Greta Thunberg lii uásálistám mielâčáittusân Helsigist

Kesimáánu 26. peeivi 2024 ruátálâš šoŋŋâdâhaktivist Greta Thunberg uásálistij Elokapina-mielâčáittusân Mannerheimintiest Helsigist. Tábáhtus aalgij ovdâskoddetáálu oovdâst, kost Thunberg toolâi sahâvuáru.

Thunberg sahâvuáru maŋa mielâčäitteeh algâttii ráiđuväzzim, mii vuolgij suullân tijme 16.15. Ráiđuväzzim ličij kolgâm jotteeđ Kaivokatu peht Kaisaniemi jotolâhriggee luusâ, mutâ tot paasij čäittiđ mielâ Mannerheimintie ratkuuttâhân.

Pel kuuđâ suulâin ratkuuttuvâst lijjii jo ennuv ulmuuh. Motomeh sist čuojâttii muusik, já motomeh vist čokkájii sajestis. Maaŋgah mielâčäitteeh kuoddii liipuid, mutâ pääihi alne lijjii meiddei stuorrâ banderoleh. Maŋgâsist lijjii fáárust uccâ laapuh, moid lâi merkkejum ”1,5 ℃”. Toin naalijn mielâčäitteeh halijdii muštottiđ tast, ete šoŋŋâdâh lii tääl 1,5 ℃ lieggâsub ko ovdâráhtulâšvuođâ ääigi. Liipui já banderolij lasseen tábáhtusâst huikkui ovdâmerkkân: ”Ájáttâllâm hadde, nuhâmettum vuástálistem!”

Suullân tijme 18.40 poolis meridij lopâttiđ mielâčáittus já táátui ulmuid vyelgiđ meddâl. Mielâčäitteeh iä kuittâg vuálgám kuussân, já tondiet poolis luptij Thunberg já eres-uv mielâčäitteid poolislinjášauton.

Greta Thunbergist šoodâi pegâlmâs ive 2018, ko sun muštâlij šoŋŋâdâhnubástusâst Ruotâ staatâpeivitáálust. Thunberg lâi talle vuáđuškoovlâ oovcád luokkaast. Tábáhtus piejâi joton maailmvijđosii aalmuglihâdâs.

Käldee:

– Kuvat näyttävät, miten päivän tapahtumat etenivät (www.hs.fi)

Kove: Anders Hellberg (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Uđđâ tutkâmuš: Larmâ toovât streesâ čuovjisskálžoid

Čääsivuáláá laarmâ vaikuttâsah merânjomâtteijeid já kuolijd láá tutkum uáli ennuv, mut laarmâ vaikuttâsâin čielgitävtittes elleid ij lah vala ennustkin tiätu. Eskenpalij almostum tutkâmuš vuájui...

Anarâš­kielâ servi uárnee Wiki­pedia-páájá Helsi­gist roovvâd­máánu loo­pâst

Anarâškielâ servi já Wikimedia Suomâ uárnejeh Wikipedia-páájá Helsigist 31.10.–1.11. tijme 9–18. Juurdân lii čäälliđ, tivvoođ já tievâsmittiđ Wikipedia-artikkâlijd, savâstâllâđ Wikipedia-pargoost já siärvustâllâđ anarâškielân. Seervist pääihi...

New Yorkist káátuh láá máálá­jum vielgâ­din jo miljovn nelji­hâš­meet­terid, vâi piirâs já tááluh čuás­kuččii

Maaŋgah korrâ pakkâpajeh keččâlâddii Maadâ- já Koskâ-Euroop moonnâm keesi. Maaŋgâi soojij liegâs lâi paijeel 40 cekkid. Ulâttâs 48,4 °C mittedui syeinimáánu pelimuddoost Sardiniast Italiast. Eellim...

Saturnus maadâ­náápán lii almos­tum jietâ­nâs love­čievâg

Saturnus áimukiärdán lii almostum hirmâd stuorrâ lovečievvâg häämi. Totkeejuávkku muštâlij kávnusist čohčâmáánu aalgâst, já puátuseh almostittojii Science Advances ‑loostâst. Riššoviirdij hammim polvâstielâs jorá Saturnus maadânäävi...

Uđđâ tutkâmuš muštâl lase afriklij oorjij álgupuátimist

Taan keesi aalmugijkoskâsâš totkeejuávkku almostitij tutkâmuš afriklij oorjij álgupuátimist. Tutkâmušâst selvâttui, lii-uv máhđulâš tiettiđ oorjij álgupuáttim tutkâmáin paanij isotoopijd já viärdádâlmáin taid Afrik isotoopáid. ”Ovdil...