Juuvah-uv tun käähvi ain iđedist? Tutkâmuš mield iiđeed­käähvist láá tiervâs­vuotâ­hiäđuh, moh iä lah peivikäähvist

Yle lii almostittám uđđâs tutkâmušâst, mon mield käähvi juuhâm iđedist addel tagarijd tiervâsvuotâhiäđuid, maid ij finnii talle, jis käähvi juuhâm juátkoo peeivi miätá. Tääl lii almostum vuossâmuš vijđes tutkâmuš, mii tuuđhâi käähvi juuhâm vaikuttâsâid ton iähtun, kale ääigi tom juhá. Ääšist muštâl The Guardian -aavis, já algâaalgâst tutkâmuš lâi almostum European Heart Journalist -tieđâloostâst.

Tutkâmuš mield ulmuin, kiäh juheh käähvi iđedist, lii 31 prosentid ucceeb máhđulâšvuotâ jäämmiđ váimupuácuvuođáid ko ulmuin, kiäh iä juuvâ käähvi ollágin. Ton lasseen máhđulâšvuotâ jäämmiđ liijkás tooláá lii 16 prosentid ucceeb. Jis käähvi juhá peeivi miätá, te tast ij lah ävkki tiervâsvuotân. Tast ij lah merhâšume tiervâsvuotâhiäđoid, mon ennuv juhá käähvi iđedist, tutkâmušâst iättoo.

Paijeel 40 000 ulmuu tiervâsvuotâtiäđuh totkojii

Tutkâmuš piištij suullân 10 ihheed, já ton ääigi suogârduvvojii 40 725 rävisulmuu kähvijuuhâmtäävih. Tiäđuh norrojii USAst aalmuglii tiervâsvuotâ- ja raavvâdkoijâdâlmist iivij 1999–2018 ääigi. 36 prosentid tutkâmuš ulmuin juhhii käähvi iđedist já 14 prosentid peeivi miätá. Tiervâsvuotâhiäđui juurdâpuátuseh šoddii viärdádâlmáin ulmui tiervâsvuotâtiäđuid suullân 10 ihheed tutkâmuš maŋa. Ulmuuh čallii oho verd pajas tiäđuidis puurâdmist já käähvi juhâmist.

Suijâ ij lah čielgâs

Tutkâmušâst ij čielgâ, mondiet eidu iiđeedkähvi lii vááimun puoh pyeremus. Ohtâ suijâ sáttá leđe tot, ete käähvi juuhâm maŋeláá peiviv ij lah pyeri tondiet ko tot siävut ulmui siskáldâs tijme já hormonij tääsi. Tot oppeet vaaikut naharáid, kodáttâhárvoid já vorrâteddui. Tohkis lohtâseh váimutiervâsvuotân. Stuárráámus uási tiervâsvuotâhiäđuin šadda eidu kofeiin keežild.

Outi Portti

Käldee:

– Juotko kahvisi aamuisin? Tutkimus paljastaa terveyshyödyt, joita pitkin päivää kahvittelevat eivät saa (yle.fi)

Kove: Pexels (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Afrikist jo paijeel 10 000 ebola­njuá­mumid

Afrikist láá vuottum taan ive jo paijeel 10 000 ebolanjuámumid, moh iänááš tiättojeh Kongo demokraatlii täsivääldi nuorttâuásist. Masa 5 000 olmožid láá jáámmám taavdân. Kongo lasseen ebolanjuámumeh...

Äʹrbb-haahâ vuálgá joton Suomâ Sämi­tig­geest: Ulmen ohtâ­sâš stra­tegia kult­tuur­áárbán já ärbi­vuá­válii tiätun

Suomâ Sämitiggeest lii vuálgám joton Äʹrbb-haahâ, muštâl Sämitigge tiäđáttâsâstis. Haahâ olášuttoo ohtsâšpargoost Taažâ Sämitiggijn, já tom ruttâd Interreg Aurora ‑ohjelm. Raajijd rastaldittee haavâ ulmen...

Oulankajuuvâst kiävt­tojii robo­teh já taho­jiermi juhâ­pirrâs tutkâ­mist

Čohčâmáánu loopâst Tuurku ollâopâttuv totkeeh já Eennâmmittedem­lágádâs päikkitiätu­kuávdáš (FGI) testajii Oulankajuuvâ Jäkälämutkast njunošteknologia, moin puáhtá tutkâđ juhâpirrâs nubástusâid hirmâd jotelávt já tárkká. Juhâpiirâs tutkui droonijguin, jiešráđálávt vyeijee...

Tutkâmuš: Stuár­ráá­mus uási uccâ já koskâ­mat­sijn luu­dijn vär­re­jeh iho

Nelji viiđâ uccâloddáást värrejeh iho. Taat čiälgá maailmvijđosii tutkâmušâst, mii tohhui neelji eennâmuásist. Tutkâmušâst lijjii fáárust 56 uccâ já koskâmatsâžžâd loddešlaaijâd. Tutkâmušâst koskâmiärálávt 82 prosentid...

Vuáládâh­enâmij Fries­land eennâm­kode uđđâ miä­rá­dâs keni­git puoh kuávlu pár­náid máttáát­tâl­lâđ friisi­kielâ

Provinciale Staten van Fryslân (Friesland prooviins parlament) Vuáládâhenâmijn iäláskit friisikielâ pehtilis toimâigijn: friisikielâ puátá págulâžžân oppâamnâsin puoh párnáid puoh škoovlâin ubâ Friesland eennâmkoddeest. Ulmen...