Kiljookuáskimeh karveh Ukraina suátikuávluid

Uđđâ tutkâmuš mield kiljookuáskimeh karveh Ukraina suátikuávluid varrimmäđhistis kesi- já tälvikuávlui kooskâst. Lodeh tálvástâlleh Koskâmeerâ pirrâsist já värrejeh kiđđuv Nuorttâ-Euroopân já Kiina suundán pessiđ. Ukraina suátikuávluh teivih kaskoo kiljookuáskimij varrimkiäinu.

Brittilii East Anglia ollâopâttuv totkeeh kiddejii satelliitpiergâs 19 kiljookuáskimân kiđđuv 2022, kuás Ukraina suáti lâi eidu álgám. Ulmen lâi tutkâđ, muttoo-uv luudij varrimlattim suáđi keežild. Varrimmääđhih viärdádâllojii kyevtlov lode varrimmađhijd iivij 2018–2020. Totkeeh kavnâttii, ete lodeh korvii viärráámuid tuárukuávluid. Kuáskimij varrimmätki kuhoi koskâmiärálávt 85 kilomeetterid, já tot piištij koskâmiärálávt 55 tijmed eenâb ko táválávt. Oovtâ tutkum kuáskim mätki kuhoi joba 250 kilomeetterid. Lodeh seivuu meid härvibeht muorâi oolâ vuoiŋâstiđ. Ko ovdil suáđi 90 prosentid kuáskimijn orosistii Ukrainast, te tääl porgii nuuvt tuše 32 prosentid luudijn. Motomijd kuávluid kuáskimeh velttii ollásávt.

Kiljookuáskim lii uhkevuálásâš já rávhuidittum loddešlaajâ. Ton nääli lii kiäppánâm 30 prosentid majemui 30 ive ääigi pessimsoojij tuššâdem sehe miäcástem tiet. Suáđi tovâttem nubástusah luudij varrimlattimân merhâšeh, ete lodeh enitteh pessimkuávluidis maŋeláá ko táválávt, já toh láá eenâb vaibâm varrimmääđhi maŋa. Tutkâmuš almostui Current Biology -tieđâloostâst.

Loughborough ollâopâttuv filosofia tuáhtár Josh Milburn, kiän tutkâmuš kieđâvuš elleid já suátán lohtâseijee eettisijd koččâmušâid, eeđâi The Guardian -loostân, ete uáli harvii luánduelleeh pyehtih ávhástâllâđ ulmui konfliktijguin. ”Mut taan tutkâmuš puátuseh čäittih oppeet, maid mij tiettip jo ovdil tohhum tutkâmušâin eres suátikuávluin: suáđist lii eromâš negatiivlâš vaikuttâs luánduelleid – sehe suojâlemmittomeerij já ovtâskâs ellei killáámuš tááhust.”

Käldeeh:

– Tutkimus: Petolinnut pelkäävät sotaa – kiertävät taistelualueet ja lepäävät vähemmän (yle.fi)

– Eagles shifting flight paths to avoid Ukraine conflict, scientists find (www.theguardian.com)

Kove: Christoph Moning (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Kumkvatmarmelaad

Kumkvat lii vissâ tunjin uđđâ sääni? Nuuvt munjin-uv. Mun teivim toos sattum mield jieččân kievkkânist ko lehâstim suullân kilupele teddee sehhii, mon ruonâskävppijâs skeŋkkij...

Aanaar: Ijâttes ijjâ ovtâstit juoiguu já pop­kulttuur

Saijoos piirâs Anarist muttui oppeet kulttuurareenan ko sämimuusik váldutábáhtume Ijahis idja, Ijâttes ijjâ, čokkij ulmuid já artistijd pirrâ Säämi. Algâaalmugij muusikfestivaal lii šoddâm loppâkeesi...

Tievâslâš piäiváá­siävŋánem Reykja­vikist Islandist

Piäiváásiävŋánem lii ain eromâš já vuordum luándutábáhtus. Euroopist Piäiváš siävŋánij taan tove tievâslávt porgemáánu 12. peeivi käržis stielâsist Tave-Espanjast, uásist Portugal, uásist Ruánááeennâm sehe...

Škovlâihe álgá onne Anarist

Škovlâ álgá onne Aanaar kieldâ škoovlâin ađai Aanaar škoovlâst, Avveel škoovlâst, Čevetjäävri škoovlâst já Avveel luvâttuvâst. Säämi máttááttâskuávdáást čohčâluuhâmpaje aalgij porgemáánu 11. peeivi. Iänuduvâst škovlâ...

Anarâš aavis kesiluámu lii nuuhâm – Mii lohhest paasij luvâ­hánnáá taan ääigi?

Anarâš aavis kulmâ oho pištám kesiluámu lii nuuhâm. Toimâttâskodde čäliškuát oppeet uđđâsijd. Taan čallust aavis čáálá čuákánkiäsu motomijn tagarijn uđđâsijn, maid tot mudoi ličij...