Greta Thunberg lii uásálistám mielâčáittusân Helsigist

Kesimáánu 26. peeivi 2024 ruátálâš šoŋŋâdâhaktivist Greta Thunberg uásálistij Elokapina-mielâčáittusân Mannerheimintiest Helsigist. Tábáhtus aalgij ovdâskoddetáálu oovdâst, kost Thunberg toolâi sahâvuáru.

Thunberg sahâvuáru maŋa mielâčäitteeh algâttii ráiđuväzzim, mii vuolgij suullân tijme 16.15. Ráiđuväzzim ličij kolgâm jotteeđ Kaivokatu peht Kaisaniemi jotolâhriggee luusâ, mutâ tot paasij čäittiđ mielâ Mannerheimintie ratkuuttâhân.

Pel kuuđâ suulâin ratkuuttuvâst lijjii jo ennuv ulmuuh. Motomeh sist čuojâttii muusik, já motomeh vist čokkájii sajestis. Maaŋgah mielâčäitteeh kuoddii liipuid, mutâ pääihi alne lijjii meiddei stuorrâ banderoleh. Maŋgâsist lijjii fáárust uccâ laapuh, moid lâi merkkejum ”1,5 ℃”. Toin naalijn mielâčäitteeh halijdii muštottiđ tast, ete šoŋŋâdâh lii tääl 1,5 ℃ lieggâsub ko ovdâráhtulâšvuođâ ääigi. Liipui já banderolij lasseen tábáhtusâst huikkui ovdâmerkkân: ”Ájáttâllâm hadde, nuhâmettum vuástálistem!”

Suullân tijme 18.40 poolis meridij lopâttiđ mielâčáittus já táátui ulmuid vyelgiđ meddâl. Mielâčäitteeh iä kuittâg vuálgám kuussân, já tondiet poolis luptij Thunberg já eres-uv mielâčäitteid poolislinjášauton.

Greta Thunbergist šoodâi pegâlmâs ive 2018, ko sun muštâlij šoŋŋâdâhnubástusâst Ruotâ staatâpeivitáálust. Thunberg lâi talle vuáđuškoovlâ oovcád luokkaast. Tábáhtus piejâi joton maailmvijđosii aalmuglihâdâs.

Käldee:

– Kuvat näyttävät, miten päivän tapahtumat etenivät (www.hs.fi)

Kove: Anders Hellberg (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Taan ive ebola­epidemia viär­ráámus Kongo historjást

Kongo demokraatlii täsivääldi haldâttâs muštâl, ete joođoost leijee ebolaepidemia lii eennâm historjá viärráámus. Taan ive ebolaepidemia ääigi paijeel 2 500 olmožid láá jáámmám taavdân. Nannejum njuámumeh...

Uđđâ oppâmate­riaaleh alda­luándu ellein láá almostum anarâš­kielân

Suomâ elleisuojâlemseervi SEY almostittem oppâmateriaaleh aldaluándu ellein láá almostum tääl meid anarâškielân. Oppâmateriaaleh láá vuávájum eromâšávt arâšoddâdmân já vyeliškoovlâi máttááttâsân, já taid puáhtá kevttiđ...

Sämitigge lii almostittám uđđâ anarâš­kielâlijd oppâ­materi­aalijd – Tiäddu eenikielâlij mate­ri­aalist

Sämitigge lii porgemáánu ääigi almostittám ennuv uđđâ oppâmateriaal anarâškielân. Oppâkirjeráiđu Virkkuuvääri tievâsmittoo Virkkuuvääri 6 ‑kirjijn, mii lii uáivildum anarâškielâláid kuuđâd luoka uáppeid eenikielâ já kirjálâšvuođâ luhâmân....

Kuobžâ- já čäcilodde­pivdo älgih onne

Kuobžâpivdo aalgij onne tállân koskâiijâ maŋa. Čäciluudijd uážžu pivdeđ tijme 12 maŋa. Kuobžâid uážžu oppeet pivdeđ puásuituálukuávlu máddáábeln ive 2023 maŋa. Suomâ pivdoelleekuávdáš lii mieđettâm ohtsis...

Kiinast ostum pakettij meeri kiäp­pánij čielgâ­sávt uđđâ tulli­máávsu tiet

Syeinimáánu aalgâst EU:st poođij vuáimán uđđâ kuulmâ euro tullimáksu tagaráid EU ulguubeln puáttee vuolgâttâssáid, moi árvu lii enâmustáá 150 eurod. Tuuli vorâs statistiikij mield...