Kiljookuáskimeh karveh Ukraina suátikuávluid

Uđđâ tutkâmuš mield kiljookuáskimeh karveh Ukraina suátikuávluid varrimmäđhistis kesi- já tälvikuávlui kooskâst. Lodeh tálvástâlleh Koskâmeerâ pirrâsist já värrejeh kiđđuv Nuorttâ-Euroopân já Kiina suundán pessiđ. Ukraina suátikuávluh teivih kaskoo kiljookuáskimij varrimkiäinu.

Brittilii East Anglia ollâopâttuv totkeeh kiddejii satelliitpiergâs 19 kiljookuáskimân kiđđuv 2022, kuás Ukraina suáti lâi eidu álgám. Ulmen lâi tutkâđ, muttoo-uv luudij varrimlattim suáđi keežild. Varrimmääđhih viärdádâllojii kyevtlov lode varrimmađhijd iivij 2018–2020. Totkeeh kavnâttii, ete lodeh korvii viärráámuid tuárukuávluid. Kuáskimij varrimmätki kuhoi koskâmiärálávt 85 kilomeetterid, já tot piištij koskâmiärálávt 55 tijmed eenâb ko táválávt. Oovtâ tutkum kuáskim mätki kuhoi joba 250 kilomeetterid. Lodeh seivuu meid härvibeht muorâi oolâ vuoiŋâstiđ. Ko ovdil suáđi 90 prosentid kuáskimijn orosistii Ukrainast, te tääl porgii nuuvt tuše 32 prosentid luudijn. Motomijd kuávluid kuáskimeh velttii ollásávt.

Kiljookuáskim lii uhkevuálásâš já rávhuidittum loddešlaajâ. Ton nääli lii kiäppánâm 30 prosentid majemui 30 ive ääigi pessimsoojij tuššâdem sehe miäcástem tiet. Suáđi tovâttem nubástusah luudij varrimlattimân merhâšeh, ete lodeh enitteh pessimkuávluidis maŋeláá ko táválávt, já toh láá eenâb vaibâm varrimmääđhi maŋa. Tutkâmuš almostui Current Biology -tieđâloostâst.

Loughborough ollâopâttuv filosofia tuáhtár Josh Milburn, kiän tutkâmuš kieđâvuš elleid já suátán lohtâseijee eettisijd koččâmušâid, eeđâi The Guardian -loostân, ete uáli harvii luánduelleeh pyehtih ávhástâllâđ ulmui konfliktijguin. ”Mut taan tutkâmuš puátuseh čäittih oppeet, maid mij tiettip jo ovdil tohhum tutkâmušâin eres suátikuávluin: suáđist lii eromâš negatiivlâš vaikuttâs luánduelleid – sehe suojâlemmittomeerij já ovtâskâs ellei killáámuš tááhust.”

Käldeeh:

– Tutkimus: Petolinnut pelkäävät sotaa – kiertävät taistelualueet ja lepäävät vähemmän (yle.fi)

– Eagles shifting flight paths to avoid Ukraine conflict, scientists find (www.theguardian.com)

Kove: Christoph Moning (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Toimâtteijeettáá aaviseh pisoh kuárosin

Tahojiermi lii mottoom ive siste muttám vuovijd, moin naalijn olmooš ocá tiäđu, čáálá teevstâid, hämmee vástádâsâid. Ovdánem lii lamaš uáli jo jotteel. Tiätu toimâmvuovvijd...

”Rähisvuotâ kulá puohháid” – Pride-okko oinui já kullui meid Avelist

Moonnâm ohhoost Suomâ vietij Pride-oho, já pasepeeivi lâi aalmugijkoskâsâš LGBTQIA+-peivi. Uánádâs LGBTQIA+ puátá eŋgâlâskielâst, já tot čuujoot suhâpeli- já seksuaalucceeblovvoid kullee juávhoid: lesboid, homoid,...

NASA iirât piäluštiđ Eennâm kulij kaččee Swift-komovuotâ­teleskoop

Ovtâstum staatâi komovuotâhaldâttâs NASA rahttât eromâš kááijumoperaation, tastko tot iirât piäluštiđ Neil Gehrels Swift ‑komovuotâteleskoop, mon rađe lii vuálánâm jotelubbooht ko lii vuordum. Jis...

Ebola­epidemia­tile Kongost viärrán ain

Kongo demokraatlii täsivääldist láá raportistum jo masa 1 300 ebolanjuámumid. 360 olmožid láá jáámmám taavdân, muštâlij Kongo tiervâsvuotâ­ministeriö kesimáánu 28. peeivi. Ebolaepidemia lii lamaš joođoost...

Aanaar 150 ihheed ‑juhleest tovlááh ääigih eelih

Čälleeh: Henna Tervaniemi já Marja-Liisa Olthuis Aanaar kieldâ juhlo váldujuhleest já ubâ ive Aanaar kieldâ ive njunošjuhle viettui kieldâ eidusii 150‑ive šoddâmpeeivi 25.6.2026 Sajosist. Ohjelmist lijjii...