Juuvah-uv tun käähvi ain iđedist? Tutkâmuš mield iiđeed­käähvist láá tiervâs­vuotâ­hiäđuh, moh iä lah peivikäähvist

Yle lii almostittám uđđâs tutkâmušâst, mon mield käähvi juuhâm iđedist addel tagarijd tiervâsvuotâhiäđuid, maid ij finnii talle, jis käähvi juuhâm juátkoo peeivi miätá. Tääl lii almostum vuossâmuš vijđes tutkâmuš, mii tuuđhâi käähvi juuhâm vaikuttâsâid ton iähtun, kale ääigi tom juhá. Ääšist muštâl The Guardian -aavis, já algâaalgâst tutkâmuš lâi almostum European Heart Journalist -tieđâloostâst.

Tutkâmuš mield ulmuin, kiäh juheh käähvi iđedist, lii 31 prosentid ucceeb máhđulâšvuotâ jäämmiđ váimupuácuvuođáid ko ulmuin, kiäh iä juuvâ käähvi ollágin. Ton lasseen máhđulâšvuotâ jäämmiđ liijkás tooláá lii 16 prosentid ucceeb. Jis käähvi juhá peeivi miätá, te tast ij lah ävkki tiervâsvuotân. Tast ij lah merhâšume tiervâsvuotâhiäđoid, mon ennuv juhá käähvi iđedist, tutkâmušâst iättoo.

Paijeel 40 000 ulmuu tiervâsvuotâtiäđuh totkojii

Tutkâmuš piištij suullân 10 ihheed, já ton ääigi suogârduvvojii 40 725 rävisulmuu kähvijuuhâmtäävih. Tiäđuh norrojii USAst aalmuglii tiervâsvuotâ- ja raavvâdkoijâdâlmist iivij 1999–2018 ääigi. 36 prosentid tutkâmuš ulmuin juhhii käähvi iđedist já 14 prosentid peeivi miätá. Tiervâsvuotâhiäđui juurdâpuátuseh šoddii viärdádâlmáin ulmui tiervâsvuotâtiäđuid suullân 10 ihheed tutkâmuš maŋa. Ulmuuh čallii oho verd pajas tiäđuidis puurâdmist já käähvi juhâmist.

Suijâ ij lah čielgâs

Tutkâmušâst ij čielgâ, mondiet eidu iiđeedkähvi lii vááimun puoh pyeremus. Ohtâ suijâ sáttá leđe tot, ete käähvi juuhâm maŋeláá peiviv ij lah pyeri tondiet ko tot siävut ulmui siskáldâs tijme já hormonij tääsi. Tot oppeet vaaikut naharáid, kodáttâhárvoid já vorrâteddui. Tohkis lohtâseh váimutiervâsvuotân. Stuárráámus uási tiervâsvuotâhiäđuin šadda eidu kofeiin keežild.

Outi Portti

Käldee:

– Juotko kahvisi aamuisin? Tutkimus paljastaa terveyshyödyt, joita pitkin päivää kahvittelevat eivät saa (yle.fi)

Kove: Pexels (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Tanska looppât šoovij kirur­gisijd kastraa­tioid ive 2030, Suomâ ij valagin

Tanska áigu luoppâđ šoovij kirurgisijn kastraatioin ive 2030 aalgâ rääjist. Kirurgisii kastraatio sajan puátá immunokastraatio ađai kastraatio puáhuttâsâiguin, moh estih oresšave suhâjuátkimahan šoddâm. Tanska lii...

Tiäđualmostittem staatâ­palhâ­šumeh 2026 láá juohhum – Finnejeijen eereeb iärrás syem­miliih wiki­pedisteh sehe Sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdât­tâm­komis­sio komis­saareh

Tieđâ- já kulttuurminister Mari-Leena Talvitie juovij ive 2026 tiäđualmostittem staatâpalhâšuumijd kesimáánu 8. peeivi Oulu kaavpugtáálust. Palhâšumeh mieđettuvvojii ohtsis čiččâm. – Tiäđualmostittem lii demokratia kuávdáš vuáđu....

Saara Keskitalo lii kaččâm Suomâ ulâttâs huáppu­eestâ­kaččâmist

Almosvalastellee Saara Keskitalo kaačâi 100 meetter eestâkaččâmist uđđâ Suomâ ulâttâssân 12,64 jieht koskoho Lahti GP‑kištoin. Kaččâmist suu išedij 0,7 seekunt mietipieggâ. Ovdebáš Suomâ ulâttâs...

Armand Duplantis táppái vuosmuu tove kuulmâ ihán

Ruátálâš stávránjuškejeijee já maaŋgâkiärdásâš maailmulâttâs haldâšeijee Armand Duplantis táppái olâttetteht jieijâs päikkikištoin Tukholma tiimaantliigast olssis hyenessiähá puátusáin 580, veik sun lopádâlâi uđđâ maailmulâttâs. Ovdil taam...

NASA lii almottâm Artemis III ‑mánudâš­määđhi astro­nautijd

Ovtâstum staatâi komovuotâhaldâttâh NASA lii almottâm Artemis III ‑missio astronautijd. NASA lii meid tieđettâm detaljijd Artemis III ‑iskoskirdemist, mon ulmen lii valmâštâllâđ olmooškode maccâm Mánudáá asan....