyeliškoovlâi máttááttâsân, já taid puáhtá kevttiđ...

Sämitigge lii almostittám uđđâ anarâš­kielâlijd oppâ­materi­aalijd – Tiäddu eenikielâlij mate­ri­aalist

Sämitigge lii porgemáánu ääigi almostittám ennuv uđđâ oppâmateriaal anarâškielân. Oppâkirjeráiđu Virkkuuvääri tievâsmittoo Virkkuuvääri 6 ‑kirjijn, mii lii uáivildum anarâškielâláid kuuđâd luoka uáppeid eenikielâ já kirjálâšvuođâ luhâmân....

Kuobžâ- já čäcilodde­pivdo älgih onne

Kuobžâpivdo aalgij onne tállân koskâiijâ maŋa. Čäciluudijd uážžu pivdeđ tijme 12 maŋa. Kuobžâid uážžu oppeet pivdeđ puásuituálukuávlu máddáábeln ive 2023 maŋa. Suomâ pivdoelleekuávdáš lii mieđettâm ohtsis...

Kiinast ostum pakettij meeri kiäp­pánij čielgâ­sávt uđđâ tulli­máávsu tiet

Syeinimáánu aalgâst EU:st poođij vuáimán uđđâ kuulmâ euro tullimáksu tagaráid EU ulguubeln puáttee vuolgâttâssáid, moi árvu lii enâmustáá 150 eurod. Tuuli vorâs statistiikij mield...

Kumkvatmarmelaad

Kumkvat lii vissâ tunjin uđđâ sääni? Nuuvt munjin-uv. Mun teivim toos sattum mield jieččân kievkkânist ko lehâstim suullân kilupele teddee sehhii, mon ruonâskävppijâs skeŋkkij...